AT Praksis

24/02/2026

Räägime Lastest (RL) on Soomes välja töötatud tõenduspõhine lähenemisviis, mille eesmärgiks on pakkuda peredele, nii täiskasvanutele kui ka lastele, vaimse tervise tuge, et ennetada igapäevaste takistuste muutumist probleemideks. Räägime Lastest on tõenduspõhine, lapsekeskne psühhosotsiaalne lühisekkumine laste vaimse tervise edendamiseks, et ennetada probleemide põlvkondadevahelist edasikandumist. Sekkumise käigus tuvastatakse toetavaid tugevusi, ressursse ja igapäevaseid lahendusi lastele, vanematele, õpetajatele ja perevõrgustikele. Sekkumise eesmärk on ühiste arusaamade loomine vanemate, lapse ja teiste lapse elus oluliste isikute vahel, samuti koostöövõimaluste arendamine heaolu edendamiseks ja probleemide ennetamiseks.

„Räägime lastest“ lähenemisega on tutvumiseks olemas 7 videost koosnev pakett, millega saab iga spetsialist ja huviline, võimalik rakendaja, tutvuda Youtube’is!
Kiire viis leida uus võimalus, kuidas laste vaimset tervist toetada ning ennetada igapäevaste takistuste muutumist probleemideks. Videote kestus 5 minutist 90 minutini. Võta palun see 5 minutit, et teha algust!

Räägime Lastest (RL) on Soomes välja töötatud tõenduspõhine lähenemisviis, mille eesmärgiks on pakkuda peredele, nii täiskasvanutele kui ka lastele, vaimse t...

22/02/2026

Kas oled kunagi küsinud ChatGPT-lt: "Miks ma ärev olen?" või "Kas ma olen läbipõlenud"?

Tervise Geeniuse värske artikkel uurib, kuidas tehisaru saab olla vaimse tervise toetamisel esmaseks abiliseks. AI on suurepärane info koondaja ja võib pakkuda kohest leevendust üksindustundele, kuid siin peitub ka suur oht – enesediagnoosimine ilma kontekstita.

AT Praksises näeme me üha enam, et AI-ga konsulteerimine võib tekitada liigset ärevust või anda petliku turvatunde.

Miks AI ei asenda kliinilist psühholoogi?
✨ Mustrite sügavus: AI analüüsib teksti, aga psühholoog analüüsib inimest. Tehisaru ei näe Sinu kehakeelt, hääletooni ega oska märgata neid peeneid biopsühhosotsiaalseid seoseid, mis on omased ainult Sulle;
✨ Enesediagnoosimise lõks: Tehisaru võib pakkuda diagnoose, mis tuginevad statistikale, mitte Sinu tegelikule elule. See võib viia olukorrani, kus ravitakse valet "muret" või hakatakse võtma ravimeid, mida tegelikult vaja poleks;
✨ Vastutus ja turvalisus: Kriisihetkel vajad Sa inimlikku kontakti ja professionaalset vastutust, mida ükski algoritm pakkuda ei suuda.

Meie sõnum on lihtne: kasuta tehisaru eneseharimiseks, aga diagnoosimiseks ja mustrite muutmiseks usalda spetsialisti. Kliiniline psühholoog aitab sul AI poolt antud infomürast välja sõeluda selle, mis on päriselt oluline Sinu paranemise teekonnal.

👉 Broneeri aeg päris inimesega kohtumiseks: https://anneliistali.com/broneeri-vastuvotu-aeg/

21/02/2026

Psühholoog Kätlin Konstabel tõdeb värskes Õhtulehe artiklis, et sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest loobumine võib olla isegi raskem kui alkoholist võõrutamine.

Miks see nii on? Sest nutiseadmed on meie elus normaliseeritud. See ei ole lihtsalt "meelelahutus", vaid sügavalt meie bioloogiasse ja sotsiaalsesse ellu kootud muster.

Kuidas me AT Praksises seda näeme (Biopsühhosotsiaalne vaade):
✨ Bioloogiline tasand: Iga "like", teavitus või lõputu kerimine vallandab meie ajus dopamiini. See on kiire preemia, mis tekitab tugeva sõltuvusringi – sarnaselt ainetele;
✨ Psühholoogiline tasand: Nutiseade on saanud kohaks, kuhu põgeneda ärevuse, igavuse või üksindustunde eest. See on justkui emotsionaalne plaaster, mis tegelikult haava ei paranda;
✨ Sotsiaalne tasand: Hirm millestki ilma jääda ja surve olla pidevalt kättesaadav hoiab meid ekraanide küljes kinni isegi siis, kui me seda ei taha.

Kui tunned, et Sinu nutiseade kontrollib Sind, mitte vastupidi, siis kliinilise psühholoogi juures saame üheskoos uurida, mida Sa tegelikult ekraanist otsid ja kuidas leida need samad vajadused üles päriselust, ilma et aju vajaks pidevat digitaalset dopamiini. .

👉 Broneeri aeg ja võta kontroll tagasi: https://anneliistali.com/broneeri-vastuvotu-aeg/

19/02/2026

Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte konverentsil “Veebivihast tehisaru-teadlikkuseni: interneti riskid ja võimalused” tutvustatud värske EU Kids Online’i Eesti 2025. aasta uuringu esialgsetest tulemustest, mis pakuvad meile olulist teadmist sellest, kuidas Eesti lastel ja noortel digimaailmas läheb. VATEKi jaoks on tänavune uuring märgiline, kuna see toob esmakordselt fookusesse ka laste ja noorte vaimse heaolu ning digielu tihedad seosed.

Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte konverentsil “Veebivihast tehisaru-teadlikkuseni: interneti riskid ja võimalused” tutvustatud värske EU Kids Online’i Eesti 2025. aasta uuringu esialgsetest tulemustest, mis pakuvad meile olulist teadmist sellest, kuidas Eesti lastel ja noortel digimaail...

19/02/2026

Uue elu ilmaletulek on vaieldamatult pöördeline moment kõigi asjaosaliste jaoks. Kuigi lapse saamine on seotud millegi sügavalt ilusaga, siis paradoksaalselt kaasneb sellega ka emotsioone, mis on oma olemuselt kaugel mänglevast kergusest ja roosast mannavahust. Üks nendest tunnetest võib olla üksildus, mida paljud emad tunnevad, kuid mida ei jagata või mis ei leia lapsevanemluse teekonnal alati mõistmist. Oma lugu lapse saamisest ja seda ümbritsevatest tunnetest jagavad viieaastase tütre ema Anna-Kärt ning 19- ja 11-aastase poja ema Triin.

Uue elu ilmaletulek on vaieldamatult pöördeline moment kõigi asjaosaliste jaoks. Kuigi lapse saamine on seotud millegi sügavalt ilusaga, siis paradoksaalselt kaasneb sellega ka emotsioone, mis on oma olemuselt kaugel mänglevast kergusest ja roosast mannavahust. Üks nendest tunnetest võib olla...

19/02/2026

"Tõeline sõprus on nagu hea tervis – harva mõistetakse selle tõelist väärtust enne, kui ollakse sellest ilma jäänud," kirjutas inglise kirjanik Charles Caleb Colton. Tänapäeva ühiskonnas, kus sotsiaalmeedia on laiendanud "sõbra" mõistet hõlmama sadu või isegi tuhandeid kontakte, on oluline küsida: kui palju sõpru me tegelikult vajame?

Kuigi sotsiaalmeedias võib olla sadu kontakte, kinnitavad uuringud, et heaolu ja pika ea tagab juba üks usaldusväärne inimsuhe, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu uurimisrühma doktorant-nooremteadur Stella Täht-Vaik.

14/02/2026

Seadus kohustab tööandjaid hindama ja maandama ka psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid praktikas jääb see sageli formaalsuseks. Töötervishoiueksperdi sõnul algavad tööstress, läbipõlemine ja voolavus enamasti juhtimisotsustest, mitte inimeste nõrkusest. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2026/02/12/psuhhosotsiaalsete-ohutegurite-maandamine-seaduse-ja-juhtimise-uhtses-raamistikus?utm_source=facebook.com&utm_medium=personaliuudised-wallpost&utm_campaign=psuhhosotsiaalsete-ohutegurite-maandamine-seaduse-ja-juhtimise-uhtses-raamistikus&fbclid=IwY2xjawP9N2hleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEeEHpzJ6RzDVAwUre9ftoVs9s_qMQ2eydTBYpzEWWVyGkqYdv2wHv9sA3IDv4_aem_EOKDG20gZUsY2aF4WjrwuA

Psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamine seaduse ja juhtimise ühtses raamistikus. Seadus kohustab tööandjaid hindama ja maandama ka psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid praktikas jääb see sageli formaalsuseks. Töötervishoiueksperdi sõnul algavad tööstress, läbipõlemine ja voolavus ena...

13/02/2026

Jaga seda kellegagi, kes vajab täna meeldetuletust hoida oma vaimset tervist 🤍

11/02/2026

Värskes Novaatori artiklis tuuakse välja kibe tõde: vaimse tervise probleemid lähevad Eesti tööandjatele maksma miljoneid eurosid aastas. Läbipõlemine, kahanenud produktiivsus ja sagedased haiguslehed ei ole ainult töötaja isiklik mure, vaid otsene kulu ettevõtte rahakotile.

AT Praksises teame, et "vastupidavustreeningust" töötajatele üksi ei piisa.

Kui süsteem on vigane, põleb varem või hiljem läbi ka kõige tugevam inimene. Siinkohal tulebki appi tööpsühholoog, kes ei tegele ainult sümptomite leevendamisega, vaid vaatab organisatsiooni kui tervikut läbi biopsühhosotsiaalse mudeli.

Nagu mainib artiklis psühholoog: ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. AT Praksise tööpsühholoogi konsultatsioonid aitavad leida üles need kohad, kus sekkuda, et tagada püsiv muutus ja hoida meeskonna elukvaliteeti.

👉 Uuri lähemalt organisatsioonidele pakutavate teenuste kohta: anneliistali.com/toopsuhholoogi_konsultatsioon/

09/02/2026

Hiljutises ERR-is avaldatud artiklis tõdeb psühhiaater Madis Parksepp, et eestlased on "ravimiusku" – loodetakse, et üks tablett lahendab aastatega kujunenud pinged. Kuid ravim on sageli vaid kark, mis aitab püsti püsida, mitte tee, mis õpetab uuesti kõndima.

AT Praksises usume millessegi suuremasse: mustrite muutmise jõusse. 🌱

Kliinilise psühholoogi poole pöördumine ei tähenda ainult diagnoosi saamist või tablettravi. See tähendab julgust vaadata otsa oma harjumustele, mõttemustritele ja keskkonnale.

Miks on oluline kombineerida teraapiat ravimitega?
✨ Püsiv tulemus: Ravim leevendab sümptomit (nt ärevust), aga psühholoog aitab leida selle sümptomi juurpõhjuse;
✨ Tööriistakast kogu eluks: Teraapias õpitud oskused jäävad Sinuga ka siis, kui ravikuur lõppeb, sest õpid oma närvisüsteemi ise reguleerima;
✨ Biopsühhosotsiaalne tasakaal: Me ei vaata Sind kui "keemilist tasakaalutust", vaid kui tervikut. Muutes oma psühholoogilisi mustreid ja sotsiaalseid suhteid, muutub ka Sinu bioloogia.

Veebruaris on vabad veel mõned ajad meie kliiniliste psühholoogide juurde. Alustame mustrite muutmist juba täna, et kevad tuleks kergemalt 👉 https://anneliistali.com/broneeri-vastuvotu-aeg/

07/02/2026

Kui tunned, et oled emotsionaalselt "säästurežiimil", tuju on hall ja motivatsioon on kuskile lume sisse ära kadunud, siis tea, see on okei. Me ei pea olema 365 päeva aastas produktiivsed ja säravad. Kuid kui tunned, et see talveuni on muutunud liiga pikaks ja raskeks koormaks, siis tasub korraks aeg maha võtta ja rääkida.

Meie kliinilistel psühholoogidel on veebruaris veel mõned vabad ajad, kus:
✨ Saad ausalt rääkida väsimusest ja tühjusetundest;
✨ Uurime koos, kuidas hoida oma vaimset tervist ka siis, kui päikest on vähe;
✨ Leiame viisid, kuidas endas taas tasapisi sisemine säde üles leida, omas tempos.

👉 Vaata vabu aegu ja broneeri siit: https://anneliistali.com/broneeri-vastuvotu-aeg/

06/02/2026

Töötempo on tänapäeval halastamatu – pidev infovool, suured ootused ja piiratud aeg loovad keskkonna, kus stress on muutunud häirivaks kaaslaseks. Uuringud näitavad, et seda kogeb märkimisväärne osa Eesti töötajatest. See aga mõjutab ettevõtte tootlikkust, meeskonnavaimu ja lõpuks ka kasumlikkust. Kuidas tööstressi ennetada ja töötajaid toetada?

Töötempo on tänapäeval halastamatu – pidev infovool, suured ootused ja piiratud aeg loovad keskkonna, kus stress on muutunud häirivaks kaaslaseks. Uuringud näitavad, et seda kogeb märkimisväärne osa Eesti töötajatest. See aga mõjutab ettevõtte tootlikkust, meeskonnavaimu ja lõpuks ka...