Osteopaatia Akadeemia - Eesti

Osteopaatia Akadeemia - Eesti 💎 MIKS VALIDA OSTEOPAATIA AKADEEMIA? Sa valid tee, mille kaudu Su elu, töö ja kutsumus saavad ĂŒheks. See kĂ”ik annab Sulle vĂ”imaluse leida endale sobiv Osteopaat.

Isiklik kasv ja kogukondlik tugi
Akadeemia toetab Ôppijat
Kui Sa valid Osteopaatia Akadeemia, siis Sa ei vali lihtsalt koolitust. Meie osteopaadid on lÀbinud baashariduse Ôppekava jÀrgi (Ôpiaeg kuni 4a) ja omavad pÀdevust, mis vastab Euroopas kehtivale Standardile CEN 16686 2015

Meie Meeskonna olemuslikuks tunnuseks on sĂŒnergia loomise vĂ”ime. Me oleme erinevate omadustega inimesed, kellel on ĂŒhine huvi ja eesmĂ€rk, sarnased koostööharjumused ja vÀÀrtused, ja kes suudavad end tajuda ĂŒhtse identiteedi alusel.

17/11/2025

Kui tead, et oled jĂ”udnud Ă”igesse kohta💛
Podcasti esimeses episoodis rÀÀgime sellest, kust algas teekond osteopaatiani ja miks see valik oli nii loomulik.
TĂ€ispikk episood Osteopaatia Akadeemia Eesti kanalil.

đŸŽ™ïž Juba homme ilmub meie uus podcast 𝗱𝘀𝘁đ—Čđ—Œđ—œđ—źđ—źđ˜đ—¶đ—ź đ—”đ—žđ—źđ—±đ—Čđ—Čđ—șđ—¶đ—ź đ—Čđ˜€đ—¶đ˜đ—čđ—Č𝗯!Oleme kaua soovinud luua midagi, mis tutvustaks osteo...
16/11/2025

đŸŽ™ïž Juba homme ilmub meie uus podcast 𝗱𝘀𝘁đ—Čđ—Œđ—œđ—źđ—źđ˜đ—¶đ—ź đ—”đ—žđ—źđ—±đ—Čđ—Čđ—șđ—¶đ—ź đ—Čđ˜€đ—¶đ˜đ—čđ—Č𝗯!

Oleme kaua soovinud luua midagi, mis tutvustaks osteopaatiat ausalt ja arusaadavalt - nagu me ise seda iga pÀev kogeme. Soovime tuua kuulajani pÀris lugusid, selgitusi ja mÔtteid, mis aitavad mÔista, miks osteopaatia paljusid inimesi kÔnetab ja kuidas see saab toetada nende tervist.

Esimeses episoodis rÀÀgivad meie kooli osteopaadid oma teekonnast ja kogemustest: mis neid selleni viis, kuidas nad osteopaatiat nÀevad ning mis neid selle valdkonna juures jÀtkuvalt inspireerib.

Kui soovid saada osteopaatiast selgemat pilti vĂ”i lihtsalt kuulata mĂ”tteid inimestelt, kes teevad oma tööd sĂŒdamega, siis ootame sind vĂ€ga meie esimest episoodi kuulama!

Kuula juba homme YouTubes, Spotifys ja teistel platvormidel!✹🎧

SÜDAMEHÄÄL JA BIOKEEMIAKuidas sĂŒdamesse vĂ”tmine muutub haiguseks ja kuidas sĂŒdame kuulamine tervendab.Hippokrates kĂŒsis:...
16/11/2025

SÜDAMEHÄÄL JA BIOKEEMIA

Kuidas sĂŒdamesse vĂ”tmine muutub haiguseks ja kuidas sĂŒdame kuulamine tervendab.

Hippokrates kĂŒsis: “Kas sa oled valmis muutma seda, mis sind siia tĂ”i?”
See ei ole haiguse diagnoos vaid inimese julguse diagnoos. Sellest algab tervis.

Haigus pole juhuslik. Haigus on eluviisi loogiline jÀtk.
Tervenemine ei ole ravim. Tervenemine on elu viisi muutmine.

Fullgevity SĂŒdamevalgusfoori pĂ”himĂ”te ei ole poeetiline metafoor.
See on neurobiokeemia.
Keha ei rÀÀgi sÔnadega. Keha rÀÀgib signaalide, hormoonide, elektri ja pÔletiku keeles.
Ja see keel ĂŒtleb sulle iga pĂ€ev, mis vĂ€rvi tules sa elad.

🧐KUIDAS MÕTE MUUTUB BIOKEEMIAKS.

AmĂŒgdala → HPA telg → hormoonid → pĂ”letik → haigus

Kui sa vĂ”tad midagi sĂŒdamesse ( solvangu, kohustuse, unistuse, mis pole sinu oma, kellegi teise valu , jne.) siis aju ei erista seda kas see on vĂ€ljamĂ”eldud vĂ”i pĂ€ris oht.
AmĂŒgdala lĂŒlitub sisse.

Ja sellest hetkest algab elu pÀÀsrev programm, mis aga ei ole kogukehaline naudinguline elu.

👉Esimene reaktsioon: ohusignaal.
AmĂŒgdala kĂ€ivitab HPA-telje:
HĂŒpotalamus → HĂŒpofĂŒĂŒs → Neerupealised → Kortisool, adrenaliin, noradrenaliin.

Keha valmistub pĂ”genema. Aga sina ei pĂ”gene. Sa istud kontoris, autos vĂ”i diivanil. Stressist saab suletud sĂŒsteem.
Sellisest ellujÀÀmisprogrammist saab haigusprogramm.

🧐KUIDAS SÜDAMESSE VÕTMINE MUUDAB KEHA?

1. Hormoonid ehk stressi biokeemia

Kortisool tÔuseb.
LĂŒhiajaliselt elupÀÀstev. Krooniliselt hĂ€vitav.

Mis juhtub:
👉glĂŒkoos tĂ”useb → tekib insuliiniresistentsus.
👉vistseraalne rasv koguneb → “pĂ”letiku tehas”.
👉kilpnÀÀrme T4 → T3 muundumine aeglustub → vĂ€simus, kĂŒlmatunne,
👉melatoniin langeb → uni kaob,
👉immuunsus langeb → viirused aktiveeruvad,
👉hipokampus kahaneb → mĂ€lu ja Ă”ppimisvĂ”ime halvenevad.

Adrenaliin ja noradrenaliin
👉vererĂ”hk tĂ”useb,
👉veresooned ahenevad.
👉veri pakseneb,
👉sĂŒda lööb tugevamalt ja kiiremini.

Kui see kestab pĂ€evi → stress.
Kui see kestab kuid → pĂ”letik.
Kui see kestab aastaid → haigus.

2. PÔletik
IL-6, TNF-α, CRP ku haiguse keemia.

Kui stress on pudev ja pĂŒsiv, siis keha lĂŒlitab sisse kroonilise kaitsemehhanismi ehk pĂ”letiku.

TÔusevad:
👉IL-6 – seostatakse depressiooni, insuliiniresistentsuse ja vĂ€hi riskiga,
👉TNF-α – tekitab pĂ”letikke liigestes jm kehas,
👉CRP – ĂŒldine pĂ”letikunĂ€itaja, mis tĂ”useb eluviisi stressi tĂ”ttu,
👉NF-ÎșB – geenide lĂŒliti, mis aktiveerib pĂ”letiku ja kiirendab rakkude vananemist.

PĂ”letik ei ole sĂŒmptom.
PÔletik on haiguse mehhanism.

3. SĂŒda, veresooned ja “sĂŒdamesse vĂ”tmine”

SĂŒda ei hooli sinu sĂ”nadest.
SĂŒda hoolib ainult sellest kuidas sa elad.

Kroniline stress tĂ”stab vererĂ”hku, jĂ€igastab veresoonte seinu, oksĂŒdeerib LDL-i, kiirendab ateroskleroosi teket ja soodustab arĂŒtmiaid.

❗Infarkt ei teki juhuslikult. Infarkt on aastaid kestnud “punase tule eiramine”❗

4. Aju: Àrevus, depressioon, mÀluhÀired

IL-6 ja TNF-α lÀbivad vere-aju barjÀÀri.
Mikroglia aktiveerub. Tekib krooniline aju pÔletik..

TagajÀrjed:
👉serotoniin langeb → tekib depressioon,
👉dopamiin kĂ”igub → motivatsioon kaob,
👉mĂ€lu halveneb → hĂŒppokampus kahaneb,
👉nĂ€rviplastilisus vĂ€heneb → elu tundub “kinni jÀÀnud”.

Depressioon ei ole “peas”.
Depressioon on kehas ja hoiakutes.

5. Ainevahetus, rasvumine, diabeet, rasvmaks.

Stressist → kortisool → glĂŒkoos → insuliin → kĂ”hurasv.

Vistseraalne rasv toodab pĂ”letikuvalke: IL-6, TNF-α → veel rohkem pĂ”letikku → rohkem rasva → veel kĂ”rgem kortisool.

See on suletud ring.

Diabeet on sĂŒdamesse vĂ”tmise hiline faas.
Rasvmaks on kroonilise stressi energialadu.
Rasvumine on tahtejÔuetus.

6. Immuunsus. Viiruste Àrkamine ja vÀhirisk.

Kortisool pÀrsib T-rakke, NK-rakke ja DNA parandamist.

See tÀhendab:
👉viirused (EBV, HSV, CMV) aktiveeruvad,
👉autoimmuunhaigused sĂŒvenevad,
👉vĂ€hirakkude tuvastamine langeb

VĂ€hk ei teki tĂŒhjalt kohalt.
VĂ€hk areneb keskkonnas, kus immuunsĂŒsteem on pikalt olnud kaitseasendis ja lĂ”puks lihtsalt vĂ€sinud.

🧐Fullgevity VALGUSFOOR

Haigused ja probleemid elus annavad endast mĂ€rku valgusfoorina. Esialgu kĂ”ik laabub, mĂ”nikord aga esinevad kergemad takistused, ebaĂ”nnestumised, haigused. Kui nwid mĂ€rke ja mĂ€rgata ja oma olemist ei muudeta siis saabub “punane kaart.”

🟱 ROHELINE kui tasakaal
‱ sĂŒgav uni
‱ stabiilne energia
‱ rahulik sĂŒda
‱ vaba hingamine
‱ hea seedimine
‱ selge meel

🟡 KOLLANE kui hoiatus
‱ katkendlik uni
‱ hommikune vĂ€simus
‱ pinged kaelas/seljas
‱ kĂ”hupinge, puhitus
‱ Ă€rev sĂŒdamerĂŒtm
‱ peen Ă€revus

Kollane on pikema tee algus punasesse, krooniline madalatasemeline pÔletik, erinevad kergemad takistused ja mured.

🔮 PUNANE on haigus
‱ unetus
‱ kroonilised valud
‱ Ă€revushood
‱ depressioon
‱ vererĂ”hk kĂ”rge
‱ veresuhkur kĂ”rge
‱ pĂ”letik kĂ”rge

Keha ĂŒtleb, et peatĂŒkk tuleb sul lĂ”petada, mitte jĂ€tkata.

🧐KUIDAS TAGASI ROHELISSE?

SĂŒdame kuulamine on neurobiokeemia ĂŒmberlĂŒlitamine.

Vaguse- ehk uitnÀrv on sinu tervenemise peamine teejuht.
Kui see aktiveerub, siis:
‱ kortisool langeb
‱ pĂ”letik vaibub
‱ sĂŒdame rĂŒtm rahuneb
‱ seedimine taastub
‱ aju saab signaali: “me oleme turvalised”.

Turvatunne on ravim.
Turvatunne on biokeemia, mitte poeesia.

SÜDAMESSE VÕTMINE TEEB HAIGEKS!

SĂŒdame kuulamine teeb terveks!

Haigus tekib teekonnal:
MĂ”te → amygdala → stress → pĂ”letik → organikahjustus.

Tervenemine tekib teekonnal:
Hingamine → vagus → rahunemine → pĂ”letiku langus → raku taastumine.

KĂ”ik algab sellest, kas sa vĂ”tad sĂŒdamesse vĂ”i lubad sĂŒdamesse.

Üks tekitab haigust.
Teine loob tervenemist.

JĂ€rgneb


15/11/2025

Juba peagi tuleb vÀlja meie uue podcasti esimene episood, kus jagame oma osteopaatide teekondi ja isiklikke lugusid.

Siin on vĂ€ike pilk kulisside taha đŸ“č

14/11/2025
▌ VagusnĂ€rv – keha vaikne juhtliin, mis mÀÀrab Ă€ra sinu seedimise, stressireaktsiooni ja taastumiseVagusnĂ€rvi ehk uitnĂ€r...
14/11/2025

▌ VagusnĂ€rv – keha vaikne juhtliin, mis mÀÀrab Ă€ra sinu seedimise, stressireaktsiooni ja taastumise

VagusnÀrvi ehk uitnÀrvi kohta rÀÀgitakse aina rohkem. Mitte ilmaasjata.
See on ĂŒks olulisemaid nĂ€rvisĂŒsteemi ĂŒhendusteid, mis seob Ă€ra sinu aju, soolestiku, sĂŒdame, maksa, pankrease, kopsud – sisuliselt kogu sind elus hoidva sĂŒsteemi. Ja ometi on see aastaid olnud toitumis- ja terviseraamides varjus, justkui kuskil kaugel neurofĂŒsioloogia kabineti nurgas.

Tegelikkus on aga palju lihtsam: kui vagusnĂ€rv ei tööta hĂ€sti, siis ĂŒkskĂ”ik kui korrektne on toitumine jÀÀb see poolikuks.

Siin ma tahaks vĂ€ita, et seedimine algab nĂ€rvisĂŒsteemist, mitte ainult taldrikult â˜ș

Mis teeb vagusnÀrvi nii oluliseks?
VagusnĂ€rv on parasĂŒmpaatilise nĂ€rvisĂŒsteemi “pealiin”.
Ta vastutab puhka ja seedi sĂŒsteemi eest.
Tema ĂŒlesanne on panna keha rahustuma, seedima, taastuma ja tasakaalu tagasi minema.

Kui see liin on krooniliselt pinges, Ă€rritunud vĂ”i pidevalt fight/flight reĆŸiimile lĂŒlitatud (töö, stress, konfliktid, pidev Ă€revusefoon, unepuudus, stimulandid), siis keha:
‱ ei seedi korralikult
‱ ei omasta mikrotoitaineid
‱ ei paranda kudesid
‱ hoiab pĂ”letikku kĂ”rgel
‱ ei lahusta ega neutraliseeri stressihormoonide jÀÀke

SellepĂ€rast ma ĂŒtlen alati: “Toitumine ilma nĂ€rvisĂŒsteemi rahustamata ei anna pĂŒsivaid tulemusi.”

Seos soolestiku ja vagusnÀrvi vahel
VagusnÀrv on peamine tee, mille kaudu soolestiku mikroobid suhtlevad ajuga.
Uuringud kinnitavad jÀrjest tugevamini, et mikrobioom mÔjutab meie meeleolu, emotsioone, isusid, Ôppimist ja isegi riskikÀitumist (1)(2).

Kui vagusnÀrv on nÔrk, on suurem risk:
‱ SIBO’le
‱ refluksile
‱ IBS’ile
‱ kroonilisele gaasile
‱ raskustundele peale sööki
‱ histamiinireaktsioonidele
‱ “mĂ”istuse udule” ehk brain fog’ile

Mitte ainult biokeemia ei riku seedimist – nĂ€rvisĂŒsteemi toonuse langus teeb seda igapĂ€evaselt vaikselt, mĂ€rkamatult.

Mida saad sina teha oma vagusnÀrvi heaks?
1. Hingamine – eriti pikad vĂ€ljahingamised (nĂ€iteks 4 sek sisse, 8 sek vĂ€lja).
2. Aeglane söömine – nĂ€rvisĂŒsteem loeb tempo maha toidu kvaliteedist kiiremini.
3. KĂŒlm – nĂ€opesu kĂŒlma veega, kĂŒlm duĆĄĆĄ pesu lĂ”pus, kĂŒlma Ă”hu kontakt.
4. Laulmine, ĂŒmisemine, kuristamine – JAH, see on teaduslik, sest see stimuleerib nĂ€rvi hÀÀlepaelte juures. (Kuristamine aktiveerib hÀÀlepaelte piirkonnas vagusnĂ€rvi harusid – see on pĂ”hjus, miks see on ĂŒks lihtsamaid vaguse tonuse tugevdajaid, mida saab iga pĂ€ev teha. See on pĂ”hjus, miks vanasti kĂŒlmetuse, kurguvaluga “kurista soola vĂ”i taimeteega” pole ainult rahvameditsiin – seal oli neuroloogiline loogika olemas ilma et keegi seda sĂ”nastas.)
5. NĂ”ges, kummel, pune, saialill, meliss – rahvameditsiin on intuitiivselt alati vagusnĂ€rvi toitnud.
6. Tervislik soolestiku toit – probiootilised toidud, kiudained, antioksĂŒdandid.

Toitumine ja nĂ€rvisĂŒsteem ei ole 2 eraldi plokki. Nad on metafoorselt ĂŒhe ja sama sĂŒsteemi sisse ehitatud.

Rahulik seedimine = tugev vagusnÀrv
Tugev vagusnÀrv = pÔletiku alanemine
PÔletiku alanemine = parem ainevahetus, parem kaal, parem eluenergia

KokkuvÔtteks
Keegi ei rÀÀkinud sellest 20 aastat tagasi.
TĂ€na on see ĂŒks kĂ”ige olulisemaid teemasid, mida pean tervise mĂ”istmisel arvesse vĂ”tma.

Toit ei tööta ilma vagusnÀrvi aktivatsioonita.
Ja vagusnĂ€rv ei aktiveeru ilma teadliku elurĂŒtmi muutuseta.

Kui tunned, et seedimine, stress, uni, iiveldustunne, Ă€revus, sĂŒda “pĂ”riseb” ja keha ei saa taastuda – siis vagusnĂ€rv vĂ”ib olla vĂ”tmekoht, kust alustada.

Kui soovid, saame seda koos tĂ€psemalt lahti vĂ”tta ka pĂ€ris nĂ”ustamise kĂ€igus – sest siin on vĂ€ga tugevad individuaalsed eripĂ€rad.

Viide / teaduslik taust:
1. Breit S et al. Vagus nerve as modulator of gut-brain axis in psychiatric and inflammatory disorders. Front Psychiatry. 2018.
2. Bonaz B et al. Vagus nerve stimulation: a new promising therapeutic approach in inflammatory bowel disease. J Intern Med. 2017.

— Artur, toitumisterapeut, kes armastab inimesi ja usub nii teadust kui ka loodust.

Igal Ă”htul 30 aasta jooksul pani ta oma Ă”htusöögilauale ĂŒhe kuldmĂŒndi — ja igal Ă”htul pani ta selle tagasi taskusse.PĂ”hj...
12/11/2025

Igal Ă”htul 30 aasta jooksul pani ta oma Ă”htusöögilauale ĂŒhe kuldmĂŒndi — ja igal Ă”htul pani ta selle tagasi taskusse.
PĂ”hjus, miks ta seda tegi, paljastab ĂŒhe filosoofia teravaima mĂ”istuse.
Arthur Schopenhauer – saksa filosoof, kelle mĂ”tted mĂ”jutasid Nietzschet, Freudi ja Einsteini – veetis oma elu viimased aastakĂŒmned peaaegu tĂ€ielikus ĂŒksilduses Frankfurdis.
Mitte sellepĂ€rast, et maailm oleks ta hĂŒljanud. Vaid sellepĂ€rast, et ta ise valis selle.

Filosoof ja tema puudel
Tema ainsad kaaslased olid jĂ€rjestikku mitmed puudlid – kĂ”ik nimega Atma, mis sanskriti keeles tĂ€hendab “hing” vĂ”i “maailmahing”.
See iroonia ei jÀÀnud talle endalegi mÀrkamatuks: mees, kes eitas jumalikku eesmÀrki ja nÀgi elu kannatusena, nimetas oma armastatud koerad olemise tuumaks.
Ta jumaldas neid. Ta noomis neid nagu lapsi. Kui nad pahandust tegid, olevat ta öelnud:
„Sa ei ole koer – sa oled inimene!“
Kas see oli kompliment vÔi solvang inimesi vihkavalt filosoofilt, jÀÀb igavesti saladuseks.

Öine rituaal
Igal Ôhtul jalutas Schopenhauer Frankfurdis restorani Englischer Hof, kus sÔid Inglise ohvitserid.
Ta istus oma tavapĂ€rasesse lauda, tellis söögi ja enne söömist asetas enda ette ĂŒhe kuldmĂŒndi.
Ta sĂ”i ĂŒksinda. Kuulas naabrite juttu.
Ja Ă”htusöögi lĂ”pus pani ta mĂŒndi vaikselt tagasi taskusse.
Õhtu Ă”htu jĂ€rel. Aasta aasta jĂ€rel.
Ühel pĂ€eval kogus ĂŒks kelner julgust ja kĂŒsis:
„HĂ€rra, miks te seda teete?“
Schopenhauer vastas surmava vaimukusega:
„See on kihlvedu iseendaga. PĂ€eval, mil need hĂ€rrad rÀÀgivad millestki muust kui hobustest, naistest vĂ”i koertest, annan selle mĂŒndi kirikule.“
See pÀev ei tulnud kunagi.
30 aasta jooksul mitte kordagi.

Mees, kes nÀgi liiga selgelt
Schopenhauer ei olnud inimvihkaja, sest ta oleks olnud julm.
Ta oli inimvihkaja, sest ta mÀrkas.
Ta nÀgi, kuidas inimesed ajasid taga naudingut, mis ei toonud rahuldust.
Kuidas nad pĂŒĂŒdlesid eesmĂ€rkide poole, mis ei tĂ€itnud neid kunagi.
Kuidas nad ehitasid oma identiteedi liivale ja jĂ€id Ă”nnelikult pimedaks omaenda tĂŒhisusele.
Tema filosoofia oli karm oma aususes:
elu on kannatus; kĂ”ige aluseks on tahe; soov ei saa kunagi rahuldatud olla, sest rahuldus hĂ€vitab soovi ja jĂ€tab alles ainult tĂŒhjuse.
Enamik inimesi ei suutnud seda kuulda.
Nii et Schopenhauer lÔpetas rÀÀkimise.
Ta taandus ĂŒksindusse – mitte pĂ”genemiseks, vaid vabanemiseks.

Üksinduse vabadus
Ta kirjutas sÔnad, mis kÔlavad siiani 150 aastat hiljem:

“Me loobume kolmest neljandikust iseendast, et sarnaneda teistele.
Inimene saab olla ise vaid siis, kui ta on ĂŒksi.
Ja kui ta ei armasta ĂŒksindust, ei armasta ta ka vabadust — sest ainult ĂŒksi olles on ta tĂ”eliselt vaba.”

Need polnud kibestunud erakluse sÔnad.
Need olid tÀhelepanekud inimeselt, kes mÔistis, et enamik suhtlemist on maskimÀng.
Et ĂŒhiskond nĂ”uab pidevat enesetsensuuri ja rollimĂ€ngu.
Et tĂ”eline autentsus – tĂ”eline vabadus – sĂŒnnib alles siis, kui astud lavalt maha.

Paradoks
Just see teeb Schopenhauerist nii huvitava:
Ta vihkas inimesi, aga mÔistis neid tÀielikult.
Ta elas ĂŒksi, kuid tema ideed ĂŒhendasid miljoneid.
Ta nÀgi elu kannatusena, kuid leidis rÔÔmu oma puudlitest, raamatutest ja jalutuskÀikudest.
Ta pÔlgas massi, kuid kirjutas raamatuid, et aidata inimestel iseendast aru saada.
Mees, kes ei tahtnud inimkonnaga midagi ĂŒhist, kinkis sellele ĂŒhed sĂŒgavaimad arusaamad olemasolust.

PĂ€rand
Schopenhauer suri 1860. aastal oma Frankfurdi korteris, ĂŒksi – tema kĂ”rval ainult tema puudel Atma.
Tema peamine pÀrija? Sama puudel.
Ta jÀttis raha, et koer oleks hoitud ja armastatud.
Tema eluajal peeti teda veidraks pessimistiks. Tema peateos mĂŒĂŒs vaevu.
Maailm polnud valmis tema halastamatuks aususeks.
Aga pĂ€rast tema surma avastasid ta Nietzsche, Freud, Tolstoi, Einstein ja Jung – ning mĂ”istsid, et see ĂŒksildane mees oli nĂ€inud midagi tĂ”de puudutavat, mida optimistid polnud kunagi mĂ€rganud.

KuldmĂŒnt, mis on endiselt laual
See öine rituaal Englischer Hofis polnud tegelikult ohvitseride kohta.
See oli Schopenhaueri suhe inimkonnaga:
piisavalt lÀhedal, et mÔista, piisavalt kaugel, et jÀÀda vabaks.
Ta ei annetanud mĂŒnti kunagi – sest ta ei kuulnud kordagi seda, mida ootas:
tĂ”endit, et inimesed suudavad tĂ”usta oma tĂŒhiste murede kohale ja rÀÀkida millestki tĂ”eliselt tĂ€henduslikust.
Kuid iroonilisel moel andis ta meile selle mĂŒndi siiski – mitte kullast, vaid sĂ”nadest.
Ta kinkis meile peegli.
Ja 150 aastat hiljem vaatame sellesse endiselt –
ja nĂ€eme selgemini, sest ĂŒks mees julges meid vaadata distantsilt.

Arthur Schopenhauer (1788–1860)
Filosoof, kes vihkas inimesi — kuid armastas tĂ”de veelgi rohkem.

09/11/2025

“Õpetus ei ole inimeste pÀÀstmine. Õpetus on inimese kasv.”

SAA OMA VÕIM TAGASIKui keegi oli sinu peale kade, ĂŒtleb hiina tarkus:  vĂ”ttis ta su energia peenel tasemel, aga sa vĂ”id ...
09/11/2025

SAA OMA VÕIM TAGASI

Kui keegi oli sinu peale kade, ĂŒtleb hiina tarkus: vĂ”ttis ta su energia peenel tasemel, aga sa vĂ”id selle tagasi vĂ”tta.
Selleks pole vaja erilisi rituaale ega ĂŒlesandeid.
Universumis ehitatakse kÔik eesmÀrgiga.
KĂ”ik, mida pead tegema, on kĂ”va hÀÀlega vĂ€lja ĂŒtlema vĂ”i paberile kirjutama, et tahad tagasi kogu seda energiat, mille kadedad sinult vĂ”tnud on ja suunama selle enda arengule. Ja ongi kĂ”ik.
Ära palu kadedatel karistada, see pole sinu asi, sa ei pea nende nĂ€gusid ette kujutama ja vaimselt nĂ€puga nĂ€itama: "Ja sina eriti".
KÔige hullemad kadedad ei pea isegi teoreetiliselt teadma.
Lihtsalt lausu sÔnad ja vaata tulemust.
Tavaliselt lahendatakse keerulisi kĂŒsimusi uskumatul viisil, asjad lĂ€hevad edukalt, tulevad head pakkumised.

Sama pÔhimÔte toimib muidugi ka teistpidi.
Seega Ă€ra ole kade, et sa ĂŒhel pĂ€eval ei leiaks end olukorrast, kus osa energiast tĂŒhjeneb selleni, kellel sinu arvates niikuinii kĂ”iges veab.
See lihtne mitu korda sooritatud harjutus muudab ĂŒllatuslikult sinu elu.

Õige aadress:
“Tahan vĂ”tta tagasi kogu energia, mille kadedad on minult sĂŒnnist saati vĂ”tnud ja suunata see enda arengule. "

(Allikas: Mislava PoljanskĂĄ)

Address

Peterburi Tee 2F
Tallinn

Opening Hours

Monday 08:00 - 17:00
Tuesday 08:00 - 17:00
Wednesday 08:00 - 17:00
Thursday 08:00 - 17:00
Friday 08:00 - 17:00

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Osteopaatia Akadeemia - Eesti posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Osteopaatia Akadeemia - Eesti:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram