Tasakaaluruum

18/02/2026

Kas sina teadsid, kui suur protsent serotoniinist toodetakse soolestikus?

31/01/2026

Tee oma partnerile seekord tõeliselt tähenduslik sõbrapäevakingitus ja tule koos temaga paaride töötuppa!
Vaata video lõpuni ja tunneta, kas ka sina oled mõnikord olnud samas kohas, kus see paar videos! Kui midagi haagib, siis tea, et sa ei ole üksi. Just selliste teemadega paarid sageli hädas ongi.
L.14.-P.15.02. õpime:

1. Kuidas rääkida asjadest, mis meil on hingel;
2. Kuidas kuulata seda, mis partnerile muret teeb;
3. Kuidas olla teineteise jaoks turvalised kaaslased ja miks see üldse
tähtis on;
4. Mida tähendab mõistmine ja mida empaatia;
5. Mida tähendab partneri jaoks kohal olemine;
6. Kuidas/kas on võimalik, et meie lapsepõlv mõjutab meie
paarisuhet;
7. Kuidas/kas on võimalik juba murenema hakanud kontakti
taastada;
8. Kuidas/kas on võimalik luua uus suhe sama partneriga;
9. Kas erinevused partnerite vahel on toimivale paarisuhtele
takistuseks
ja palju, palju uut ja huvitavat iseenda, oma partneri ja paarisuhte kohta.
Loe lisa siit: www.tasakaaluruum.ee/imago-tootuba-paaridele/
Oled südamest oodatud!

Anu Hermlin
Imago sertifitseeritud suhteterapeut,
paaride töötubade juhendaja
anu@tasakaaluruum.ee

12/01/2026

Babies rely on their caregivers for safety, and neuroscience shows that even brief separation can trigger intense stress responses. When a baby cannot locate their mother, cortisol levels can rise 200–300% in less than 60 seconds. Heart rate increases, breathing becomes shallow, and the nervous system enters full alarm mode.

This reaction is not just emotional it is biological. Infants perceive their mother as the primary source of protection, food, and regulation. Without her presence, the body interprets the situation as a threat, activating stress circuits to prepare for potential danger. This is part of the attachment system that ensures survival.

Repeated exposure to predictable, responsive care helps the nervous system learn that separations are temporary and safe. Over time, babies develop stronger emotional regulation, reduced stress reactivity, and confidence in exploring their environment. Conversely, inconsistent responses can heighten anxiety and impact long-term stress responses.

Parents can support healthy development by responding promptly, providing reassurance, and maintaining consistent presence. Understanding the biology behind a baby’s alarm response helps caregivers respond with empathy and patience, strengthening attachment and teaching the nervous system that safety is reliable.

04/01/2026

Mis takistab meil elamast täisväärtuslikku elu?
Sageli on selleks üks salakaval nähtus, mille ära tundmine ei olegi väga lihtne.
Nii ei seostagi paljud inimesed oma elus ikka ja jälle ettetulevaid väljakutseid kaassõltuvusega. Küll aga tuntakse ennast ära, kui nimetada selliseid omadusi nagu
madal eneseväärtustamise oskus,
suutmatus piire seada,
vähene teadlikkus oma vajadustest,
tendents võtta ülemäärast vastutust,
halb kontakt oma tunnetega,
suutmatus ennast väljendada,
mure mulje ja meeldimise pärast, ebapiisavuse tunne,
harjumus ennast piitsutada (liigsed nõudmised iseendale) jne.

Jaanuarist kuni oktoobri lõpuni on Sul võimalus kaasa lüüa ENESEJÕUSTAJATE koolitusprogrammis, kus tegeleme kõikide nende teemadega sügavuti.
Teeme läbi põhjaliku eneseanalüüsi, otsime kaassõltuvuse kujunemislugu ning juuri (mis on teadagi lapsepõlves), õpime ennast jälgima, tervendama, aktsepteerima ning armastama.

Meie 9-kuulise kursuse lõpuks (juuli jääb vahele):
oskad ennast väärtustada,
oskad seada eluterveid piire,
saad paremini aru, millised on sinu tunded ja vajadused,
suudad ja julged ennast väljendada - seal, kus vaja,
suudad hoida tähelepanu rohkem iseendal kui teistel,
vabaned pidevast vajadusest kontrollida (kas oma lähedasi või
iseennast),
õpid reguleerima ülemäärase vastutuse võtmise vajadust,
oskad elada rohkem reaalsuses kui illusioonides,
suudad end kõrval vaadata,
tunned ära tärkava kaassõltlase iseenda sees ning oskad
teda ohjata

Lisainfo ja liitumine:
anu@tasakaaluruum.ee
või
www.tasakaaluruum.ee/pood/

09/12/2025

17/11/2025

Letting a baby "cry it out" may feel like a simple way to encourage independence, but research shows it can have negative effects on brain development. Prolonged distress activates the stress response system, raising cortisol levels and creating lasting impacts on the nervous system.

Early experiences shape the developing brain. When a baby feels consistently unsafe or ignored, the amygdala, the brain’s fear center, becomes overactive. This can make it harder for children to regulate emotions later in life and may increase anxiety or stress sensitivity.

Responsive caregiving, on the other hand, helps the brain learn safety, trust, and emotional regulation. Holding, soothing, and responding to a baby’s cries teaches them that the world is safe and that their needs will be met.

Crying is a baby’s only way to communicate discomfort, hunger, or fear. Meeting those needs supports secure attachment, healthy stress regulation, and long-term emotional resilience.

Every cuddle, gentle voice, and comforting touch shapes a child’s brain for the better. Choosing connection over extended crying is an investment in a child’s lifelong emotional health.

12/11/2025

Your body remembers the shape of your childhood nervous system. Far beyond simple memories, early experiences of safety, fear, and connection leave lasting imprints that can be measured into adulthood.

The Dunedin Birth Cohort in New Zealand followed individuals from birth into midlife. It found that childhood adversity leaves signatures in brain structure, stress hormones, immune responses, and even epigenetic patterns. Adults who experienced early trauma showed differences in multiple brain regions, not explained by adult life stress. This demonstrates that the nervous system itself remembers childhood experiences.

Other research highlights the extracellular matrix, the connective tissue around cells, as part of this memory system. It stabilizes circuits, holds biochemical cues, and locks in patterns of regulation or dysregulation. This means that anxiety, heart rhythms, digestion, and immune responses may echo our early environment.

Emerging therapies like Matrix Reimprinting work directly with these early patterns. By revisiting younger parts of ourselves, the nervous system can be gently reprogrammed, creating new neural pathways and emotional resilience. Studies show improvements in depression, anxiety, self esteem, and wellbeing after such interventions.

The body remembering childhood is not just a metaphor. It is a biological fact, and healing can start by honoring and reshaping those early imprints.

08/11/2025

Mees ja Naine paarisuhtes.
Vaata, kas midagi selles videos tuleb tuttav ette? Kas oled kunagi olnud olukorras, kus sa tahaksid oma partnerile midagi väga olulist jagada, aga sa ei oska seda teha? Kas oled tundnud, et sind ei nähta, ei kuulata, ei panda tähele? Mida sa sellistes olukordades tavaliselt teed? Kas suudad seda, millest puudust tunned, niimoodi väljendada, et saavutad partneriga suurema ühenduse? Või teed seda viisil, mis hoopis tõukab partneri sinust eemale?

18/10/2025

A compelling study published in the International Journal of Radiation Biology revisits an astonishing possibility — that DNA is not just the molecule of heredity, but a living fractal antenna capable of receiving and transmitting electromagnetic energy.

Researchers discovered that DNA’s helical geometry enables it to resonate at multiple harmonic frequencies — from radio waves to ultraviolet light. This geometry may allow cells to communicate through resonance, exchanging information through electromagnetic fields rather than chemical signals alone.

If confirmed, this changes everything. It suggests that life operates not just through chemistry, but through coherent vibration, harmonic communication, and field intelligence — the very principles behind consciousness, healing, and energy itself.

DNA, in this view, is not only a code — it’s a receiver of the cosmic broadcast.

Learn more: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21457072/

Explore our healing frequency devices here: www.omnicore.tech

15/10/2025

Kuidas vanadest harjumustest välja astuda?
Kuidas uut elu looma hakata?
Kas kaassõltuvuslikud mustrid on võimalik maha jätta?
https://www.tasakaaluruum.ee/pood/

13/10/2025

Sooda, pH ja pahaloomulised kasvajad: miks „alkaliseerimine“ ei ole ei uudis ega maagia, vaid biokeemia ja füsioloogia ning kuidas suhtuda inimestesse, kes kritiseerivad seda, millest nad aru ei saa.

Viimastel aastatel kerkib pahaloomuliste kasvajate aruteludes üha enam teema organismi happe-aluse tasakaalust ja nn „alkaliseerimisest“. Ühed "asjatundjad" väidavad: „sooda neutraliseerub maos, seega ei mõjuta organismi“. Teised rõhutavad, et jutt käib kasvaja mikrokeskkonna biokeemiast, mitte "köögimaagiast".

Tuginedes 100% teadusele, paneme asja selgelt paika: mis kasvajas tegelikult toimub, miks liighappesuse vähendamine võib tugevdada standardravi toimet ning miks see pole sugugi uus idee.

Enamiku soliidsete kasvajate korral näeme sama mustrit:

- Halvaloomulise raku sees on pH neutraalne kuni kergelt aluseline (soodustab jagunemist ja vastupidavust).
- Raku ümber ehk kasvaja mikrokeskkonnas on pH happelisem - põhjuseks intensiivne glükolüüs (Warburgi efekt) laktaadi ja teiste orgaaniliste hapete (nt suktsinaadi) kuhjumisega.

See pH erinevus ei ole sugugi süütu, sest see:

- soodustab invasiivsust ja metastaase;
- pidurdab immuunrakkude (T- ja NK-rakkude) tööd kasvajakoldes;
- halvendab mitmete keemiaravimite (paljud on nõrgad alused) läbipääsu kasvajarakku - ravim „takerdub“ happelisse keskkonda, toime väheneb, kõrvaltoimekoormus normaalsetele kudedele suureneb.

See ei ole väljamõeldis, vaid kirjeldatud teaduslik fenomen: kasvajas toimub ainevahetuse nihe (Warburgi efekt) ja hakkab prevaleeruma happeline mikrokeskkond ------->
Järelikult: kui vähendada mikrokeskkonna liighappesust, võib paraneda nii ravimite kättesaadavus kasvajale kui ka immuunvastus - ilma standardravi katkestamata. Mida on arstid ja teadlased hulgalistes uuringutes meie eest juba ära teinud ja teevad edasi.

Kasvajate liighappesuse leevendamiseks on teaduskirjanduses arutatud lihtsaid puhvrisüsteeme (sh naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda) juba aastaid. Lähenemisi on tegelikult mitu:

1. Toitumuslik: vähendada tarbitava glükoosi-/tärklisekoormust (see soodustab, et rakud toodavad vähem laktaati ehk piimhapet - ainet, mis hapestab kasvaja mikrokeskkonda ja sellega halvendab nii ravimite pääsu kasvajarakku kui ka immuunrakkude tööd), parandades seeläbi ravitulemusi ; selle juures toetuda mitte-tärkliserikastele köögiviljadele, piisavale valgule ja kvaliteetsetele rasvadele.

2. Suukaudsed puhvriained (nt naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda) toidukordade vahel, et mitte neutraliseerida maohapet.

3. Uriini pH jälgimine kui lihtne, odav ja korduv süsteemse puhvri nihke marker (ebatäiuslik, kuid praktiline - ribateste saab igaüks endale lubada). Seda on korduvalt pakutud ja katsetatud erinevates teadusuuringutes.

Väide „sooda neutraliseerub maos ja seega ei mõjuta organismi“ on liiga primitiivne. Jah, osa HCO₃⁻ seotakse maos. Kuid eesmärk ei ole „tõsta vere pH-d“, vaid nihutada puhvrisüsteeme ja vähendada happelist koormust organismi tasandil. Kui ajastus on õige (mitte koos toiduga) ja annus mõistlik, on muutused nähtavad uriini pH dünaamikas (ja vajadusel laborinäitajates) - mis peamine, need mõjutavad kasvaja mikrokeskkonna biokeemiat, mis ongi terapeutiline sihtmärk.

Lihtsamalt: „maohape kustutab sooda ära -järelikult nulltulemus“ on ebapädev, inimfüsioloogiale mitte toetuv seisukoht.
---
Inimesi, kes on aastaid populariseerinud happe-aluse füsioloogia aluseid ja toonitanud puhvrite praktilist väärtust (dr Riina Raudsik), on sageli avalikult naeruvääristatud ja alandatud. Täna, kui happelist kasvajamikrokeskkonda sihtivad taktikad on adjuvandina üha enam integreeritud kliiniliste uuringute tasandil onkoloogilistesse raviskeemidesse (et tulevikus tugevdada standardravi), on õiglane öelda:

a) jutt ei käinud „imeravist“, vaid biokeemia ja kliinilise loogika põhialustest;

b) on igati loomulik tunnistada, et varased populariseerijad tabasid probleemi tuuma, isegi kui nad ei kasutanud alati klassikalist (mis ei pruugi olla ainuõige) lähenemist.

Ma ei soovi dr Raudsiku eest rääkida ning ma ei ole kindel, kas ta on kasvajate teemal sõna võtnud või kuidas ta minu kirjutatusse suhtuks - kuid see, kuidas mina ise tema sõnumist aru saan - vee- ja elektrolüütide tasakaal, puhvrisüsteemid, hingamine, toitumine, mineraalid - kõik paikneb füsioloogilisel teljel; kasvajate kontekstis võib oskuslik töö happe-aluse koormusega kujuneda oluliseks tugisambaks.

Kas poleks aeg peeglisse vaadata, oma vead tunnistada ning sügavamate teadmiste tõttu hukka mõistetud tunnustatud arsti hea nimi rehabiliteerida?

Muidugi kerkib üles üks huvitav küsimus - kas sama strateegiat võib kasutada kasvajate tekkimise ennetamiseks...? Võime selle üle hiljem arutada, ainult teaduspõhiselt, muidugi.

Ja küsimus "kuidas suhtuda inimestesse, kes kritiseerivad seda, millest nad aru ei saa?" on ilmselt retooriline.
---
OLULINE!

Ära kohe vastanda keha pH taseme muutmisega seotud lähenemist standardravile; soovi, näidustuste ja piisavate teadmiste korral võid kombineerida neid ainult pädeva tervishoiuspetsialisti järelevalve all.

Vähenda glükoosi/tärklise koormust toidus --> vähem laktaati. Toetu mitte-tärkliserikastele köögiviljadele, adekvaatsele valgule ja kvaliteetsetele rasvadele.

Ära manusta suuri sooda doose omal käel ja ära eira naatriumikoormuse riske (vererõhk, tursed, süda, neerud).

Ära pea „alkaliseerimist“ ainsaks kasvaja ennetuse või ravi teeks - praeguse teaduse seisuga on tegu potentsiaalselt adjuvantse (täiendava) eksperimentaalse strateegiaga, mitte ainulahendusega.
---
Uuringud (vaid väike osa, kindlasti mitte kõik):
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38201489/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39457509/
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2022.920843/full
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2023.1175563/full
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2022.1003588/full
https://www.mdpi.com/2079-7737/13/4/225
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9467452/
--
NB! Tegemist on üldise haridusliku teabega, mitte meditsiinilise teenuse või isikupärastatud ravinõuga. Materjali kasutamine ei loo arsti–patsiendi suhet. Terviseotsused tehke koos pädeva tervishoiutöötajaga. Toitumis-, toidulisandi- ja „alkaliseerivad“ võtted (sh naatriumvesinikkarbonaat) võivad omada riske ja koostoimeid; enne alustamist konsulteerige arstiga. Autor ei vastuta kahju eest, mis tekib selle info kasutamisest; kasutamine toimub põhimõttel „nagu on“.

03/10/2025

7. oktoober kell 18:00 registreeru: anu@tasakaaluruum.ee