TegevusTe

TegevusTe TegevusTe arendus- ja teraapiakeskus Meie poole pöördumiseks ei pea olema lapsele määratud puude astet, perearsti saatekirja ega rehabilitatsiooniplaani.

TegevusTe arendus- ja teraapiakeskus

Pakume laia teenuste valikut, et aidata parimal moel kaasa Sinu lapse arengu toetamisele. Oodatud on igas vanuses lapsed. Rohkem infot teenuste kohta leiad www.tegevuste.ee
TegevusTe tiim

Kas oled mõelnud, millest tegelikult algab kirjutamine, lõikamine või joonistamine? ✂️Enne kui laps jõuab tähtede ja num...
16/04/2026

Kas oled mõelnud, millest tegelikult algab kirjutamine, lõikamine või joonistamine? ✂️

Enne kui laps jõuab tähtede ja numbrite kirjutamiseni, peab tema käsi õppima liikuma, tunnetama ja koostööd tegema. 🙌

TegevusTe ja koostöös sündinud peenmotoorika aardekast on loodud selleks, et toetada neid käelisi oskusi mängulisel ja lapsele põneval viisil. ✨

Kastis olevad tegevused arendavad:
🖐 käe osavust ja tugevust
✍️ pliiatsi juhtimist ja kontrolli
👁️ silma-käe koostööd
🧠 keskendumist ja loogilist mõtlemist

Kõige olulisem on see, et tegevused kasvavad koos lapsega.
Sama komplekt pakub nt 3-aastasele esimesi lihtsaid katsetusi kui ka hiljem eelkoolieas juba täpsemaid ja keerukamaid ülesandeid. Nii tekib lapsel eduelamus, mis on kooskõlas tema arenguetapi ja sobivate ülesannetega, mitte tunne, et midagi on liiga raske.

Kui tegevus on lapse jaoks paras, tekib huvi. Ja kui tekib huvi, tuleb ka areng. 💛

Kui soovid oma lapse arengut teadlikult toetada, saad peenmotoorika aardekasti soetada www.leiuala.ee

Kui aga vajad oma lapse arengu toetamisel täiendavat tuge, võta ühendust TegevusTega! ✨

Lasteaias ei paista arengu toetamise vajadus vahel välja suurte ja selgete raskustena. Mõnikord on need väikesed hetked ...
09/04/2026

Lasteaias ei paista arengu toetamise vajadus vahel välja suurte ja selgete raskustena. Mõnikord on need väikesed hetked igapäevas, mis korduvad ja annavad endast vaikselt märku. 🤔

Laps, kes ei joonista ega meisterda sama meelsasti kui teised.
Laps, kes niheleb pidevalt toolil ja ei leia mugavat asendit.
Laps, kes vajab riietumisel rohkem abi kui eakaaslased.
Või laps, kes hoiab ühistest mängudest ja tegevustest pigem kõrvale.

Need ei ole “lihtsalt harjumused” või “iseloom”. Sageli peitub sellise käitumise taga oskus, mis vajab veel arenemist või keskkond, mis ei toeta last piisavalt. 🌱

Kui täiskasvanu oskab neid hetki märgata ja tõlgendada, tekib ka võimalus sekkuda õigel ajal – enne, kui väikesed raskused muutuvad aina suuremaks ning hakkavad mõjutama lapse enesekindlust, õppimist või igapäevast toimetulekut laiemalt. ✨

Seepärast kutsume teid veebikoolitusele “Kuidas märgata, kui lasteaialaps vajab arengu toetamist?”.

Koolitusel vaatamegi neid olukordi lähemalt:
👉 Millised oskused kujunevad lasteaiaeas loomulikult?
👉 Kuidas märgata, millal laps vajab rohkem tuge?
👉 Mida jälgida käelistes tegevustes (pliiatsi hoidmine, lõikamine)?
👉 Kuidas kehaline areng mõjutab õppimist?
👉 Millal on mõistlik kaasata spetsialist?

See on praktiline ja silmi avav vaade lapse arengule – oodatud on nii lasteaia õpetajad ja tugiisikud, lapsehoidjad kui ka lapsevanemad. 🩵

Kui tunned, et tahad neid märke paremini mõista ja last teadlikumalt toetada, oled väga oodatud. Registreeru seminarile (link bio’s).

📆 Millal? 30. aprillil kell 13.00 – 14.30
💻 Kus? Zoom keskkonnas
👤 Koolitaja? Tegevusterapeut, sensoorse integratsiooni spetsialist ja TegevusTe looja Grete Eiche

📩 info@tegevuste.ee
🌐 www.tegevuste.ee

Koolivalmidusest rääkides mõtleme tihti ainult lugemisele, kirjutamisele ja arvutamisele. Tegelikult algab kõik palju va...
26/03/2026

Koolivalmidusest rääkides mõtleme tihti ainult lugemisele, kirjutamisele ja arvutamisele. Tegelikult algab kõik palju varem - sellest, kuidas laps oma kehas, tunnetes ja igapäevastes toimingutes toime tuleb. 🩵

Kooliks valmis olemine tähendab lisaks akadeemilistele oskustele, et laps:
👉 suudab keskenduda ja ülesandeid lõpuni teha
👉 tuleb toime muutuste ja uute olukordadega
👉 oskab suhelda uute inimestega ja grupis tegutseda
👉 on omandanud vajalikud käelised oskused
👉 saab hakkama igapäevaste toimingutega (riietumine, söömine, oma asjade eest hoolitsemine)

Mõnikord tekib vanemal tunne, et kõik on justkui okei… aga midagi nagu ikkagi kripeldab. See võib väljenduda näiteks raskuses püsida paigal või keskenduda, suures väsimuses, ärrituvuses, motoorses kohmakuses või hoopis ebakindluses uute olukordade suhtes.

Need on märgid, et laps võib vajada enne kooli algust veel veidi rohkem tuge, mitte et ta ei saaks hakkama. ✨

Just selleks oleme loonud veebikoolituse, kus räägime koolivalmidusest tervikuna. Millised oskused on päriselt olulised enne kooli? Kuidas hinnata lapse valmisolekut? Millal tasub pöörduda spetsialisti poole? Kuidas toetada last nii, et koolitee algus oleks võimalikult sujuv? Sealhulgas, kuidas valida lapsele sobivaimad koolitarbed ja töövahendid.

📆 Millal? 9. aprillil kell 13.00 – 14.30
💻 Kus? Zoom keskkonnas
👤 Koolitaja? Tegevusterapeut, sensoorse integratsiooni spetsialist ja TegevusTe looja Grete Eiche

Kui see teema sind kõnetab, oled väga oodatud kuulama ja kaasa mõtlema. Registreeru seminarile (link bio’s).

📩 info@tegevuste.ee
🌐 www.tegevuste.ee

21/03/2026

Täna on Downi sündroomi päev! 💙💛

See on minu vend Jan - üks kõige siiramaid, rõõmsamaid ja armsamaid inimesi, keda ma tean. Downi sündroomiga inimesed on ägedad - neil on üksteisega palju ühist, kuid siiski on igaüks isemoodi.

Aga ma tahan olla ka aus. Downi sündroom ei ole ainult “nunnu” või “eriline” - see diagnoos mõjutab elu.

Arvan, et kui Janil ei oleks Downi sündroomi, siis oleks ta täna juba lavalaudadel. Esineks muusikalides, näitleks filmides, tantsiks muusikavideotes ja tegeleks saatejuhtimisega. See on tema kirg. Tema loomus. Ja igapäevaselt ta seda teebki. Lihtsalt ainult oma perele ja sugulastele. Ja meie jaoks ongi ta staar. ✨ Kuid ka temal on oma unistused ja soovid - näiteks juhtida stuudios “Su nägu kõlab tuttavalt”, “Maskis laulja” või muud meelelahutussaadet. Aga sellist võimalust tal pole… 💔

Siiski on Jan juba suutnud elus suuri asju korda saata - tema on TegevusTe päris asutaja. Jan on põhjus, miks minust sai füsioterapeudi asemel tegevusterapeut ja kogemus temaga sünnitaski TegevusTe.

See ongi story of our life… 🫶✨

Teraapiasse tulles tekivad vanematel sageli suured ootused, et muutus lapse toimetulekus või käitumises võiks olla kiire...
18/03/2026

Teraapiasse tulles tekivad vanematel sageli suured ootused, et muutus lapse toimetulekus või käitumises võiks olla kiire ja koheselt nähtav. Mis on ka arusaadav - inimlikult soovime ju muredele kiirelt lahendusi leida. ☀️

Tegelikult toimub areng enamasti väikeste sammudena ning areng ei ole alati sirgjooneline. Mõnikord on esimesed muutused nii imeväikesed (aga ka see on areng, eks!), et neid märkab vaid see, kes lapsega igapäevaselt või süvitsi tegeleb.

Teraapia ei tähenda lapse “ravimist”, vaid tema aju, närvisüsteemi, keha ja oskuste toetamist sellisel viisil, et igapäevaelus osalemine muutuks lapse jaoks järk-järgult lihtsamaks. ✨ See võib väljenduda paremas eneseregulatsioonis, suuremas julguses proovida uusi asju (toite, mänge, tegevusi, luua uusi tutvusi) või püsivamas keskendumisvõimes.

🤍 Oluline on anda lapsele aega kohanemiseks! Iga laps areneb omas tempos ning vahel tulevad muutused lainetena - mõni päev on kergem, mõni teine aga nõuab rohkem kannatlikkust. Ka see on osa protsessist!

Kui tunned, et sinu lapsel võib olla teraapiast abi, võta meiega julgelt ühendust! Arutame koos, milline teraapiavorm oleks just sinu lapsele see õige ning kuidas alustada.

Muidugi võid sa meile ka alati oma murede, kõhkluste ja küsimustega helistada-kirjutada! Jääme ootama!

📩 info@tegevuste.ee
🌐 www.tegevuste.ee

Kas oled märganud, et mõni laps vajab kogu aeg liikumist - hüppab, ronib ja otsib kontakti, samal ajal kui mõni teine vä...
12/03/2026

Kas oled märganud, et mõni laps vajab kogu aeg liikumist - hüppab, ronib ja otsib kontakti, samal ajal kui mõni teine väldib puudutust, teatud tekstuure, kardab kiikuda või katab pidevalt kõrvu? 🤍
Sageli ei ole see lapse iseloomu või kasvatuse küsimus, vaid on seotud sellega, kuidas lapse närvisüsteem sensoorset infot töötleb.👇

⭐️ Sensoorne integratsioon on protsess, mille käigus närvisüsteem võtab kehast ja keskkonnast tuleva info vastu, seob selle tervikuks ja aitab kehal sobivalt vastata. See protsess töötab meie kõigi kehades märkamatult kogu aeg, alates istumisest ja tasakaalu hoidmisest kuni kirjutamise ja teiste igapäevatoiminguteni.

Mõne lapse närvisüsteem on nagu väike espresso tass – sinna mahub vähe “vett” ja see saab kiiremini üle stimuleeritud. Teise lapse närvisüsteem on aga nagu suur kruus. Kui valada sinna sama kogus “vett”, siis ei juhtu suurt midagi - kruusi põhjas on vaid õhuke kiht. See tähendab, et laps võib hakata ise juurde otsima seda, millest tal puudu jääb: rohkem liikumist, tugevamat survet, rohkem puudutusi või isegi müra.

Oluline on mõista, et nii “väike tass” kui ka “suur kruus” on mõlemad täiesti normaalsed. Erinevus on lihtsalt selles, kuidas närvisüsteem on üles ehitatud.

Kui aga lapse närvisüsteemi toimimine muudab igapäevased olukorrad keeruliseks, saab teda sihipäraselt toetada, et ta tunneks end mugavamalt ja tuleks paremini toime.

Kui tahad arutada, milline tugi võiks sinu lapsele sobida, kirjuta meile.
📩 info@tegevuste.ee
🌐 www.tegevuste.ee

10/03/2026

Ma räägin laste tegevusteraapia kontekstis palju mõnest üksikust levinumast murest, näiteks riietumise või tähelepanu ja keskendumisraskustest, aga tegelikult on tegevusteraapia nii palju laiem kui ainult kingapaelte sidumine või käekirja parandamine. ✨

Tegevusterapeudid hoolitsevad selle eest, et iga inimene, sõltumata vanusest, diagnoosist või erivajadusest, saaks teha endale tähenduslikke igapäevategevusi nii enesehoolduse kui ka produktiivsete ja vaba aja tegevuste näol.

Võib-olla paljud ei tea, aga ma ei ole ainult laste tegevusterapeut, vaid TegevusTe kõrval töötan ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusterapeudi õppekava õppejõuna. 🙌

See on minu jaoks ideaalne võimalus saada igapäevaselt juurde praktilist kogemust ning kasutada seda tulevaste tegevusterapeutide õpetamiseks, sest tegevusteraapia eriala arendamine Eestis on üks minu südame teemadest. 🤍

Hiljuti toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli avatud uste päev, kus tutvustasin külastajatele tegevusteraapia õppekorterit. See on üliõpilaste praktiline õppekeskkond, kus saab simulatsioonide kaudu kogeda erinevaid seisundeid ja näha, millised abivahendid või keskkonnakohandused aitavad inimestel igapäevaelus paremini toime tulla.

Korteris on näiteks:
👉 reguleeritava kõrgusega köögitasapinnad ja kapid
👉 küljele avanev ahjuuks
👉 rääkiv köögikaal ja ühe käega kasutatav lõikelaud
👉 ratastooli ja liikumise abivahendid
👉 lahendused pesemiseks ja ergonoomiliseks töötamiseks

Avatud uste päeva külastajad olid nii üllatunud ja vaimustuses, sest nad polnud kunagi kuulnud ega näinud, et sellised abivahendid ja keskkonnakohandused üldse olemas on.

Seetõttu mõtlesingi, et toon meie põneva õppekorteri video vahendusel ka nendeni, kes seekord avatud uste päevale ei jõudnud.

☀️ Tegevusteraapia on lihtsalt nii äge.

Kui tunned, et su laps vajab natuke rohkem tuge, selgust või eduelamust, siis TegevusTes saad alustada rahulikult ja jus...
04/03/2026

Kui tunned, et su laps vajab natuke rohkem tuge, selgust või eduelamust, siis TegevusTes saad alustada rahulikult ja just sealt, kus teie pere täna on. 🤍

Pakume nii individuaalset tuge kui ka grupitunde, mis toetavad lapse arengut tervikuna – läbi uute kogemuste, liikumise, mängu ja igapäevaoskuste. Oluline on, et laps saaks areneda turvaliselt ja oma tempos, ning et ka vanem tunneks end protsessis toetatuna.

TegevusTe teenused hõlmavad:
• esmast konsultatsiooni ja arengu hindamist
• tegevusteraapiat
• sensoorse integratsiooni teraapiat
• alternatiivkommunikatsiooni õpet
• veebikonsultatsiooni
• grupitunde ehk liikumistunde ja multisensoorseid mängutunde

Kui tahad selgust saada, milline tugi võiks sinu lapsele sobida, kirjuta meile ja arutame koos läbi!
📩 info@tegevuste.ee
🌐 www.tegevuste.ee

Paljudele lapsevanematele on just see esimene samm kõige raskem. Mitte sellepärast, et oma lapsest ei hoolitaks, vaid se...
26/02/2026

Paljudele lapsevanematele on just see esimene samm kõige raskem. Mitte sellepärast, et oma lapsest ei hoolitaks, vaid seepärast, et peas kõlavad kahtlused: kas ma mõtlen üle, kas see mure on piisavalt tõsine, kas mind võetakse tõsiselt või vaadatakse viltu. 🙄

✨ TegevusTes me ei sildista ega alusta diagnoosidest. Esimene kontakt on lapse vaatlus erinevates ülesannetes ning vestlus vanemaga - rahulik, toetav ja inimlik. Me tahame aru saada, mis sinu lapse igapäevaelus raskusi valmistab, millised olukorrad kodus, lasteaias või koolis pingeid tekitavad ja mis sind vanemana kõige rohkem muretsema paneb.

Me ei vaata last kunagi ainult ühe oskuse või “probleemi” kaudu. Lapse areng on terviklik - oma liikumise, tajumise, mängu, emotsioonide, tugevuste ja väljakutsetega. Sama oluline osa sellest tervikust oled Sina. Vanem ei ole selles protsessis ainult kõrvaltvaataja rollis, vaid oma lapse partner. Sina tunned oma last kõige paremini ja meie roll on anda Sulle selgust, mõistmist ja tööriistu, mida päriselt igapäevastes olukordades ning elus rakendada.

Kõik toimub samm-sammult ja rahulikus tempos, ilma sundimiseta ja ilma kiirustamiseta. 🌱 Lapse närvisüsteem ei saa õppida, kui teda kiirustatakse tagant, survestatakse või temaga pahandatakse. Ta õpib siis, kui teda märgatakse, kuulatakse ja temaga arvestatakse.

Tegevusteraapia ei alga tegutsemisest. See algab kuulamisega. 💛

Kui oled mõelnud, kas võtta ühendust, siis tea - see samm ei tähenda, et midagi oleks valesti. See tähendab, et sa hoolid. Jääme su kirja või kõnet ootama! ☺️

⛄🎄🎁🎉⛄🥂
23/12/2025

⛄🎄🎁🎉⛄🥂

🍊Kui lapsel on väga piiratud menüü ja valikuline toitumine🍍Tegevusteraapias ja sensoorse integratsiooni teraapias me ei ...
18/12/2025

🍊Kui lapsel on väga piiratud menüü ja valikuline toitumine🍍

Tegevusteraapias ja sensoorse integratsiooni teraapias me ei alusta söömisest. Me alustame mängust.

Lapsel ei ole kohustust süüa. Me uurime, katsume, sorteerime, veeretame, koorime, nuusutame. Lihtsalt mängime toiduga. Ja huvitav on see, et just siis, kui laps kuuleb, et “Sa ei pea seda üldse sööma”, tekib sageli lapsepoolne huvi: “Kas ma võin seda suhu panna?”. Uudishimu tuleb siis, kui surve kaob.

Mängu käigus unustab laps end tegevusse. Apelsinimahlane käsi liigub kogemata üle suu ja imepisike kogus uut toitu satub huultele või suu ümbrusesse. See ongi närvisüsteemi harjutamine - vaikselt, turvaliselt ja lapse tempos.

Samal ajal püüame aru saada, kas lapse menüüs on tegelikult peidus mingi muster. Kas ta sööb ainult vedelaid või püreestatud toite? Eelistab külma? Väldib teatud tekstuure? Väga sageli ei ole küsimus ainult selles, millist toitu süüa, vaid millisel kujul seda tarbida. Näiteks toores porgand on okei, aga ahjuporgand ei ole. Siis ei pruugigi olla „probleem“ porgandis ning hakkamegi uurima sama toidu erinevaid vorme ja kogemusi.

Iga teraapiakorra lõpus lepime lapsega kokku, millise toiduainega järgmine kord tegeleme. Nii on lapsel terve nädal aega mõttega harjuda - tekib ootus, põnevus ja turvatunne.

Valikulise toitumise toetamine ei ole sundimine ega “üks amps veel”. See on usaldus ja närvisüsteemi mõistmine.

Kui tunned, et see teema kirjeldab sinu last, kirjuta meile 💬 või broneeri aeg 👉 www.tegevuste.ee

Address

Salve 4
Tallinn
11612

Opening Hours

Monday 09:00 - 19:00
Tuesday 09:00 - 19:00
Wednesday 09:00 - 19:00
Thursday 09:00 - 19:00
Friday 09:00 - 19:00

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when TegevusTe posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to TegevusTe:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram

Sinu lapse arengu toetamine!

TegevusTe OÜ pakub tegevusteraapia erateenust, liikumistunde ning loovustunde erivajadustega lastele.

TEGEVUSTERAAPIA

Kui oled märganud, et sinu lapse areng ei ole eakohane või igapäevastes tegevustes esineb takistusi (näiteks kingapaelte sidumine; riidesse panek; keskendumisraskused; halb käekiri; nõrk käeline tegevus; suurem huvi nutiseadmete vastu ja seetõttu vähenenud mänguoskused, näiteks kodu või arsti mängimine), siis on põhjust külastada tegevusterapeuti. Meie juurde on oodatud igas vanuses lapsed. Lepi aeg meie terapeudiga kokku ja viime läbi esmahindamise, et selgitada välja, kas laps vajab tegevusteraapia teenust. Meie poole pöördumiseks ei pea olema lapsele määratud puude astet, perearsti saatekirja ega rehabilitatsiooniplaani.

LIIKUMISTUNNID