Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus

22/12/2025

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tegevjuht Silver Sternfeldt käis BFMi tudengite podcastis rääkimas hasartmängu mehhanismide kasutamisest videomängudes. Uuringud näitavad, et paljud tänapäeva mängudisaini võtted kasutavad samu psühholoogilisi mehhanisme, mida hasartmängudes teadlikult rakendatakse kasutajate käitumise manipuleerimiseks ja sõltuvusriski suurendamiseks. Need on võtted, mis hoiavad mängijat pidevas ootuses: kunagi ei tea, millal tuleb „hea tulemus“, peaaegu võitmine tekitab tunde, et järgmine kord kindlasti õnnestub, ning kaotuse järel tekib soov edasi mängida ja rohkem kulutada, et kaotusi tagasi teha. Mängud võimendavad seda kõike helide, animatsioonide ja visuaalse „võidutundega“, loovad ajas piiratud pakkumisi, boonuseid ja tasuta panustamise võimalusi ning tunde, et midagi väärtuslikku võib kohe käest libiseda. Mida rohkem aega või raha on juba mängu pandud, seda raskem on lõpetada, ning samal ajal tekib illusioon, et õige valik või ajastus mõjutab juhuslikke tulemusi. Osad mängud näitavad mängijale teiste mängijate edukaid tulemusi ja võite, samal ajal kui kaotused jäävad nähtamatuks. Samamoodi kajastatakse ka striimeerite ja sisuloojate kanalites haruldasi tabamusi ja uskumatut õnne. Vaataja näeb kontsentreeritud võite, mitte statistilist reaalsust. See loob moonutatud pildi sellest, kui sageli „õnnestub“, normaliseerib kulutamist ja hoiab inimesi emotsionaalses tsüklis lootuse ja pettumuse vahel. Uuringud seovad sellised mehhanismid suurema probleemse mängimise ja sõltuvusriskiga, eriti laste ja noorte puhul. Erinevalt hasartmängudest ei ole need süsteemid videomängude sees aga sisuliselt reguleeritud. Podcastis arutlesime, mida see regulatiivne tühimik tähendab mängijate heaolule ja miks sellest peaks avalikult rohkem rääkima.

Did you know the mechanics used in popular video games are nearly identical to those used in slot machines? In this episode, we sit down with Silver Sternfel...

16/12/2025

Hasartmängud ei piirdu enam kasiinodega. See lühidokumentaal näitab, kuidas juhuslikkus, preemiad ja psühholoogiline manipulatsioon on imbunud videomängudesse. Nii on lastel ja noortel videomängude kaudu varajane ligipääs hasartmängulaadsetele kogemustele. Kahjuks on see valdkond suures osas reguleerimata. Miks see probleemne on? Sest need mehhanismid võivad kujundada riskikäitumist, normaliseerida hasartmängimist ja suurendada sõltuvusriskide tekkimist juba varases eas. Dokumentaalis astuvad üles ka meie keskuse töötajad Kärolin Kiviste ja Silver Sternfeldt.

Leaving your child to play video games to get a moment of peace might seem harmless, until they place The First Bet. In today's digital reality, apps and gam...

11/04/2025

Hea psühholoog, tule meile tööle! Kandideerimiseks vaata:

CV.ee tööpakkumine Psühholoog ettevõttelt Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus MTÜ, asukohaga -. Uued vabad töökohad ja tööpakkumised. Telli töökuulutused e-mailile.

04/07/2024

Head kliendid, viibime kollektiivpuhkusel kuni 1. augustini. Nautige suve ja kohtume peagi.

17/04/2024

HNK-l on valmis saanud alaealiste probleemse hasartmängimise ja digimängimise sõeltestid!

Testid on mõeldud kasutamiseks erialases töös alaealistega individuaalse nõustamise käigus, klasside hindamiseks või suuremas leviku-uuringus. Kuigi testid põhinevad RHKs ja DSMis kirjeldatud häirete kriteeriumitel ei ole need testid diagnostilised hindamisvahendid. Alaealiste probleemse hasartmängimise küsimustik sobib kasutamiseks 5. – 9. klassi õpilastega, probleemse digimängimise küsimustik sobib 4. – 9. klassile.

Juhend annab ülevaate hasartmängu- ja internetimänguhäiretest ning nende häirete kriteeriumite alusel koostatud alaealiste probleemse hasart- ja digimängimise sõeltestidest. Lisaks on juhendis esitatud Eesti 9 – 16-aastaste õpilaste hulgas läbiviidud uuringu tulemused ja sõeltestide kasutamise võimalused.

Sõeltestid on välja töötatud Sotsiaalministeeriumi projekti “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine” (RE.3.01.20-0745) raames. Uuring viidi läbi koostöös Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga.

Loe lähemalt meie kodulehelt: https://15410.ee/uudised/uuringud/

12/11/2023

Saates "Siin me oleme" räägitakse, et nutiseadmed on meie elu osaks saanud kiiremini kui keegi seda arvata oskas. Kuid samas peetakse nutiseadet kahe teraga mõõgaks, kus ühtpidi kasulikust ja heast asjast on saanud ohtlik lõks.

Saates saad targemaks selle osas, mida ekraanid noore ajuga teevad ja mil moel pärsivad lapse normaalsete regulatsioonide arengut, kui palju on piisav ekraaniaeg ja kuidas võtta vanemlikku vastutust laste ekraanide kasutamise aja ja sisu eest.

Saates esinevad Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Kerstin Kõiva ja kliiniline lapsepsühholoog Marileen Olenko.

Nutiseadmed on tulnud ja juurdunud meie ellu kiiremini kui keegi osanuks arvata. Aga see on kahe teraga mõõk, kus ühtpidi kasulikust ja heast asjast on saanud ohtlik lõks. Mida ekraanid noore ajuga teevad ja mil moel pärsivad lapse normaalsete regulatsioonide arengut? Kui palju on piisav ekraan...

23/10/2023

2023. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Uuringu viis läbi Kantar Emor. Uuringu läbiviimine rahastati Sotsiaalministeeriumi projektist nr RE.3.01.20-0745.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:
https://15410.ee/wp-content/uploads/2023/09/Eesti-elanikkonna-kokkupuuted-hasartmangudega-2023.pptx

01/09/2023

Head Teadmistepäeva kõigile! Kui Steve Jobs 2007. aastal maailmale esimest nutitelefoni tutvustas, ei teadnud keegi, kui suurt rolli see seadeldis meie eludes mängima hakkab. Nüüd, 15 aastat hiljem on üles kasvamas põlvkond, kelle jaoks nutiseadmed ja sellega kaasnevad võimalused on normaalsus nii koolis, tööl kui eraelus. Sellest, kuidas nutiversum lapse psüühikat, sotsiaalseid oskusi ja maailmaga suhestumis viise kujundab, pajatab dokumentaalfilm "Mina olen Z-põlvkond". Film on ERR Jupiterist järelvaadatav kuni 28. septembrini.

Digitaalne revolutsioon on avaldanud sügavat mõju meie ühiskonnale, mõtlemisele ja vaimsele tervisele. Dokumentaalfilm uurib tehnoloogia mõju noorte maailmapildile ja psühholoogiale. Sõna saavad nii asjatundjad kui ka noored ise.

24/08/2023

Head kolleegid, sõbrad - jagage lahkesti infot!

Hasartmängija lähedastele suunatud tugigrupp alustab taas sügisel!

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus korraldab septembris taas hasartmängija lähedastele suunatud tugigruppi. Grupi eesmärk on aidata mõista, mis on probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit ja tema lähedasi ning kuidas leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Lisainfo siin:https://15410.ee/wp-content/uploads/2023/06/Tugigrupp2023sugisTallinn.pdf

Uuringud on näidanud, et ühe pereliikme probleemsel hasartmängimisel on mõju terve pere funktsioneerimisele. Probleemne hasartmängimine mõjutab nii pere- kui intiimsuhteid, nii lähedasi partnereid kui ka teisi pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanemaid, õdesid-vendi ja vanavanemaid. Halvenenud suhted ning emotsionaalsed ja majanduslikud raskused on kõige sagedasemad probleemid, mis mõjutavad mänguri lähedasi; samuti on leitud seoseid probleemse hasartmängimise ja perevägivalla vahel. Australian National Online Gambling Support Service andmetel leiti, et pereliikmed on kõige rohkem kogenud emotsionaalset stressi (98%), negatiivset mõju suhtele mänguriga (96%), negatiivset mõju enda sotsiaalsele elule (92%) ja majanduslikke raskusi (77%).

Mänguri perekondlikku keskkonda iseloomustab sageli kõrge viha ja konflikti tase ning madal selge ja efektiivse kommunikatsiooni tase. Lähedased võivad kogeda vastuolulisi mõtteid ja emotsioone, tunda abitust, üksindust ja olla teadmatuses selle kohta, kas ja kuidas on võimalik lähedast paranemisele suunata, paranemisel toetada. Mänguri partnerid kogevad suurenenud vastutust igapäevaelu korraldamise ja majandusliku toimetuleku eest, mis sageli viib viha ja kibestumiseni, illusioonide purunemise ja usalduse kaotuseni. Kõik need stressorid mõjutavad ka lapsi. On leitud, et mängurite lapsed kogevad rohkem depressiooni, neil on enam käitumisprobleeme ning probleemset hasartmängimist.

Eelnevale tuginedes võib väita, et lisaks mängurile kogevad probleeme ning seega vajavad abi ka mänguri lähedased. Pereliikmete abisoove uurides on leitud, et oodatakse nii mänguri vajadustele kui pere vajadustele suunatud infot ja sekkumisi. Näiteks tuntakse huvi nõuannete vastu selle kohta, kuidas suunata mängurit muutusele ja motiveerida teda abi otsima; ning teisalt, kuidas parandada suhete kvaliteeti ja tulla toime mängurluse negatiivsete tagajärgedega perele. Seejuures on enim sekkumist vajavateks lähedaste kogetavateks tagajärgedeks emotsionaalsed probleemid nagu ärevus, alanenud meeleolu, kõrgenenud distress, üksildustunne; suhteprobleemid nagu kõrgenenud konfliktsus, häiritud kommunikatsioon ja usaldus, ka verbaalne ja füüsiline vägivald; ning praktilised probleemid nagu majanduslikud raskused ja igapäevane toimetulek.