16/11/2025
SĂDAMEHĂĂL JA BIOKEEMIA
Kuidas sĂŒdamesse vĂ”tmine muutub haiguseks ja kuidas sĂŒdame kuulamine tervendab.
Hippokrates kĂŒsis: âKas sa oled valmis muutma seda, mis sind siia tĂ”i?â
See ei ole haiguse diagnoos vaid inimese julguse diagnoos. Sellest algab tervis.
Haigus pole juhuslik. Haigus on eluviisi loogiline jÀtk.
Tervenemine ei ole ravim. Tervenemine on elu viisi muutmine.
Fullgevity SĂŒdamevalgusfoori pĂ”himĂ”te ei ole poeetiline metafoor.
See on neurobiokeemia.
Keha ei rÀÀgi sÔnadega. Keha rÀÀgib signaalide, hormoonide, elektri ja pÔletiku keeles.
Ja see keel ĂŒtleb sulle iga pĂ€ev, mis vĂ€rvi tules sa elad.
đ§KUIDAS MĂTE MUUTUB BIOKEEMIAKS.
AmĂŒgdala â HPA telg â hormoonid â pĂ”letik â haigus
Kui sa vĂ”tad midagi sĂŒdamesse ( solvangu, kohustuse, unistuse, mis pole sinu oma, kellegi teise valu , jne.) siis aju ei erista seda kas see on vĂ€ljamĂ”eldud vĂ”i pĂ€ris oht.
AmĂŒgdala lĂŒlitub sisse.
Ja sellest hetkest algab elu pÀÀsrev programm, mis aga ei ole kogukehaline naudinguline elu.
đEsimene reaktsioon: ohusignaal.
AmĂŒgdala kĂ€ivitab HPA-telje:
HĂŒpotalamus â HĂŒpofĂŒĂŒs â Neerupealised â Kortisool, adrenaliin, noradrenaliin.
Keha valmistub pĂ”genema. Aga sina ei pĂ”gene. Sa istud kontoris, autos vĂ”i diivanil. Stressist saab suletud sĂŒsteem.
Sellisest ellujÀÀmisprogrammist saab haigusprogramm.
đ§KUIDAS SĂDAMESSE VĂTMINE MUUDAB KEHA?
1. Hormoonid ehk stressi biokeemia
Kortisool tÔuseb.
LĂŒhiajaliselt elupÀÀstev. Krooniliselt hĂ€vitav.
Mis juhtub:
đglĂŒkoos tĂ”useb â tekib insuliiniresistentsus.
đvistseraalne rasv koguneb â âpĂ”letiku tehasâ.
đkilpnÀÀrme T4 â T3 muundumine aeglustub â vĂ€simus, kĂŒlmatunne,
đmelatoniin langeb â uni kaob,
đimmuunsus langeb â viirused aktiveeruvad,
đhipokampus kahaneb â mĂ€lu ja Ă”ppimisvĂ”ime halvenevad.
Adrenaliin ja noradrenaliin
đvererĂ”hk tĂ”useb,
đveresooned ahenevad.
đveri pakseneb,
đsĂŒda lööb tugevamalt ja kiiremini.
Kui see kestab pĂ€evi â stress.
Kui see kestab kuid â pĂ”letik.
Kui see kestab aastaid â haigus.
2. PÔletik
IL-6, TNF-α, CRP ku haiguse keemia.
Kui stress on pudev ja pĂŒsiv, siis keha lĂŒlitab sisse kroonilise kaitsemehhanismi ehk pĂ”letiku.
TÔusevad:
đIL-6 â seostatakse depressiooni, insuliiniresistentsuse ja vĂ€hi riskiga,
đTNF-α â tekitab pĂ”letikke liigestes jm kehas,
đCRP â ĂŒldine pĂ”letikunĂ€itaja, mis tĂ”useb eluviisi stressi tĂ”ttu,
đNF-ÎșB â geenide lĂŒliti, mis aktiveerib pĂ”letiku ja kiirendab rakkude vananemist.
PĂ”letik ei ole sĂŒmptom.
PÔletik on haiguse mehhanism.
3. SĂŒda, veresooned ja âsĂŒdamesse vĂ”tmineâ
SĂŒda ei hooli sinu sĂ”nadest.
SĂŒda hoolib ainult sellest kuidas sa elad.
Kroniline stress tĂ”stab vererĂ”hku, jĂ€igastab veresoonte seinu, oksĂŒdeerib LDL-i, kiirendab ateroskleroosi teket ja soodustab arĂŒtmiaid.
âïžInfarkt ei teki juhuslikult. Infarkt on aastaid kestnud âpunase tule eiramineââïž
4. Aju: Àrevus, depressioon, mÀluhÀired
IL-6 ja TNF-α lÀbivad vere-aju barjÀÀri.
Mikroglia aktiveerub. Tekib krooniline aju pÔletik..
TagajÀrjed:
đserotoniin langeb â tekib depressioon,
đdopamiin kĂ”igub â motivatsioon kaob,
đmĂ€lu halveneb â hĂŒppokampus kahaneb,
đnĂ€rviplastilisus vĂ€heneb â elu tundub âkinni jÀÀnudâ.
Depressioon ei ole âpeasâ.
Depressioon on kehas ja hoiakutes.
5. Ainevahetus, rasvumine, diabeet, rasvmaks.
Stressist â kortisool â glĂŒkoos â insuliin â kĂ”hurasv.
Vistseraalne rasv toodab pĂ”letikuvalke: IL-6, TNF-α â veel rohkem pĂ”letikku â rohkem rasva â veel kĂ”rgem kortisool.
See on suletud ring.
Diabeet on sĂŒdamesse vĂ”tmise hiline faas.
Rasvmaks on kroonilise stressi energialadu.
Rasvumine on tahtejÔuetus.
6. Immuunsus. Viiruste Àrkamine ja vÀhirisk.
Kortisool pÀrsib T-rakke, NK-rakke ja DNA parandamist.
See tÀhendab:
đviirused (EBV, HSV, CMV) aktiveeruvad,
đautoimmuunhaigused sĂŒvenevad,
đvĂ€hirakkude tuvastamine langeb
VĂ€hk ei teki tĂŒhjalt kohalt.
VĂ€hk areneb keskkonnas, kus immuunsĂŒsteem on pikalt olnud kaitseasendis ja lĂ”puks lihtsalt vĂ€sinud.
đ§Fullgevity VALGUSFOOR
Haigused ja probleemid elus annavad endast mĂ€rku valgusfoorina. Esialgu kĂ”ik laabub, mĂ”nikord aga esinevad kergemad takistused, ebaĂ”nnestumised, haigused. Kui nwid mĂ€rke ja mĂ€rgata ja oma olemist ei muudeta siis saabub âpunane kaart.â
đą ROHELINE kui tasakaal
âą sĂŒgav uni
âą stabiilne energia
âą rahulik sĂŒda
âą vaba hingamine
âą hea seedimine
âą selge meel
đĄ KOLLANE kui hoiatus
âą katkendlik uni
⹠hommikune vÀsimus
âą pinged kaelas/seljas
⹠kÔhupinge, puhitus
⹠Àrev sĂŒdamerĂŒtm
⹠peen Àrevus
Kollane on pikema tee algus punasesse, krooniline madalatasemeline pÔletik, erinevad kergemad takistused ja mured.
đŽ PUNANE on haigus
âą unetus
âą kroonilised valud
⹠Àrevushood
âą depressioon
⹠vererÔhk kÔrge
⹠veresuhkur kÔrge
⹠pÔletik kÔrge
Keha ĂŒtleb, et peatĂŒkk tuleb sul lĂ”petada, mitte jĂ€tkata.
đ§KUIDAS TAGASI ROHELISSE?
SĂŒdame kuulamine on neurobiokeemia ĂŒmberlĂŒlitamine.
Vaguse- ehk uitnÀrv on sinu tervenemise peamine teejuht.
Kui see aktiveerub, siis:
âą kortisool langeb
⹠pÔletik vaibub
âą sĂŒdame rĂŒtm rahuneb
âą seedimine taastub
âą aju saab signaali: âme oleme turvalisedâ.
Turvatunne on ravim.
Turvatunne on biokeemia, mitte poeesia.
SĂDAMESSE VĂTMINE TEEB HAIGEKS!
SĂŒdame kuulamine teeb terveks!
Haigus tekib teekonnal:
MĂ”te â amygdala â stress â pĂ”letik â organikahjustus.
Tervenemine tekib teekonnal:
Hingamine â vagus â rahunemine â pĂ”letiku langus â raku taastumine.
KĂ”ik algab sellest, kas sa vĂ”tad sĂŒdamesse vĂ”i lubad sĂŒdamesse.
Ăks tekitab haigust.
Teine loob tervenemist.
JĂ€rgnebâŠ