Eesti Puuetega Inimeste Koda

01/03/2026

✋Emakeelte seas on keeli, mida ei "räägita" sõna tavapärases võtmes - need on viipekeeled. Tänane päev on tänu ❤️ja tunnustus 🎉 kõikidele kurtidele, viipekeeletõlkidele, õpetajatele, aga ka kogukondadele, kes hoiavad ja edendavad ning suhtlevad viipekeeles, tuletades iga päev meelde, et ligipääsetavus on inimõiguste ja väärikuse küsimus.

Eesti viipekeel on iseseisva grammatika ja sõnavaraga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga. Viipekeel tagab ligipääsu haridusele, tööle, teenustele ja kultuurile, aga ennekõike pakub võimalust osaleda ühiskonnaelus ja olla suhtluses võrdne osapool.

Täna on hea hetk küsida endalt:

👉 kas info, mida jagatakse avalikkusele, on kättesaadav ka siis, kui kuulmine ei ole peamine info vastuvõtu kanal?

👉 kas sündmustele, teenustele ja avalikule kommunikatsioonile on viipekeeletõlge planeeritud kohe alguses, mitte siis, kui keegi küsib või viimasel hetkel meelnub?

👉 kas organisatsioonil on paigas praktika, kes vastutab, kuidas viipekeeletõlget info andmisel pakutakse, või kuidas saab inimene teada anda tõlke vajadusest (nt registreerimisvormil või kodulehel)?

Avalikud üritused on kõigile, seega viipekeeletõlge on elementaarne ligipääsetava sündmuse osa!

💙 Kui sul avaneb võimalus, siis õpi mõni viibe: vaata viipeid eesti viipekeele sõnastikust https://arhiiv.eki.ee/dict/viipekeel/
Või lisa videotele viipekeeletõlge, et kaunis eesti viipekeel oleks meie ühises ruumis alati nähtav!



Eesti Kurtide Liidu postitus: https://fb.watch/FzKvd-2DnT/

28/02/2026

🗓️ 🧬 Veebruar on harvikhaiguste kuu. 29. veebruaril tähistatakse harvikhaiguste päeva, sel aastal siis 28. veebruaril.

💬 EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leoski peres kasvab harvikhaigusega tütar:
“Tütre diagnoosi saamise hetkel oli haiguse esinemissagedus 1:32 miljonile ehk et ma olin päris veendunud, et oleksin suutnud nõela heinakuhjast suurema tõenäosusega leida, vast ka mõne lotovõidu skoorida. Lotovõidu asemel skooris meie laps endale syngap1-ga keerulise epilepsia ja meeletud ravimikogused, kaasuvad kroonilised haigused, pidevad unehäired, intellektihäire, kõnetuse, liikumispuude ja motoorikahäired. Lisaks skooris ta endale sinised silmad, portsu tedretähne, rõõmsa meele ja püsiva usu iga inimese headusesse.”

💬 Maarja lisab, et lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse harvikhaigus, teevad läbi päriselu ameerika mäed, seda nii oma vaimses seisundis, bürokraatia kadalipus kui ka tervise-, sotsiaal-, haridus- ja logistikakorralduses. Ja nii mõnedki inimesed jäävad ameerika mägedele tiirlema. “Ma teen ise ka aeg-ajalt seal mõne ringi kaasa, kuid reeglina õnnestub ikka enne rongilt maha astuda, kui see paigalt võtab.”

📖 Loe artiklit ja saa teada:
✅ kui suurt hulka inimesi harvikhaiguste teema Eestis tegelikult puudutab?
✅ miks tunnevad harvikhaiged ja nende pered end sageli üksijäetuna?
✅ kuidas mõjutab lapse harvikhaiguse diagnoos kogu pere vaimset tervist, tööd ja igapäevaelu?
✅ miks on oluline, et pere ei kapselduks ega jääks haiguse rütmi lõksu?
✅ miks on diagnoosi saamise hetkel määrava tähtsusega psühholoogiline tugi ja esmane suunamine teenusteni?
✅ kuidas mõjutab teenuste puudumine perede tööturul püsimist ja kogu ühiskonda laiemalt?
✅ miks on ligipääsetav keskkond ja hooliv suhtumine sama olulised kui meditsiiniline abi?
✅ uuri, mis on ultraharvikhaigus SYNGAP1 ja kui haruldane see tegelikult on?
✅ loe artikli lõpuni ja mõtle kaasa, kuidas saaks lahkuse, hoolivuse ja armastuse „esinemissagedus“ olla harvikhaiguste esinemissagedusest suurem.

💖 Ilusat harvikhaiguste päeva! Et lahkuse, hoolivuse ja armastuse esinemissagedus harvikhaigustele pika puuga ära teeks!

Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juhi professor Katrin Õunapi sõnul võib Eestis olla hinnanguliselt 47 000 – 80 000 harvikhaigusega inimest. Harvikhaigusega laste vanemate elu tähendab vaimset ja bürokraatlikku kadalippu, mida tuleb tihti läbida teiste inimeste to...

27/02/2026

🤝✨ EPIKoja tervishoiualase huvikaitse saadikud ning Ravimitootjate Liidu, Tervisekassa ja Ravimiameti esindajad kogunesid 26. veebruaril, et arutada võimalusi, kuidas patsiendid saaksid anda Ravimikomisjonile selgelt ja lihtsalt sisendit, mis parandaks arusaama patsientide tegelike vajaduste kohta ning annaks otsuste tegemisel väärtuslikku lisainfot.

💬 Koostöö ja kaasamine on paremate tervisetulemite saavutamise olulised komponendid!

27/02/2026

Kasuta head võimalust ning rendi ruumid Eesti Puuetega Inimeste Kojast! 📍

Vaata, millal on märtsis vabad päevad.

✨ Miks valida just meid?

Asukoht: Ruumid asuvad Tallinna kesklinnas, otse vanalinna külje all.
Ligipääsetavus: Meie saalid on avarad ja täielikult ligipääsetavad, et kõik osalejad tunneksid end mugavalt. ♿✅
Mugavus: Külalistele on tasuta parkimine hoovis 🚗 ning väga hea ühistranspordiühendus. 🚌

Vali endale sobiv saal:
👥 Väike saal – hubane kohtumine kuni 16 inimesele.
🎭 Suur saal – mahutab kuni 50 inimest.
🔄 Mõlemat saali saab kasutada ka korraga ning kohandada täpselt Sinu sündmuse vajadustele!

Võta meiega ühendust juba täna ja tee oma sündmus meeldejäävaks!

📍 Aadress: Toompuiestee 10, Tallinn 🌐 Loe lähemalt: https://www.epikoda.ee/ruumide-rent 📞 Helista ja küsi lisa: +372 5401 0452

26/02/2026

❗️ Töötukassa tuvastas raskete psüühikahäirete tõttu puuduva töövõime. Sotsiaalkindlustusamet leidis samal ajal, et puuet ei ole alust tuvastada.

Jagame ülevaadet EPIKoja juristi Kristi Rekandi poolt toetatud puude raskusastme tuvastamisega seonduvast juhtumist, millega inimene läbis korduvalt samas vaidluses kohtuasja.

Julgustame kõiki oma õiguste eest seisma ja vajadusel ka korduvalt vaideid esitama, kohtu poole pöörduma. Lisaks konkreetsetele juhtumitele tegeleb EPIKoda ka süsteemselt kitsaskohtade tõstatamisega.

Ülevaade juhtumist (Pikema ülevaate link kommentaarides):

🔷2024. aastal tuvastas Eesti Töötukassa inimesele raskete psüühikahäirete tõttu puuduva töövõime üheks aastaks.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) puude raskusastet ei tuvastanud.

SKA otsus oli taotleja jaoks arusaamatu ning sisaldas olulisi põhjendamispuudusi. Ta esitas vaide, mis jäeti rahuldamata.

Taotlejale jäi ebaselgeks, miks otsustas SKA – vaatamata sellele, et töövõime hindamise otsuse pinnalt tulnuks tuvastada keskmine puude raskusaste – korrigeerida aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra, mille tulemusel ei olnud puude raskusastme tuvastamine enam näidustatud.

🔷Taotleja pöördus kohtusse.

Tallinna Halduskohus leidis, et SKA otsus on koostatud põhjendamiskohustust rikkudes ning selle põhjal ei olnud ei kohtul ega taotlejal võimalik aru saada, millel hinnang põhineb.
Kohus rõhutas, et ekspertarvamused olid üldsõnalised ning nende pinnalt ei olnud võimalik kontrollida, millistele andmetele tuginedes järeldati, et keskmise puude tuvastamiseks puudub alus.

SKA tegi kohtuotsuse järel uue otsuse, kuid leidis jätkuvalt, et puude raskusastet ei ole alust tuvastada.

Põhjendustes märgiti, et taotleja tervisehäired on üldjoontes ravi ja tugiteenustega kompenseeritavad, ta on normintellektiga ning oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Samas mööndi, et mittetuvastamine ei tähenda tervistumist ega püsipiirangute puudumist.

Taotleja hinnangul olid otsuse selgitused jätkuvalt vastuolulised ja metoodikaga sidumata – puudusid konkreetsed viited terviseandmetele ning sisuline analüüs, mis näitaks, kuidas metoodikat andmetele kohaldati. Vaie jäeti taas rahuldamata.

🔷Vahepeal toimus töövõime korduvhindamine. Töötukassa tuvastas jätkuvalt vaimse tervise probleemide tõttu puuduva töövõime ning pikendas perioodi kolme aastani. Puude raskusastet siiski ei tuvastatud.

Taotleja pöördus uuesti Tallinna Halduskohtusse, vaidlustades nii varasema kui ka uue puude mittetuvastamise otsuse. Kohus võttis asja menetlusse ja määras SKA-le vastamise tähtaja.

✅Selle tähtaja jooksul tegi SKA uue otsuse, millega tuvastas taotlejale keskmise puude raskusastme kogu vaidlusaluseks perioodiks – 04.10.2024 kuni 03.10.2028. Kaebaja nõustus otsusega ning kohus lõpetas menetluse.

Tasuta õigusnõustamise kontaktid leiad postituse kommentaarist.

26/02/2026

💭Puudega inimese eesmärk ei ole erikohtlemine, vaid võrdne ligipääs. See, et ratastoolis inimene soovib pommirünnaku eel varjendisse pääseda, ei ole midagi erakordset. Probleem on selles, et kõik ei suuda sinna joosta, osa ei saa isegi kõndida.

💭Eetilisest vaatepunktist on kriisivalmidus ühiskonna solidaarsuse ülim proovikivi. Kui ehitame varjendi, kuhu pääseb ainult treppidest, teeme vaikiva moraalse otsuse: kriisiolukorras on teatud inimeste elud vähem väärtuslikud kui teiste omad.

Loe EPIKoja võrgustikuliikme Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tegevjuht Veiki Laane artiklit ERR portaalis:

Liikumispuudega inimeste üleskutse poliitikakujundajatele ja ametnikele on lihtne: rakendage senisest enam mõistlike abinõude põhimõtet, kirjutab Veiki Laan.

25/02/2026

✨ Kognitiivne ligipääsetavus on üha enam esile kerkiv teema. Kuigi olemas on juba mitmeid juhiseid, mis käsitlevad kognitiivset ligipääsetavust suhtluse, teenuste osutamise ja ehitatud keskkonna vaatenurgast, on valdkonnas veel palju tööd teha.

📖 AccessibleEU koostatud juhendi „Üldine lähenemine kognitiivsele ligipääsetavusele“ eesmärk on anda ülevaade kognitiivse ligipääsetavusega seotud mõistetest spetsialistidele, kes ei ole selle valdkonnaga veel tuttavad.

✅ Juhend koondab praegused teadmised ning kirjeldab info andmise ja saamise peamisi takistusi. Samuti annab see ülevaate peamistest suunistest, hindamismetoodikatest ja olemasolevatest headest praktikatest.

Juhendiga saab tutvuda AccessibleEU keskuse veebilehel, laadides selle alla endale sobivas Euroopa Liidu keeles

https://accessible-eu-centre.ec.europa.eu/general-approach-cognitive-accessibility_en?prefLang=et

25/02/2026

❤️Aitäh kõigile, kes küsitlusele nii lühikese ajaga vastasid - saime 143 vastajat ning kasutasime sisendit juba Riigikogu sotsiaalkomisjonis.

🚐EPIKoja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik Kristi Kähär osales sotsiaaltranspordi teenuse arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis.

💬Arutlusel mis oli ajendatud Õiguskantsleri pöördumisest sotsiaalkomisjoni poole, olid arutlusel sotsiaaltranspordi teenuse kitsaskohad. Õiguskantsler palus selgitusi, miks ei kohusta seadus korraldama puuetega inimestele sotsiaaltransporditeenust, et sõita mujale kui tööle, haridusasutusse või avalikke teenuseid kasutama.

EPIKoda tutvustas kohtumisel sotsiaaltranspordi lühiküsitluse tulemusi ning tegi ettepanekuid seaduse täiendamiseks:

• Täpsustada sotsiaaltranspordi eesmärki SHS-s, et sotsiaaltransport on lisaks tööl, haridusasutuses ja avalike teenuste kasutamisele ka ühiskonnaelus osalemise meede, sh täpsustada, et sotsiaaltransport on mõeldud ka kultuuri-, haridus-, töö- ja kogukonnaelus osalemiseks.

• Täpsustada sotsiaaltranspordi omaosaluse põhimõtted seaduse või määruse tasandil, et võrdsustada teenuse kättesaadavust.

• Kehtestada teenuse miinimumstandardid määruse tasandil, sh abistamise kohustus transpordi kasutamisel, juhtide koolitus erivajadustega inimeste teenindamisel, nõuded sõidukitele, mõistliku etteteatamisaja kehtestamine, kättesaadavuse tagamine kõikidel nädalapäevadel.

🤝Arutelu tulemusena sai Sotsiaalministeerium ülesandeks osapooli kaasata ning analüüsida võimalusi seaduse muutmiseks.
Loe lühiküsitluse tulemusi postituse kommentaaridest. 💬

24/02/2026

💙 Palju õnne Eesti sünnipäevaks!

🖤 Olgu meie südames uhkus oma maa üle ja tänutunne nende vastu, kes on Eestit hoidnud!

🤍 Soovime, et Eesti oleks paik, kus igaüks tunneb end turvaliselt, oodatuna ja kaasatuna.

23/02/2026

🏛️📩EPIKoda pöördus reedel Riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni, sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole ettepanekutega erihoolekande valdkonna probleemkohtade lahendamiseks.

Eelmisel aastal tõi Riigikontrolli audit esile, et erihoolekande valdkond on pikaajaliselt alarahastatud ning senine rahastamis- ja korraldusloogika ei võimalda tagada teenuste kättesaadavust ega kvaliteeti.

❗️EPIKoja ootus on, et tagatud oleks kulupõhine rahastus, sh töö- ja palgakasvu tagamine, mis võimaldab teenuseosutajatel pakkuda kvaliteetset teenust ning motiveeriks praeguseid ja tulevasi teenuseosutajaid täiendavaid teenuskohti looma.

Teenuskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja vähendamise või tööturult lahkumise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise, suurenenud tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse.

Seetõttu ei ole erihoolekandevaldkonna toetamine üksnes sotsiaalpoliitiline küsimus, vaid otseselt seotud riigi maksutulu ja pikaajalise eelarvetasakaaluga.

🏠Muu hulgas pöörasime tähelepanu, et tuleb luua regulatsioon, mille kohaselt KOV-d saaksid oma piirkonna inimestele teenuskohti luues kindlustunde ja teadmise, et SKA poolt ei suunata teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenuskohad on tagatud KOV nö oma inimestele, oma kogukonnas. EPIKoja seisukoht on, et säärase põhimõtte rakendamine ei riiva nende teenusevajajate õiguseid, kelle elukohajärgne KOV või eraalgatused (nt lapsevanemad) kohti ei loo, kuna riigi omandis olev AS Hoolekandeteenused täidab üle-riigiliselt ülesannet tagada ja pakkuda erihoolekandeteenuseid, sh ka kitsamatele sihtgruppidele, nt kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus. Loe ka kommentaarides tänast Delfi artiklit.

📌Loe pöördumist pikemalt kommentaarides.

20/02/2026

Ausad, väärikad, kirjud ja mõtlemapanevad lood elust enesest.❤️

EPIKoja tegevmeeskond käis etendust vaatamas detsembrikuus - ja ei saaks rohkem nõus olla, et lavastus sobib vaatamiseks kõigile.

🎭Seega, kellel võimalus ja veel jõunud ei ole, siis VAT Teater dokumentaalnäidend “Käte ja jalgadega inimene” ootab teatris. :)

Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas...

20/02/2026

🌍⚖️Vabaühendused tutvustasid ÜRO-le Genfis inimõiguste olukorda Eestis!

EPIKoja jurist Kristi Rekand tõstatas kohtumisel kolm peamist teemat:
❗️puuetega inimeste arvu vähenemine,
❗️eetkoste all olevate inimeste jätkuv kasv ja teovõime piiramine, mis ei ole kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga,
❗️puuetega inimeste vaesus.

Lisaks on EPIKoja poolt raportis käsitletud muuhulgas avaliku ruumi, ühistranspordi ja info ligipääsetavuse probleeme, viipekeeletõlkide, tugispetsialistide nappust, hoolduskoormuse kasvu ja toetavate teenuste sh erihoolekandeteenuste ebapiisavust jne. Täispikk erinevate vabaühenduste poolt kokkupandud raport on leitav kommentaarides.

📝Inimõiguste olukorra ülevaatus (Universal Periodic Review ehk UPR) on protsess, mille käigus peavad vaatluse all olevad riigid esitama aruande ÜRO inimõiguste nõukogule. Lisaks võivad oma raporti esitada ka vabaühendused ning riiklik inimõiguste kaitse ja edendamise asutus.
UPR-i eesmärk on hinnata, kui hästi on riigid hakkama saanud inimõigusalastele standarditele vastamise ja kohustuste täitmisega.

Eesti Inimõiguste Keskus / Estonian Human Rights Centre