Psühholoog Anne-Liis Olt

Psühholoog Anne-Liis Olt Olen kutsega psühholoog ja väljaõppes pereterapeut, kes pakub psühholoogilist nõustamist nii noortele, täiskasvanutele kui ka peredele.

07/04/2026
23/03/2026

„Kõik muutub võimuvõitluseks.“

Sa palud lapsel teha midagi lihtsat – riidesse panna, nutiseade välja lülitada, õhtusöögiks laua taha tulla – ja äkki oledki PATISEISUS.

Sa hoiad piire.
Laps surub vastu.
Sa tugevdad neid.
Lapse käitumine VÕIMENDUB.

Ei lähe kaua aega, kui olete mõlemad selle pinge sees ja olukord läheb AINA KEERULISEMAKS.
Kui see kordub ikka ja jälle, on lihtne hakata arvama, et laps üritab KÕIKE KONTROLLIDA.

Et ta katsetab su piire.
Paneb sind proovile.

Aga see, mis pealtnäha kontrollina tundub, on sageli midagi hoopis muud.

✨ See on lapse viis TURVATUNNET LUUA

Kui lapse varase elu kogemused olid ettearvamatud, hirmutavad või üle jõu käivad, õppis ta, et peab PIDEVALT VALVEL olema.
See muster ei muutu lihtsalt kasuperes või koolis turvaliste täiskasvanute juures olles.

See on SÜGAVAL ja mõjutab jätkuvalt seda, kuidas laps praegu, olevikus reageerib. Seega tekitavad kõige väiksemad asjad temas jätkuvalt ärevust – isegi kui ta on sinuga täiesti turvalises olukorras ja sügavalt armastatud.

Kui talle öeldakse, mida teha, või ta seisab silmitsi muutustega või ei tea, mis edasi saab, võib see kiiresti ÄREVUSE ESILE KUTSUDA.

Ja kui see juhtub, järgneb KÄITUMINE.

See ei ole sellepärast, et laps tahaks sinuga vastasseisu.

➡️ See on sellepärast, et ta üritab TAASTADA TURVATUNNET.

Üks kõige kasulikumaid viise sellest tsüklist välja saamiseks on HAKATA MÄRKAMA neid hetki, mil sellised vastasseisud kipuvad aset leidma:
• Kooliminekuks valmistumine
• Nutiseadmete väljalülitamine
• Kodust väljumine
• Üleminek ühelt tegevuselt teisele
• Magamamineku aeg

Kui sa tead olukordi, mis kipuvad võimuvõitlust esile kutsuma, on sul võimalus neile TEISITI läheneda.

Selle asemel, et reageerida siis, kui lahing on juba alanud, võid MÕELDA ETTE, mis võiks aidata lapsel end enne seda hetke turvalisemalt tunda.

Mõnikord näeb see välja nii:
• Lapse teavitamine enne muutusi
• Kahe lihtsa valiku pakkumine
• Rutiinide etteaimatavus
• Hetke aeglustamine kiirustamise asemel
• Kontakti loomine enne palve või soovi esitamist

Sellised väikesed muudatused aitavad VÄHENDADA OHUTUNNET, mida laps võib tunda.

Ja kui laps TUNNEB ENNAST TURVALISEMALT, on palju väiksem tõenäosus, et ta võitleb kontrolli enda käes hoidmise eest.

Võimuvõitlus näeb sageli välja nagu trots ja vastuhakkamine.
Kuid väga sageli on see lapse viis sulle öelda, et miski tundub talle ebaturvaline.

✨Kui hakkad reageerima käitumise taga peituvale hirmule, hakkavad vähenema lahingud, mis varem tundusid lakkamatult kestvad.

23/03/2026
23/03/2026

Artikkel „Ma olen nii väsinud, et ma ei jaksa enam“ pakub ülevaadet vanemlikust väsimusest ja meetoditest, mis aitavad igapäevast stressi leevendada. Käsitletakse nii vanema enesehoidu kui ka lapse vajadusi uinumisel. Loo autor on unenõustaja ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitaja Merit Lilleleht.

Link lugemiseks 👉 https://tarkvanem.ee/enda-vajadused-artiklid/ma-olen-nii-vasinud-et-ma-ei-jaksa-enam/

19/03/2026

Lapse aju ei ole veel bioloogiliselt võimeline end suurte emotsioonide hetkel iseseisvalt reguleerima. Kui laps on endast väljas, juhib tema käitumist “aju emotsioonide keskus” ning loogiline mõtlemine lülitub ajutiselt välja.

Siin on kolm põhjust, miks tunnete lubamine ja käitumise piiramine on teaduspõhiselt parim valik:

• Emotsionaalne regulatsioon: Kui me ütleme lapsele “ära ole vihane”, õpetame talle, et tema sisemine kogemus on vale. See tekitab stressihormoonide (nagu kortisool) lisandumist. Tunnete valideerimine (“Ma näen, et oled vihane”) aitab aga aktiveerida närvisüsteemi rahunemisprotsessi.

• Aju areng: Piiride seadmine (“Ma ei luba sul lüüa”) pakub lapsele vajalikku turvalist raamistikku. Laps õpib seoseid emotsiooni ja sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise vahel. See on vundament impulsikontrolli tekkimisele.

• Turvaline kiindumussuhe: Teadusuuringud kinnitavad, et lapsed, kelle tundeid aktsepteeritakse (isegi kui käitumist piiratakse), arenevad emotsionaalselt vastupidavamaks. Nad teavad, et nende side vanemaga on tingimusteta.

👉 Pea meeles: On suur vahe tunde ja teo vahel. Viha on bioloogiline reaktsioon ja okei, aga löömine on käitumine, mis vajab suunamist.

☝️ Kuidas seda praktikas teha?
Kasuta peegeldamist: “Ma näen, et sa oled praegu väga vihane ja see on okei – kõik tunded on lubatud. Aga minu töö on hoida meid kõiki turvaliselt, seega ma ei luba sul lüüa. Otsime koos teise viisi, kuidas see viha välja elada.”

Nii jääb side lapsega alles, kuid piirid on paigas. ❤️

19/03/2026

Paljud on üles kasvanud sõnadega: „Ära nuta“, „Aitab küll“, „Ole nüüd tubli laps“. Meie vanemad ei öelnud seda pahatahtlikkusest – see oli nende viis meid lohutada ja maailma eest kaitsta. Kuid täna, oma lapsi kasvatades, tunneme me sageli, kuidas lapse nutt tekitab meis endis seletamatut ebamugavust või isegi ärevust.

See on põlvkondade pärand. Meil on raske lapse nutuga toime tulla, sest meile endile polnud see lapsena lubatud. Me proovime murda mustrit, aga see on emotsionaalselt väsitav töö.

Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on välja toonud olulise fakti: bioloogiliselt kestab emotsionaalne reaktsioon (kemikaalide vabanemine ja taandumine kehas) umbes 90 sekundit.

Kui me ei suru seda emotsiooni alla ega proovi seda kohe „ära parandada“, kestab see „laine“ tegelikult üsna lühikest aega. Nutt on lapse viis see pinge kehast välja lasta. See ei ole rünnak vanema vastu. Nutt on puhastusprotsess.

Mida Sa saad teha sellel hetkel?

Kui laps nutab, ei vaja ta loogilisi selgitusi ega keeldu. Ta vajab Sinu kohalolu.

1. Ütle endale vaikselt: „See on lihtsalt emotsioon. See on okei. Ma olen temaga.“

2. Sa ei pea midagi ütlema. Mõnikord piisab vaid lähedusest, vaiksest paitusest või kinnitusest: „Ma näen, et Sul on praegu väga raske. Ma olen siin.“

3. Me ei pea nuttu lõpetama. Me peame selle lapsega koos ära tundma. Alles siis, kui laine on möödas ja laps on taas rahunenud, on aeg rääkida, seletada ja oma mõtteid jagada.

Sellega, et Sa lubad oma lapsel nutta ja oled talle toeks, õpetad Sa talle midagi hindamatut. Sa õpetad talle, et tunded ei ole ohtlikud ja need on alati mööduvad.

See, et Sul endal on vahel raske lapse nuttu taluda, on täiesti inimlik. See on märk sellest, et Sa teed suurt sisekaemust ja muudad oma pere ajalugu.

13/03/2026

Enesevigastamine pole kahjuks erandlik ega kauge probleem, vaid valus reaalsus, millega puutuvad kokku paljud pered. Vaimse tervise õe Marta Arge sõnul näitab viimane laste vaimse tervise uuring, et 22% Eesti noortest on end vähemalt korra elus tahtlikult vigastanud. 15–17aastaste tüdrukute s...

11/03/2026

🙋‍♀️Suhtlemine on meile inimestena väga tähtis, sest siis tajume, et meid kuulatakse, väärtustatakse ja mõistetakse.
🙋‍♀️Suhted ja suhtlemine toetavad meie vaimset tervist, võivad luua palju erinevaid positiivseid emotsioone ja anda stabiilsust, sest teame, et meie kõrval on inimesi, kellele saame toetuda ning kes suhtlust meiega väärtustavad.
🙋‍♀️On uuringuid, mis näitavad, et suhtlemine saab vähendada meie ärevustunnet ning sotsiaalne seotus kaitseb depressiivsete sümptomite ja depressiooni eest.

Tervisekassa

11/03/2026

💕Kutsume lapsevanemaid osalema PREP-paarisuhtekoolitusel.

🗓2-päevane PREP-paarisuhtekoolitus toimub 25. ja 26. aprillil 2026 kell 10.00-18.00 Tartu Perepesas, aadressil Tiigi 55.

👉PREP sobib paaridele, kes on oma paarisuhtega rahul ning soovivad panustada sellesse, et hea suhe ka püsiks või muutuks veelgi paremaks.
👉PREP on abiks ka rutiinseks muutunud suhte värskendamiseks, see on kvaliteetaeg teile kahele.
👉Samas sobib PREP ka paaridele, kes tunnevad, et nende paarisuhe on võtmas suunda, millega nad ei ole rahul. PREP annab tööriistad, millega paarisuhteprobleeme lahendada.

❕ PREP ei sisalda grupitöid, kus paarid peaksid omavahelisi asju avalikult arutama või teistega jagama. Kursusel tehtavad paarisuhteharjutused toimuvad vaid paaril omavahel. Aeg-ajalt juhendab paari harjutuste läbiviimisel üks koolitajatest.

👩‍❤️‍👨Koolitust viivad läbi Katrin Veere ja Sheila Kolk.

Tartu linna elanikele on omaosalus koolitusel osalemiseks 50€ osaleja.

👩‍💻Rohkem infot ja registreeruda saab siit:
https://perepesa.ee/tartu-perepesa/teenused/prep-paarisuhtekoolitus

Address

Ravi 17-2B
Tallinn
10138

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Psühholoog Anne-Liis Olt posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Psühholoog Anne-Liis Olt:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram

Category