07/11/2024
Isadepäev on kohe ukse ees! 🤓 Palju õnne juba ette kõikidele isadele!
Meie psühholoog Kristel Päll käis 5.novembril Riigikogu konverentsi saalis toimunud isadepäeva konverents pealkirjaga "Isatu rahvas", mille korraldajaks oli SA Väärtustades Elu (SAVE).
Jagame teiega Kristeli mõtteid: "Konverents oli äärmiselt meeleolukas ning põnev. Isade temaatikat oli avatud väga erinevatest tahkudest.
Päeva esimese ettekande tegid ühiskonnategelased hr. Tunne Kelam ja pr. Mari-Ann Kelam, kes mõlemad jagasid oma mälestusi enda isadest. Peamised mõtted, mis nende ettekannetest kõlama jäid olid näiteks Tunne Kelamilt: "Isa pärandas mulle edasi palju enda häid oskusi ja omadusi- vaimne hoiak ja kindlus tuleviku suhtes.", "Väikeste kriiside ajal võib minna närvi, suurte kriiside ajal tuleb säilitada külma närvi." ning "Vaimne selgroog ja karakter- need on elus kõige olulisemad asjad.". Tema abikaasa Mari-Ann Kelam tõi välja, et :"Isa oskas mind korrale kutsuda nii, et ta ei solvanud mind." ja "Kõige parem kingitus, mida isa saab lastele anda, on armastada nende ema."
SA Carolin Illenzeeri Fondi toetab lapsi, kelle isad on kaitseväelistel missioonidel hukkunud või tugevalt vigastada saanud. Sihtasutuse tegevjuht Iti Aavik jagas nii mälestusi ja muljeid oma isast ja vanaisast kui ka lugusid isadest, kellega ta oma töös kokku puutub. Ettekandest jäid kõlama mõned mõtted. Näiteks "Väikesed lapsed on väga andestavad, kui isa puudub või ei pea lubadusi. Vanemad lapsed on juba kibestunud.", "Sa võid isaks saada, olenemata, kes sa oled. kõige olulisem on isa kohaolu.". Proua Aavik tõi välja sellise huvitava mõttekäigu oma esitatud lugude põhjal, et me peaksime tegelikult rohkem vaatama neid erilisi isasid, kui tegelikult täitsa tavalisi isasid. Ja omakorda peaksime ühiskonnas rohkem esile tõstma tavalisi isasid, kes tegelikult on tõeliselt erilised isad. ta kutsus üles kõiki väärtustama isasid ja tunnustama isasid, kes on oma lastele olemas, kes on ägedad ja kes teevad igapäevaseid isade tegevusi.
Meie hea kolleeg pere- ja paariterapeut ning koolipsühholoog Karmen Maikalu ettekande pealkiri oli "Kuidas lahutada nii, et lapsele isa alles jääks?", kuid kohapeal tegi Karmen täienduse pealkirjas, muutes seda "Kuidas lahutada nii, et lapsele jääksid alles mõlemad vanemad?". Karmeni kuulamine oli hea kordamisvahepala kõikidele pereterapeudtidele, kus peamiste mõtetena tuli välja, et valutut lahutust ei ole olemas- lahutusega kaasneb alati lein ja valu, kaotus ning alati tuleb anda lastelegi aega leinata. Seevastu mõistlik lahutus on aga võimalik. lahutusest peaksid vanemad suutma lapsele rääkida koos ja selle juures peaks isa ütlema, et "Mina armastan sind ja emme armastab sind" ja ema omakorda "Mina armastan sind ja issi armastab sind". Sest lapsed võtavad igasuguseid negatiivseid kommentaare ja sõnumeid väga isiklikult ning nad võtavad ka isiklikult ühe vanema puudumist oma elus väga isiklikult. Igasugune vanemate vaheline konflikt lõhub lapsi. Vanemad ei ole võistluses ega võitluses lapse pärast. Laps vajab mõlemaid vanemaid, laps armastab mõlemaid vanemaid. Kõik lahutavad lapsevanemad peaksid kindlasti ka mõistma, et lapsest ei tohi saada oma vanema tugiisik, sest meie pereterapeutidena teame, et laps asub kehvemas/nõrgemas/haavatavamas seisus vanemat toetama ja kaitsma.
Muusik Daniel Levi Viinalass tegi oma pöördumise videosilla vahendusel. Tema arutles eelkõige selle üle, kui lahe on olla isa ning kui suur privileeg on osaleda enda laste elus. Tema jutust jäi kõlama peamise mõttena see, et miks inimesed väärtustavad seda, mis neil on, alles siis kui nad hakkavad või juba on selle kaotanud. Sama lugu on tema hinnangul ka isaks olemisega, et isaduse ja isa väärtus tuleb siis esile, kui see muutub eriti hapraks.
EELK Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk esitas kuulatajetele küsimuse "Kas taevane isa hoolitseb võrdselt kõigi eest?". Kindlasti neile, kellele on vaimulik maailm ning säärased tekstid tuttavamad, on sellele küsimusele leidnud vastuseid erinevatest lugudest. Laiemale kuulajaskonnale sai õpetaja Kukk selgitada, et nii see on- taevane isa tõesti hoolitseb kõikide oma laste eest võrdselt. Ja üks põnev ütelus, mida mina isiklikult ei olnud varem kuulnud, kõlas nõnda "Isa sünnitab lapse, ema toob ilmale." See võtab veel eriti hästi kokku isade väärtuse pere juures.
Naistearst dr.Kai Haldre tegi oma ettekandes bioloogiatunni kiirkursuse sellest, kuidas toimub munaraku viljastumine seemnerakuga ning kuidas areneb sellest uus inimene. Arvestades seda teekonda ja keerukust, siis uue inimese sündi võib pidada imeks. Dr.Haldre ettekande pealkiri oli äärmiselt intrigeeriv "Kuidas saada laps, kui naine lapsele isa ei leia?", kuid tegelikult need patsiendid, kellega viljatusravi arstid kokku puutuvad on oluliselt keerulisemate põhjustega seal, kui lihtsalt sobiva mehe puudumine. Eestis on seadusandlus, mis reguleerib viljatusravi üks maailma liberaalsemaid, mis kindlasti toetab parima ravi andmist ning saamist. Eestis sündis esimene kunstlikult viljastatud lapse juba aastal 1995. Tänapäeval on võimalik Tervisekassa rahastusel kasutada seda teenust naistel kuni 41a sünnipäeva täitumiseni ja omal rahastusel viljastatakse naisi kuni 50 eluaastani. Peamiste raskuskohtadena tõi dr.Kai Haldre välja eetilisuse komponendi, kus arst peab patsientidega suheldes ja neid ravised keskenduma eelkõige sündimata lapse vajadustele ning teise on andmete puudulik kogumine Eestis. Kahjuks ei ole veel meil loodud süsteemi või andmebaasi, millele toetudes oleks võimalik teha järeldusi või jälgida, kui kaua on läinud ühel või teisel patsiendil enne kui sünnib laps, mis on nendest lastest saanud jne. Tänasel päeval edastavad arstid info, mitu protseduuri on tehtud, kuid täpsemad andmed puuduvad.
Päeva lõpetuseks astusid publiku ette kaks tõeliselt humoorikate lugudega meest. Üheks oli kirjanik Ilmar Tomusk, kes tõi näited enda isast, ise isaks olemisest aga ka oma raamatute isadest. Ilmar Tomusk on kirjutanud 53 raamatut. Paljudes raamatutes on esitatud rohkem kui üks isa. Ja ta tutvustas meile ka neid isasid, kes raamatusse põhjusel või teisel ei ole jõudnud.
Ning teiseks mehes oli päeva moderaator Hannes Hermaküla ise, kes samuti rääkis lugusid ja mälestusi oma isast, oma isa igatsusest, kui teda pere juures ei olnud ning ka sellest, mida tähendab, kui peab isaga kahel korral hüvasti jätma. Kuid kõige olulisem oli ka Hannes Hermaküla kuulates ikka see mõte, kui tänulik ta on, et tema pojad pole pidanud temaga kordagi hüvasti jätma.
Suur aitäh korraldajatele!"
