Tervisekliinik Nõmmel

08/02/2026

Uuring toob välja 4 sammast, mis annavad elule tähenduse (Journal of Happiness Studies DOI: 10.1007/s10902-025-00996-z).
1. Elust arusaamine (coherence) – tunned, et su elu on loogiline tervik, mõistad oma minevikku, olevikku ja tulevikku ning asjad on omavahel seotud.
2. Eesmärgipärasus (purpose) – sul on elus suund ja sihid, tead, mille poole liigud, ja su tegevustel on mõte.
3. Tähtsustunne (significance) – tunned, et su olemasolu loeb, su tegudel on kaal ja sa jätad positiivse jälje teiste ellu.
4. Positiivne mõju teistele (positive impact) – tunne, et su teod teevad teiste elu paremaks, olgu see suur heategevus või väike lahke žest.

29/01/2026

KRIISIABI ehk erakorraline psühhiaatriline abi on tasuta kättesaadav ööpäev läbi:
• psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24 h) Paldiski mnt 52;
• psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja tn 31;
• psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku tn 1;
• psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 14;
• erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1;
• erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95.

Kriisiabi tasuta NÕUANDETELEFONID, kui tunned, et on vaja kellelegi kohe oma murest rääkida :
• Eluliin: 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles) kl 19–07. Psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine.
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (eesti, vene ja inglise keeles). Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kl 10–00. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kl 16–00.
• Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 tööpäeviti kl 16–20, anonüümne. Helistada võivad nii õpilased ja kooliõpilaste ja lasteaialaste vanemad, õpetajad jt laste ning noortega töötavad spetsialistid.

. Peaasi.ee pakub abi 12–26-aastastele noortele eaga kaasas käivate vaimse tervise probleemide korral. Samuti on võimalik saada Peaasi.ee kaudu e-nõustamist.

Vaimse tervise TUGITEENUSED noortele ja peredele:

- Kooliõpilasele annab vaimset tervise mure korral esmast tuge kooliõde. Osa koolides on tugispetsialistidena tööl ka koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.

- Koolikiusamise, õpiraskuse või muu haridusliku mure korral tuleb appi harno, Rajaleidja keskus või TÕNK;

- Peresuhete või sotsiaalsete probleemide korral võiks pöörduda kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole.

- Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, kus toetatakse laste ja perede heaolu nende kodukoha läheduses süsteemse ning järjepideva ennetustegevuse ning kogukonna võimestamise teel.

20/01/2026

Raamatukogudes, müügil raamatupoodides. Psühhiaatri pilguga läbi viie põlvkonna ja oma eriala seikade.

20/01/2026

Kuulasin hommikul Vikerraadiost kolleeg Maris Jesse väga sugestiivset kaitsekõnet Lasnamäe mammuthaigla kasuks. Haiglausku tohtrite arutelud on muidugi vajalikud, aga reservatsioonid jäävad.
Hea oleks, kui neil aruteludel ei oleks parteipoliitilist maiku. Marise puhul kumab läbi sotsiaaldem soov kõnetada Lasnamäe valijaid. Raske on tõsiselt võtta muidu kõrgetasemelise spetsialisti argumenti, et “25 aastat tagasi väliseksperdid soovitasid koondhaiglat”.
Vahepeal on kõlanud väga sisukaid vastuväiteid. Inimesed, olud, meditsiin ja võimalused on kiiresti muutunud — loogiline on, et muutuvad ka otsused. Uued seinad ei ravi. Praegu saab palju ära teha olemasoleva süsteemi korraldusliku uuendamise ja personali probleemide lahendamisega.
Vaja on palju laiemat pilku. Rahvatervise prioriteet ei ole haiguste ravi, vaid ennetus: elustiil, keskkond, teadlikkus, motiveerimine. See, mida me sööme (toidu kõrge hind, tevristohustavad kemikaalid toidus), kuidas me liigume (kehakultuur – ilus ja unustatud sõna) ning kas me oskame end kaitsta avaliku stressi õhutamise eest ja hüsteeriate eest. Ka taastusravi on meil jätkuvalt nõrk lüli — selle puudumine võib nullida kogu haiglaravi tulemuse.
Ja veel üks oluline teema: elu lõpp. Väärikas surm ei tähenda inimese tapmist (nn halastussurm, assisteeritud suitsiid), vaid kvaliteetset palliatiivset ravi.

18/01/2026

AI + minu vähene korrektsioon: Ma tooksin sulle mõned praktilised soovitused, kuidas „lihtsaid reegleid“vaimse tervise turgutuseks igapäevaelus rakendada, harjumuseks kujundada?
🌅 Hommik
Ärka kindlal kellaajal (nt 7.00).
Tee 5–10 minutit kerget venitust või hingamisharjutust.
Jaluta või sõida rattaga tööle/kooli, kui võimalik.
🕛 Päev
Tee iga paari tunni tagant lühike paus, kus tõused püsti ja liigud.
Söö rahulikult ja püüa vältida liigset kohvi või energiajooke.
Kui tunned stressi, tee 2–3 sügavat hingetõmmet või lühike mindfulness hetk.
🌆 Õhtu
Väldi ekraane vähemalt tund enne magamaminekut.
Jaluta 20–30 minutit või tee kerge treening.
Võta aega rahulikuks tegevuseks: lugemine, muusika, vaba vestlus lähedastega.
🌙 Öö
Mine magama kindlal ajal (nt 23.00).
Hoia magamistuba jahe, pime ja vaikne. Ära heitu ütlemast, kui tahad norskava abikaasa kõrvalt ööseks teise tuppa kolida.
See rutiin on paindlik – saad seda kohandada oma päevakava ja loomuse järgi. Oluline on järjepidevus ja tasakaal: piisav uni, mõõdukas liikumine ja rahulik meel toetavad üksteist.
🌙 Uni
• Püüa hoida kindlat unerütmi: mine magama ja ärka enam-vähem samal ajal.
• Väldi enne und ekraane ja ergutavaid jooke (kohv, energiajoogid).
• Loo rahulik keskkond: jahe, pime ja vaikne tuba aitab sügavamalt magada.
🚶‍♀️ Liikumine
• Isegi mõõdukas igapäevane liikumine (jalutuskäik, rattasõit, kerge võimlemine) parandab meeleolu.
• Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab stressihormoone ja toetab aju plastilisust.
• Leia endale meeldiv tegevus – oluline pole intensiivsus, vaid järjepidevus.
🧘 Rahulik meel
• Vaimse tervise hoidmiseks on vaja teadlikult vähendada stressi. Õpi stressi maandama.
• Väikesed harjumused aitavad: hingamisharjutused, meditatsioon, looduses viibimine.
• Oluline on sotsiaalne tugi – suhtlemine lähedastega, kogukonnaelu.

23/09/2025

Avaldas Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI)
ERSI ja MTÜ Peaasjad korraldavad koolitusprogrammi „Suitsiidist mõjutatud lähedaste kogemusgruppide läbiviijate koolitusprogramm“.
📚 Koolitus on mõeldud kõigile, kes soovivad toetada suitsiidist mõjutatud inimesi ja nende lähedasi, õppides juhtima kogemusgruppe.
Programm:
1. koolituspäev – 26.09.2025 (10:00–17:30)
Koolitajad: Ailen Elias, Merike Sisask
Sissejuhatus, eesmärgid, tutvumine
Taustainfo suitsiidist (protsess, tegurid, müüdid-faktid, riskid/kaitsetegurid)
Suitsiidiriski ohumärgid ja hindamine
Ennetus ja piirid, professionaalse abi roll, keerulised juhtumid
2. koolituspäev – 24.10.2025 (10:00–17:30)
Koolitajad: Ailen Elias, Merike Sisask
Sissejuhatus, koduse töö arutelu
Ohutusplaan ja ohutu keskkonna loomine
Suitsiidilein ja lähedaste vajadused
Teemakäsitlused tugigrupis
3. koolituspäev – 14.11.2025 (10:00–17:30)
Koolitajad: Maire Riis, Eva Koženevski
Sissejuhatus,
Trauma (sh juhtumid)
Grupijuhtimise põhimõtted ja keerulised liikmed
Eetika, grupi kokkulepped, piirid ja dilemmad
4. koolituspäev – 05.12.2025 (10:00–17:30)
Koolitajad: Maire Riis, Eva Koženevski
Sissejuhatus
Probleemkohad grupis – näited ja lahendused
Enesehool ja järeltegevused
Praktilised eneseabivõtted, kokkuvõtted
Praktikapäev – 16.01.2026 (10:00–17:30)
(võib muutuda, lepime kokku esimesel koolituspäeval)
Praktika (4 plokki, pausid ja lõuna vahel)
Kokkuvõtted
Kavas võib toimuda muutusi.
Koolituspäevade sisse on arvestatud pausid ning lõunapaus, töömaht on 8 akadeemilist tundi.
https://peaasi.ee/gruppajate-koolitus-2025/
Koolitus toimub: Maneeži 3, Tallinn

2026 aasta jooksul toimuvad vähemalt 2 grupisupervisiooni sessiooni. Need planeeritakseselle järgi, et kui osad on juba gruppidega alustamas, siis pakuks neile ja teise hiljem, kui paljud on jõudnud gruppidega alustada.. Täpsem aeg ja korraldus lepitakse kokku hiljem.

25/04/2025

Airi Värniku menukast depressiooniteemalisest raamatust on ilmunud kordustrükk!

Emeriitprofessor Airi Värnik on pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane.
Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.

Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul.

Raamatu tagakaanel soovitab neuroloogiaprofessor Toomas Toomsoo seda nõnda: “Vaimne tervis on tervena elatud elu ehk kõige olulisem osa. Et me ei langeks depressiooni, tuleb elada nii, nagu keegi sind ei vaataks. Traagiline on see, et inimesed, kes vajaksid depressiooni võitmiseks kõige rohkem abi, on uuringute järgi kõige vähem altid seda otsima ja paranemise suunas samme tegema.

Raamat on kompleksselt kirjutatud ja pakub mõtteainet kõigile, kellel selle teema vastu huvi.
Tunnustatud arstiteadlase ja psühhiaatri professor Airi Värniku kirjapandut saab usaldada. Teeb head meelt, et ta on sisse toonud ka uued teadmised, mis võivad tulevikus olla võtmeks depressiooniprobleemide lahendamisel – psühhobiootikumid. Piisavalt on juba andmeid, et seedetraktis elav mikrobioota on suuteline mõjutama aju. Ma väga usun, et see võib olla tulevik.“

Raamatu saad soetada:
https://www.apollo.ee/depressioonil-on-mitu-nagu-teine-taiendatud-trukk.html
https://www.healugu.ee/product/depressiooonil-on-mitu-nagu-taiendatud/
https://varrak.ee/raamat/depressioonil-on-mitu-nagu/

30/03/2025

Tervisekliinikus (Õie 37) pakkub masaaži ja refleksioloogia teenuseid JANIKA SIPSAKA.

Klassikaline massaaž (1,5h) 60€
Selja-kaela erihool (1h) 40€
Aroomimassaaž (1h) 45€
Laavakivi massaaž (1,5h) 60€
Refleksoloogia (1h) 40€

Aja broneerimiseks kirjuta: janika.sipsaka@gmail.com
Loe lähemalt: https://tervisekliinik.ee/meeskond/janika-sipsaka/

26/03/2025

Katrina Laurson-Suurna ootab Tervisekliinikusse (Õie 37) vastuvõtule neid, kes on huvitatud karjäärinõustaja, mentori, sertifitseeritud coachi ja süsteemse konstellööri nõuannetest.
* Soovi korral esimene tutvumisvestlus online-keskkonnas kestusega kuni 30 minutit. (Tasuta).
Loe lähemalt Katrina pakutavast ja lepi kokku kohtumine:
https://tervisekliinik.ee/meeskond/katrina-laurson-suurna/

On see sinu jaoks?
* Kui otsid tasakaalu ja rahulolu igapäevaelus.
* Kui soovid paremini mõista enda mõtteid ja mustreid ning liikuda oma eesmärkide poole.
* Kui soovid selgust oma karjäärivalikutes või tööalases arengus.

Olen sertifitseeritud coach, karjäärinõustaja, mentor ja süsteemne konstellöör.

24/03/2025

TERJE LOORITS pakub Tervisekliinikus (Õie 37) Shindo massaaži, Shindo privaatset venitust, Ki-Shiatsu teraapiat, MER-teraapiat, Lomi-Lomi Nuid.

Loe lähemalt teraapiatest: https://tervisekliinik.ee/meeskond/terje-loorits/

Enda kohta kirjutab Terje: "Olen kogu elu pidanud oluliseks liikumist, võimlemist, venitamist, et olla oma kehaga heas kontaktis, kuulata keha sõnumeid ning südamehäält. Shindo jõudis mu ellu 2009 a., alates 2014 olen Shindo-jomon instruktor. Lomi-Lomi Nui sensuaalse ja energeetilise väe tunnetamisega alustasin 2020. aastal ning MER-i imetoimed emotsioonide vabastamise näol jõudsid minuni 2021 aastal. Ki-Shiatsu mõnusalt lõõgastava ja taastava energeetilise teraapiaga alustasin 2022 aastal."

12/03/2025

Mis viib selleni, et kellestki saab inimene, kes seab esikohale ülejäänute soovid ja vajadused, kuid ennast paneb järjekindlalt tagaplaanile ning jätab unarusse, kuni kaob jaks ja elurõõm? Loe veebruarikuus TervisPlussis avaldatud artiklit, mille kirjutas Tervisekliiniku terapeut Ande Etti, tasuta siit: https://bit.ly/peoplepl

"Ingliskeelse terminiga people pleaser tähistatakse inimest, kes hülgab oma heaolu ja vajadused, et teistele vastu tulla, nende soovide eest hoolt kanda ja heakskiit ära teenida. Sellise ülemäärase vastutulelikkusega inimesi kahtlustatakse teinekord pugejalikkuses või tahtlikus manipuleerimises. Tegelikult juhib sellise inimese käitumist lapsena kogetu ning teadlikku lipitsemist on selles kas imevähe või üldse mitte.

Terapeut Ande Etti selgitab levinud käitumismustrit ja selle tekkemehhanismi ning annab soovitusi, kuidas ennast ja teisi kahjustavast nõiaringist välja tulla.

Iga hinna eest meeldida püüdja motivatsioon on hoopis sügaval sisimas – hingesoppides, mida on haavanud valusad kogemused ning tekitanud lakkamatu ebaturvalisuse-, hirmu- ja süütunde. Hoopis juurdunud alateadlikud uskumused on need, mis teatavad: „Kui sa kõigile meele järele ei ole, kukub su maailm kokku“ või „Oled väärtuslik ainult siis, kui oled teistele kasulik“.

Sellise inimese käitumist juhivad sügavad alateadlikud mustrid, mis panevad teda käituma ennastohverdavalt selleks, et vältida teiste pahameelt, hukkamõistu, ebamugavust, pettumust. Vastutulelikkusega püüab ta vältida seda, et teised ta hülgaksid või eemale tõukaksid.

Ebaturvalisuse tunne on see, mis paneb teda muudkui teistele andma. Seda ka siis, kui see teda ennast lammutab ja üle jõu käib. Püüd meeldida on sellisel juhul õpitud toimetulekumehhanism.

Hingesügavustesse on peitunud hülgamishirm, mis suunab igapäevast käitumist ja valikuid."