Eesti Puuetega Inimeste Koda

15/04/2026

👏Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus korraldab teist korda aktiivse rehabilitatsiooni laagri seljaaju kahjustusega inimestele!👨‍🦽‍➡️👩‍🦼
☝️Laager on peamiselt võimalus õppida teistelt sarnase kogemusega inimestelt – mentoritelt.🧡
📝Tsitaat 2025.a laagris osalenult:
"Enne laagris osalemist olin veendunud, et ujumine on minu jaoks minevik, kuid tänaseks on selge, et basseini ja SPAsse olen taas võimalusel minemas!"🏊‍♂️
📍Tundub huvitav? Tahad ka proovida? Soovitame ja julgustame, kohtade arv on piiratud, tegutse kiiresti! Täpsem info allolevas 👇

𝐌𝐞 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐞 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐭𝐚𝐚𝐬! 💥 Septembris toimub Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse eestvedamisel juba teist korda aktiivse rehabilitatsiooni laager seljaajukahjustusega inimestele.

Laagri näol on tegemist rahvusvaheliselt kasutatud lähenemisega, et toetada ja motiveerida liikumise erivajadusega inimesi enda võimeid ja oskuseid avastama ja arendama, ennast proovile panema.

🏊‍♂️ Laagrinädal on väga aktiivne: täidetud erinevate tegevuste, trennide, harjutamisega igapäevases keskkonnas. Samuti mahub laagripäevadesse loenguid, kogemuste vahetamisi ja meelelahutust.

See laager ei ole traditsiooniline taastusravi või rehabilitatsioon, vaid peamiselt võimalus õppida teistelt sarnase kogemusega inimestelt – mentoritelt. 🌍 Mentoreid – nii Eestist kui välismaalt – toetavad vabatahtlikud, kes abistavad erinevate tegevustega. Taustal on toeks korraldajad: HNRK spetsialistid, kes on osalenud aktiivse rehabilitatsiooni laagrites välisriikides või esimeses AR laagris Eestis 2025. aastal.

Tundub huvitav? Tahad ka proovida? Anna endast meile märku! Kui sul on seljaajukahjustusest möödas vähemalt 1,5 aastat, oled igapäevane ratastoolikasutaja, sul on vanust vähemalt 18 eluaastat ja oled osalemisest huvitatud, siis palun täida ära see vorm👉 https://forms.office.com/e/mp5QfszkpD

📆 Sooviavaldusi ootame kuni 01.05.2026
👥 Laagris on kohti 12 osalejale
📩 Lisainfo: siiri.siimenson@hnrk.ee

Vaata 2025 laagri videot siit: https://www.facebook.com/reel/699065519900202

15/04/2026

💭 Saame tugiisikuteenuse teemal iganädalaselt kirju ja kõnesid, aitame inimesi teenuse puudumise tõttu kohtumistel ning ümarlaudadel, samuti vaide- ja kohtumenetlustes.

Toome välja sotsiaalmeedias kommentaari jätnud Kätlin Bowden-i mõtted:
💬 “Kuidas on üldse võimalik, et meil on oma riiki olnud juba üle 35 aasta, aga meil lihtsalt vilistatakse rahapuudusel seadustele? Ikka veel! Meil on suur hulk tugiisikuid, kes teevad ilmselgelt töölepingu tunnustele vastavat tööd (kindlal ajal ja kindlas kohas; vastavalt tööandja poolt antud graafikule või vajadusele; siis, kui neid vaja on, ilma otsustusvabaduseta, millal ja kuidas töötada), aga neile antakse käsundusleping. Töö on, aga puhkust pole, ravikindlustust pole, õigusi pole. Miks ei ole valitsus ja riigikogu seda ammu lahendanud? Miks jätkuvalt tehakse nägu, et see on normaalne, et üks osa töötajaid saab lihtsalt rängalt petta?”

💪 Julgustame tugiisikuid pöörduma Tööinspektsiooni poole, kui käsundusleping vastab tegelikult töölepingulistele tingimustele ning peresid oma õiguste eest seisma, kui teenus pole kättesaadav!

📩 Nõustamiseks saab pöörduda EPIKoja juristi Kristi Rekandi poole kristi.rekand@epikoda.ee või telefonil +372 6715909 või Õigusteenuste Büroo poole, kes pakub puude raskuastmega inimestele tasuta nõustamist (+372 5385 0005; otb@otb.ee).

15/04/2026

🛡️ JULGUS SEISTA OMA ÕIGUSTE EEST!

📍 Eile jagas EPIKoja jurist Kristi Rekand oma teadmisi vaidemenetluse teemal Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja esindajatele.

💡 Meie sõnum on lihtne: sul on alati õigus oma õiguste eest seista– ka siis, kui see tähendab vaidlemist või kohtusse pöördumist.

❤️ Ära jää oma murega üksi!

Kui sul on küsimusi, kirjuta julgelt Kristile või helista– abi on olemas:
📧 kristi.rekand@epikoda.ee
📞 671 5909

Loe lähemalt tasuta õigusabi võimaluste kohta erivajadusega inimestele ja nende lähedastele kommentaaridest.👇

14/04/2026

😕 "Ma ei tea, miks keegi ei näe meie postitusi..."
🚀 Kuidas teha oma organisatsioon Facebookis nähtavaks?

Täna toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas praktiline Facebooki koolitus EPIKoja liikmesorganisatsioonidele.

📱 Koolitusel õppisid osalejad:
🔹 kuidas hallata organisatsiooni Facebooki lehte
🔹 millist sisu ja kuidas postitada
🔹 konto seadistamise ja kasutajarollide põhitõdesid

🧑‍🏫 Koolitajateks olid Mihkel Tõkke ja Tauno Asuja.

Suur tänu kõigile osalejatele aktiivse kaasamõtlemise ja arutelude eest! 🙌

Merimetsa Tugikeskus
Eesti Pimekurtide Tugiliit / Estonian Deafblind Support Union
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Eesti Kogelejate Ühing
Eesti Hemofiiliaühing
Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit

👉 Millised on teie organisatsiooni suurimad väljakutsed Facebooki kasutamisel? Kirjutage kommentaaridesse!

14/04/2026

📍Tähelepanu! EPIKojal valmis uuring psüühikahäirega inimeste toetussüsteemi ja eestkoste kohta!

📊EPIKoda viis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel läbi uuringu, mis kaardistab psüühikahäirega inimeste kogemused seoses sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning eestkoste meetmega.

🎯Tulemus: kuigi süsteemis on olemas mitmeid toetavaid meetmeid, ei vasta need sageli inimeste tegelikele vajadustele või need ei jõua abivajajateni.

💬 Uuringus osalejad kirjeldasid korduvalt, et abi saamine eeldab liiga palju inimese enda võimet keerulises süsteemis orienteeruda- just seda, mida kriisiolukorras sageli napib.

🔎 Peamiste probleemidena joonistusid välja:
• Teenuste killustatus- abi korraldamine lasub sageli inimesel endal või tema lähedastel.
• Juhtumikorraldus ei ole järjepidev ja eri osapoolte vaheline koostöö jätab soovida.
• Keeruline ligipääs abile- süsteemis orienteerumine on keeruline, info liikumine ebapiisav ja teenused ebaühtlaselt kättesaadavad.
• Inimene peab sobituma teenusega, mitte vastupidi- süsteem on üles ehitatud teenuste, mitte inimese vajaduste ümber.
• Inimkeskne lähenemine jääb sageli formaalseks- kuigi õigusruum seda nõuab, ei kaasata inimesi otsustusprotsessidesse piisavalt.
• Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavus on piiratud- ooteajad on pikad ja abi järjepidevus jätab soovida.
• Eestkoste süsteem on liialt piirav- eestkoste tugineb asendatud otsustamise mudelile ning inimeste teovõimet piiratakse sageli ulatuslikumalt, kui tegelik vajadus nõuab.

💡 "Uuringust ilmneb selgelt, et inimesed soovivad olla oma elu eksperdid ja kaasosalised- mitte pelgalt teenuste saajad. Süsteem peaks kohanduma inimese vajadustele, mitte vastupidi. Loodame, et uuringu tulemused aitavad kaasa sisulisele muutusele nii Tallinnas kui ka laiemalt Eestis," ütles EPIKoja jurist Kristi Rekand.

👥 Uuringus osalesid psüühikahäirega inimesed ja eestkostetavad, nende lähedased, eestkostjad ning valdkonna spetsialistid ja teenuseosutajad. Suur aitäh kõikidele, kes osalesid ja oma panuse andsid! On ülioluline, et psüühikahäirega inimeste hääl kõlaks ning nende arvamusel oleks kaal! 💚

Loodame, et uuringust leiavad abi- ja toetussüsteemi ning eestkoste korralduse muudatusteks innustust nii kohalikud omavalitsused (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Sotsiaalministeerium kui ka Justiits- ja Digiministeerium.

🔗 Link uuringule on leitav kommentaaridest.

14/04/2026

‼️ Tugiisikuteenuse probleemid ei ole kadunud - need süvenevad!

📣 Pöördusime taas Sotsiaalministeeriumi poole seoses tugiisikuteenuse süsteemsete kitsaskohtadega.

‼️Tegemist ei ole üksikuid peresid puudutava küsimusega, vaid teenusega, mille toimimine mõjutab otseselt paljude laste haridusteed, täisealiste inimeste toimetulekut, perede toimimist ja majanduslikku kindlustunnet ning lähedaste võimalusi tööturul osaleda.

‼️Perede tagasiside näitab, et tugiisikuteenuse kättesaadavus on sageli ebapiisav, teenuse maht ei vasta tegelikule vajadusele, teenus katkeb tugiisiku lahkumisel või ei ole võimalik leida asendajat. Selline ebakindlus muudab perede jaoks töö- ja pereelu ühitamise väga keeruliseks ning suurendab märkimisväärselt hoolduskoormust ja sunnib pered majanduslikku kitsikusse, sh väljendub see ka tulevikus pensionieas.

EPIKoja peamised ettepanekud:

🔷 Tugiisikutele töölepingud ja sotsiaalsed garantiid. Töö peab vastama töö sisule – kui tegemist on töölepingulistele tunnustele vastava töösuhtega, peab olema ka tööleping.

🔷 Lubada teise astme sugulastel (nt vanavanematel) olla tugiisikuks, arvestades püsivat ja laiaulatuslikku tugiisikute puudust ning arvestades, et laste vanavanemad on vähemalt vanaduspensionieani, kui mitte kauem, tööturul aktiivsed.

🔷 Kehtestada üleriigilised nõuded teenusele - selged kriteeriumid, haridusnõuded ja teenuse sisu.

🔷Tagada teenuse järjepidevus, sh asendusteenus, et tugi ei katkeks tugiisiku lahkumisel.

🔷 Kujundada õiglase omaosaluse põhimõtted. Teenuse kättesaadavus ei tohi sõltuda inimese rahalisest olukorrast

🔷 Tugevdada KOV-ide koostööd. Rohkem koostööd ja riigipoolset tuge, et teenust oleks võimalik paremini korraldada.

🔷Suunata täiendavaid ressursse teenuse osutamiseks riigieelarvest, kuna tegemist on keskse teenusega, mis otseselt vähendab perede hoolduskoormust ja soodustab lapsevanemate tööturul osalemist.

🔷 Selge vastutus teenuse pakkumisel haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel, et vältida olukordi, kus laps ja pere jäävad abita.

Loe pikemalt pöördumist postituse kommentaaridest.

13/04/2026

🎉 Rõõm! Aitäh tunnustuse eest!

🏆 Vabaühenduste Liit (Hea Kodanik) jagas 2025.aasta tegevuse eest huvikaitsjatele tunnustusi: "Laureaadid ja esile tõstetud algatused on valitud nende panuse põhjal kodanikuühiskonna huvikaitsevõimekuse, nähtavuse ja mõju suurendamisse."

✊ "Tunnustame EPIKoda ja Maarja Krais-Leoskit selle eest, et nad tõid avalikku ruumi teema, millest ühiskond liiga sageli mööda vaatab. ERR-is ilmunud arvamusloos „Mõni ebaõiglus on hiigelsuur, üleelusuurune" kirjutas Maarja Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi ja intellektipuudega lapse emana puudega inimeste vastu suunatud vägivallast, hirmust ja kaitsetusest viisil, mis ei lubanud lugejal mugavalt kõrvale vaadata. See oli tugev, selge ja vajalik tekst, mis näitas, et huvikaitse ei toimu ainult kohtumistel ja tagatubades, vaid ka siis, kui keegi suudab avalikus ruumis sõnastada välja selle, mida paljud kogevad, kuid mida ühiskond ei taha piisavalt kuulda."

💬 Tagasiside Maarja artiklile oli tõepoolest tormiline. Küll kõige traagilisema sündmuse valguses kirjutatud, kuid ühiskonnale vajaliku teema artikli leiad kommentaaridest.

📝 Lõik artiklist: "Õpime ära ohumärkide mitteignoreerimise, kui "see pole ju otseselt minu asi ega kohustus". Õpime ära oma kogukonnas selgade ja õlgade kokkupaneku. Loome poliitika, mis väldiks auke sõeltes, halle alasid valdkondade vahel ja suhtumist, et iga poliitikamuudatuse puhul on alati ka kaotajaid. Õpime nüüd filmist "Fränk" päriselt ja võtame klounide armastusest ja (vägi)vallatust elust eeskuju. Lõppeks, meil on ju Eestis Lottemaa, mis kiirgab mitte nutiseadmete võnkeid, vaid hoolimist, hoidmist ja headust."

👏 Lisaks leidsime äramärkimist Nõusolekuseaduse eest seisnud organisatsioonide hulgas, meie poolt panustas Kristi Rekand.

📸 Tegime tunnustuse puhul tänahommikusel meeskonnakoosolekul ühe kiire klõpsu – aitäh kõikidele, kes meie tegevust märkavad, seda oluliseks peavad ja meile toeks on 💙

13/04/2026

👍 EPIKoda koolitas 26.märtsil Narvas ja 10.aprillil Sillamäel kohalike omavalitsuste ametnikke, juhte ja spetsialiste, sh linnavara-, sotsiaal- ja muuseumitöötajaid ning kohaliku elu kujundajaid, et avada ligipääsetavuse tähendust kui ühiskonnaelus osalemise eeltingimust.

💜 Koolituste oluline sõnum on, et puuetega inimesed on lahutamatu osa ühiskonnast, mistõttu on aeg planeerimis- ja elukeskkondi ning otsustusprotsesse vaadata kaasaegselt ja seada erivajadustega inimeste vajadused tavapäraseks osaks disainiprotsessides.

🤎 Rääkisime ka sellest, et ligipääsetavus on lisaks tehniliste nõuete täitmisele ja mõistmine, kuidas inimesed tegelikult tajuvad, suhtlevad, liiguvad ja osalevad.

🥇 Teadmine lahenduste võimalikkusest asubki paljude osapoolte käes, sest teadmine on kehastunud ning jaotunud erinevate inimeste vahel. Ligipääsetavus ei ole luksus, vaid avaliku ruumi ja teenuste kvaliteedi küsimus.

🎉 Aitäh Narvale ja Sillamäele sooja vastuvõtu ja avatud ning sisukate arutelude eest!

13/04/2026

Lihtsalt imeline Põlva Serviti 😍
Juss-Mathiasel oli kindlasti väga eriline sünnipäev palliplatsil.😊

Sellised lihtsad teod aitavad erivajadusega inimestel ja nende peredel tunda, et nad on kaasatud ja oodatud oma kogukonnas 🩷

Aitäh kõigile, kes neid hetki võimaldavad!

10/04/2026

📅 Tule juba 21. aprillil Tallinnas ja veebis toimuvale patsiendi õiguste konverentsile ja ütle sõna sekka, et saaksime väärikalt ja autonoomselt elada tervena nii, et õigused oleks tagatud ja kohustused kaetud.

🔹 Patsiendiorganisatsioonide esindajad IBD EESTI Janek Kapper, Elu dementsusega Chris Ellermaa, Onkoloogika Siiri Rannama ja Eesti Vähiliit - Elujõu Liit Merike Värik räägivad patsientide vajadustest ja ettepanekutest 👤💬
🔹 Riigikontroll (National Audit Office of Estonia) auditijuht Rauno Vinni räägib terviseandmete auditist 📊🔍
🔹Tervisekassa ravimite ja tervishoiuteenuste rahastamise portfelli juht Marko Tähnas aitab lahendusi otsida⚖️🤝
🔹 Terviseameti peadirektor Birgit Lao räägib tervishoiuteenuse kvaliteedist ✅🏥
🔹 Ravimitootjate liit juht Riho Tapfer räägib ravimite kättesaadavusest 💊📦
🔹 ITK ja PERHi onkoloog dr Kristi Niinepuu räägib terviseandmetest arsti töölaual 💻🩺
🔹 Kristi Paron räägib lapspatsiendi õigustest 🧒📜
🔹 EPIKoja jurist Kristi Rekand räägib eestkostest ⚖️🤝
🔹 Dr Katrin Elmet räägib elulõpu tahteavaldusest 🕊️📝

📍 👇Konverentsi kava ja lisainfo leiad esimesest kommentaarist.

📍 👇Registreeru siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdOF_UB-3C94teAY7U7QwlpJuNwznwr2f83cvWDMntaatq3Ag/viewform

EPIK missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

08/04/2026

📉 Puudega inimeste arv on alates 2019. aastast pidevalt langenud.

📊 2019. aasta seisuga oli puudega inimeste osatähtsus rahvastikus ligikaudu 12% ehk 155 500 inimest, 2026. aasta alguseks on vastavad arvud 7,4% ja 101 000 inimest (vaata joonis kommentaarides). 2025. aasta jooksul vähenes puudega inimeste arv 6917 võrra. Iga numbri taga on inimese ja sageli ka tema pere lugu.

⚠️ EPIKoja jaoks on tegemist kriitilise teemaga ja arusaamatu vähenemisega, kuivõrd terviseprobleemidega inimeste hulk kasvab (nt vaimse tervise häireid diagnoositakse järjest enam, tõsiseid terviseprobleeme põhjustavate nn elustiilihaiguste kasv), elanikkond vananeb.

🔍 Murekohaks on ka puude raskusastme tuvastamise alused ning seda erinevate sihtgruppide (laps, tööealine, vanaduspensioniealine puhul) ning otsuste põhjendamine.

🏛️ Sotsiaalvaldkonnas abi osutamine, sh vastavate otsuste põhjendamine peab olema riigi jaoks prioriteet, mitte ebamugav kohustus. Puudega inimestel ja nende lähedastel on puude tuvastamise ja määramise puhul sageli põhjust rahulolematuseks, palju on segadust, ebakindlust, ebastabiilsust.

💙 Näeme ka EPIKoja poole pöördujate pealt, et inimesed ei julge või ei jaksa oma õiguste eest seista, paljud ütlevad, et mis ma ikka vaidlen, see on stressirohke ja pingeline, või et ma ei ole vaidleja inimene, ei taha haiget saada. Julgustame kõiki, kes saavad SKA-st otsuse, mis inimese enda hinnangul on ebaõiglane ega ole kõiki asjaolusid arvesse võtnud või on ebapiisavalt põhjendatud, otsust vaidlustama, sh vajadusel kaaluma kohtusse pöördumist. Vaide koostamisel ja kohtusse pöördumisel saab abi ja nõustamist EPIKoja koostööpartner SA-lt Õigusteenuste Büroo (tel: 53 850 005) või EPIKoja juristilt kristi.rekand@epikoda.ee; tel 671 5909).

📎 Viide meie varasematele ametlikele pöördumistele on kommentaarides.

📰 Loe ka 2025. aastal EPIKoja tegevjuhi artiklit Maalehes (link kommentaarides).