Sinu Nõustaja - Anastassia Pent

15/03/2025

Arvan, et minu nime nähes eeldavad paljud, et oskan ka vene keelt. Miks seda mainin? Loe edasi!

Eile hommikul tööle sõites kuulasin erinevaid raadiokanaleid ning sattusin ühe venekeelse hommikusaate peale. Seal arutlesid saatejuhid psühholoogide ja vaimse tervise teemadel ning kutsusid ka kuulajaid stuudiosse helistama, et oma arvamust jagada. Lühidalt öeldes leidsid nii saatejuhid kui ka helistanud kuulajad, et psühholoogid on mõttetud, nende pakutav abi ei toimi ning Eestis pole häid spetsialiste – või kui on, siis väga vähe.

See vestlus jäi mulle eriti kõlama, sest kolmapäeval räägiti Pealtnägijas veteranide vaimsest tervisest. Saates toodi välja, kuidas Eesti kaitseväe veteranid ootavad rohkem tuge, nende seas oli ka vene nimedega inimesi.

Samuti avaldati selle aasta alguses koolilaste seas tehtud vaimse tervise uuring, mille tulemused olid murettekitavad. Selgus, et depressioon, ärevus, tähelepanuprobleemid, enesevigastamine ja käitumisprobleemid on koolinoorte seas väga levinud.

Meil on olemas Peaasi.ee – riiklikult toetatud platvorm, mis pakub teavet ja teenuseid nii eesti kui ka vene keeles. Näiteks on nad loonud vaimse tervise "vitamiinikuuri", mida kasutavad paljud tööandjad, sest tasakaalus vaimse tervisega töötaja on parim töötaja.

Kuid tulles tagasi hommikuse raadiosaate juurde – mind häiris, kui ükskõikselt ja hoolimatult räägiti vaimsest tervisest ning professionaalsest abist. Mõne jaoks võib see olla lihtsalt arvamus, kuid kuulajate seas võivad olla inimesed, kes tegelikult vajavad abi.
Mida nad sellest sõnumist järeldavad?
▪️Psühholoogist pole kasu – seega pole mõtet abi otsida.
▪️Eestis pole häid spetsialiste – järelikult pole üldse lootust.
▪️Kui keegi saab teada, et käisin psühholoogi juures, siis mida minust mõeldakse?

See on ohtlik narratiiv. Meediaväljaannetel ja avalikel esinejatel on suur mõju ning kui nende sõnum on kallutatud või vastutustundetu, võib see tõsiselt mõjutada inimeste valmisolekut abi otsida. Eile hommikul tajusin, et see võim polnud tasakaalus – ja see teeb muret.

27/12/2024

Mõtisklused jõuludest

Pühad, eriti jõulud, seostuvad minul rõõmu, toredate kohtumiste, maitsvate söökide ja puhkamisega. Muidu aasta lõpus on kiire, tehakse kokkuvõtteid ja plaane tööalaselt, ettevalmistusi pidustusteks kodudes, viimase hetke üllatused vajavad tegelemist, aga pühad on tulekul ja saame välja hingata. Aasta pimedaim aeg sobib selleks väga hästi – saab veidi uneleda, lubada endale mitte tormata ja lihtsalt olla. Rahulikult ringi vaadates saab teha uusi avastusi, maitsete maailmast või muudes valdkondades. Näiteks minust sai sellel aastal led-küünalde tuline austaja – kui siiani eelistasin pärisküünlaid, siis praegu ei kujuta enam ette, et kodus oleks lahtine tuli. Eriti lugedes kurvastavaid uudiseid…

Need samad uudised võivad tuju rikkuda, tekitada ärevust – kas kõike on ikka ette nähtud ja planeeritud? Puhkamine saab rikutud, ka tore koosviibimine võib muutuda tüliks – pinge ja stress selle tulemuseks. Viimastel aastatel on meedias kombeks jõulude ajal võtta kokku lähisuhtevägivalla juhtumite statistika ning see ei näe aastast aastasse paranevat. Seesama pimedam aeg, pikem olemine samas ruumis, ka alkoholi tarvitamine kahjuks soodustavad tekkinud ärrituse väljapurskamist. Ka siis, kui ei ole suurt seltskonda jõulude ajal kõrval, kui pole üldse kedagi, on kurb olla ja tulevad pähe igasugused mõtted.

See elu duaalsus on nii loomulik ja samas veidi kurvastav. Miks ei ole võimalik jätta see meepott selle tõrvatilgata? Kui tahad jagada oma arvamust, kirjuta kommentaaridesse.

Kui tunned, et vajad kokkusaamist – üksi, partneri või perega – broneeri aega minu veebilehel: https://www.sinunoustaja.com/broneeri
Leiame võimaluse kohtumiseks veel sellel aastal!

20/10/2024

Ma ei ole eriline Ringvaate vaataja, aga seda lõiku suunas mind vaatama mu abikaasa:
https://menu.err.ee/1609491661/tugigrupp-lahutusest-lahenduseni-aitab-meestel-lahutuskriisist-ule-saada

Leian, et sellise võimaluse loomine meestele on kiiduväärt algatus. Näen oma praktikas, et meestel on tõesti raskem avada ennast - oleks meil rohkem meessoost pereterapeute! Lisaks tavapärased pereteraapia kohtumised võivad tekitada vastandumise tunnet - naine vs mees, vanemad vs lapsed, keegi on halb ja teine on hea… Selline grupp annab kindlust, et sa ei ole oma muredega üksi, ka teistel on küsimused, kriisid, ebaõnnestumised. Tõelist võrdsust on tunda. Ja mulle väga meeldis grupijuhi Karl Teichmanni kinnitus - käes on uus ajastu. Selle teadvustamiseks ja toimetulekuks on vaja uusi oskusi ja mõtteviisi, mitte ainult meestele, kes soovivad peret luua, aga ka naistele 🙂

Lahutatud meeste tugigrupp "Lahutusest lahenduseni" pakub lahutuskriisis vaevlevatele meestele abi ja tuge enda elu taas reele seadmisel. Grupijuht Karl Teichmann sõnas "Ringvaatele", et mõned mehed pole veel mõistnud, et käes on ajastu, mil abielu nõuab rohkemat kui lihtsalt raha koju toomist.

26/09/2024

Hiljuti üks klient küsis minu käest, mille alusel ma hindan kohtumise tulemuslikkust? Kohe vastasin, et temal peaks kohtumise tulemusena tekkima vastus küsimusele või lahendus murele. Aga kui koju sõitsin, mõtisklesin, kas ainult see on hea tulemuse tingimus või on midagi veel.
On hea tava, et kohtumise lõpus terapeut/nõustaja küsib kliendilt tagasisidet - kuidas klient ennast kohtumise lõppedes tunneb, kas ta sai vastuseid või tekkisid mõtted, mida tema võiks edasi igapäevaelus rakendada, kas oli midagi, mida terapeut saaks teisiti teha. Kui tagasiside on hea ja armas, on seda tore vastu võtta. Aga oluline on mitte karta vastuseid, mis esmapilgul tunduvad negatiivsetena, nt klient toob välja nõustaja tajutud kallutatust. Ausad vastused on võimalikud turvalises keskkonnas - järelikult terapeut suutis seda luua. Kliendi arvamus võimaldab korrigeerida minu tegevusi - järelikult usaldussuhe paraneb ja teraapia õnnestub suurema tõenäosusega. Täpsustamine, mis sellist muljet lõi, võimaldab mõista nii mõndagi kliendi kohta - jällegi olen järgmiseks korraks paremini ettevalmistatud.
Terapeut oma hoiakute ja mõtetega võib äärmisel juhul teha kahju - kui toimub tema väärtuste pealesurumine, elukogemuse tuim ülekandmine teiste inimeste eludesse, kui enda murede tõttu ta muutub tähelepanematuks ja kaugeks. Ka seda märkab klient ning sellise tagasiside saamisel pole midagi muud, kui terapeudil minna teraapiasse :) Sääraste olukordade ennetamiseks on tööinstrumendid olemas - supervisioon, kui saab arutada olukordi kogenud kolleegiga, kes sai vastavat kvalifikatsiooni, ja kovisioon, mille puhul on abiks kolleegid, kelle pilk kõrvalt võib märgata detaile, mis minu jaoks jäävad ühel või teisel põhjusel tähelepanuta. Mõlemad loovad võimalusi enesereflektsiooniks - enda paremaks tundmiseks.
Seega pikem vastus oleks - ma tean, et meie kohtumine on tulemuslik, kui klient saab lahenduse või vastuseid küsimustele, kui temal tekivad uued küsimused, kui mina olen kohtumisest õppinud midagi uut enda kohta ☺️
Mida arvad Sina? Milline nõustamine on tulemuslik?

10/09/2024

Septembris algavad enesehoolivuse ja teadveloleku oskuste põhi- ja jätkukursused!

Täpsem info on leitav koos läbiviija kontaktidega siit: https://drive.google.com/file/d/1zkUiC_X8fDsi9O-TD0BWli4qu04lH5W1/view?usp=sharing
NB! pole tasuta!
Miks ma jagan seda infot - olen osalenud kursusel ja tean rääkida, et see on midagi, millest väga tihti on meil puudust. Enesehoolivuse oskusi ei õpetata igapäevaselt, need ei tule (reeglina) ka meie vanematelt meile üle ning me suhtume endasse palju karmimalt, kui sõpradesse, kolleegidesse jne. Teadveloleku ehk mindfulness-i mõiste on laialt kasutuse leidnud, samas kuidas selleni jõuda, millele keskenduda, mida just mina selleks vajan - tihti ei ole meil vastuseid. Kursuse jooksul saab enda jaoks sobivaid võtteid proovida ja tulemusena tulla paremini toime igapäevaelu väljakutsetega.

Ilusat sügist soovides, Anastassia

06/09/2024

Olen inimene, naine ja ema, kes on pühendanud oma elu teiste aitamisele: töötan üle 20 aasta õena.
2020. aastal omandasin magistrikraadi terviseteaduses Tartu Ülikoolis ning läbisin kognitiiv-käitumisteraapia oskuste koolituse.

Praegu õpin perekonna psühhoterapeutide koolitusel ja praktiseerin pereterapeutilist nõustamist, töötades perede, paaride ja üksikisikutega Marienthali kliinikus ja Claritase vaimse tervise keskuses.

Olen eluaegne õppija, kandes oma vanematelt saadud väärtusi edasi. Usun, et peresuhted kujundavad meid ning nende teadlik arendamine võib tuua elurõõmu ja rahulolu. Nõustamisel lähtun iga kliendi vajadustest ja eesmärkidest, pakkudes individuaalset lähenemist, et leida koos parimad lahendused.

Saada mulle sõnum ja saame kokku ⬇️