Igapäevane maagia

17/02/2026

Tema nimi oli Viktor...

Jep, mu emal ilmselt käib praegu jõnks läbi, sest minu kasuisa nimi oli Viktor. Aga mitte temast ei plaani ma kirjutada 😁 Vaid hoopis ühest noorest teenindajast Olerexis, keda eile Raidoga kohtasime.

Kuidas ma saaksin teile seda olukorda edasi anda... Tegelikult mingit olukorda polnudki. Tavaline tankla külastus. Raido tasus arve ja mina sain Viktorit jälgida. Viktor on noor mees, tagasihoidlik, väga silma ei vaata. Esitab klassikalised teenindaja küsimused ja laused ja läbib kogu protseduuri korrektselt. Aga mina märkasin temas tugevat kurbust, eluraskust ja veelkord - tagasihoidlikkust. Ta hoidis ennast tagasi, ise endale aru andmata miks.

Ma nägin, et ta teeb ilmselt trenni - tema küünarvarred olid kenasti treenitud. Aga kukal hoidis asendit, nagu oleks lapsena palju peksa saanud. Ok - võibolla sellest siis see alalhoidlikkus, veidi kurvad-hirmul silmad ja ärevad mikroliigutused. Lihtsalt karm saatus.

Aga mina märkasin, et temas on MEGAVÕIMAS VÄGI! Temas oli nagu seda võitlejahinge - kes hoolimata kõigest ikkagi korjab end kokku ja murrab elus läbi. Täiega kihvt potentsiaal! WOW, mida kõike ta võiks saavutada, kui elu annaks toetavad inimesed, vastavad teadmised, vastava keskkonna.

Ja nii ma tegelikult skännin iga inimese potentsiaali (ja tema takistusi), ükskõik kuhu ma satun. Ma ei oska öelda miks, aga ma tahan nii väga inimesi õnnelikuks teha... Aga see pole nagu ahastav tahtmine, vaid selline loomulik tunne... Raido ütles, et mul on vist valus, kui ma ei saa seda teha. Vastasin jaatavalt.

Näiteks eile ütles mulle Merlin, et ma ei jätaks teiste inimeste pingeid enda sisse ja teeksin omi asju. Ma ütlesin selle peale, et kui ma teen inimese heaks, mis vaja siis ma ei jätagi pinget sisse. Kui ma jätaksin tegemata selle, mida ma näen, et ma saan teha, siis jääks see pinge minu sisse 😆

Niiet seepärast ma seda Fenomeni nii hullult pushingi. Teil on vist juba söögi alla ja söögi peale seda Fenomeni igal pool... Aga ma arvan, et mingit muud pointi siin elus lihtsalt pole, kui leida usk endasse ja aidata teistel uskuda. Uskuda endasse ja teineteisesse. Leida oma tee. Oma südame tee ja kirg elu vastu. Julgeda tunda kirge elu vastu. Julgeda kehastada ja elada oma Fenomeni.

Miski muu lihtsalt ei tee õnnelikuks. Kõik muu on ettekääne, kuid isegi mitte asendus.

Niiet hea sõber, kes sa oled minu tekstiga siiamaani jõudnud. Tee 7. märts endal vabaks. Pühenda see iseendale ja miks mitte, võta kaasa keegi, kes tõesti oma elus vajab seda lootust, usku, tõuget, värskust, väge, selgust, armastust. Kes vajab seda keskkonda, kus tunda, et "MINU JAOKS F*CKING ON KA SEE KÕIK VÕIMALIK!"

😘 https://fienta.com/et/fenomen

14/02/2026

Kas sa endaga oled sõber? Aga päriselt? 😏

Olen saanud tagasisidet, et sõna eneseintegratsioon on nii jube keeruline ja arusaamatu! 🧐

Teeme siis asja selgeks:
🩵 Integratsioon = eraldiseisvate osade ühendamist toimivaks tervikuks
🩵 Eneseintegratsioon = oma sisemaailma erinevate aspektide teadvustamine, aktsepteerimine ja kooskõlaline ühendamine.

Eneseintegratsioon on vältimatu selleks, et vähendada sisemisi vastuolusid ja suurendada psühholoogilist paindlikkust, mis toetab stabiilset enesetaju, paremat eneseregulatsiooni ja vaimset heaolu.

Eneseintegratsiooni teekonnal sa
• saavutad sisemise rahu
• õpid hoidma tasakaalu ka ülikeerulistel aegadel
• lood tugeva suhte iseendaga
•avastad oma sisemisi ressursse
• rakendad võimsaid enesejuhtimise praktikaid igapäev, erinevates valdkondades

Juba 25.02 asume teele kaua oodatud Integreeritud mina kursusega! 🤩

Integreeritud Mina on praktilise psühholoogia kursus neile, kes soovivad tegeleda iseendaga sügavuti ja süsteemselt. See on kutse vaadata ausalt oma sisemaailma, töötada läbi elu erinevad tasandid ja luua sisemine selgus, tasakaal ning terviklikkus.

12/02/2026

Integreeritud mina 👉 psyhhotehnoloogia.ee

12/02/2026

Kui sina ei juhi ennast, teeb seda maailm sinu ümber...

Kas oled mõelnud kunagi, et võibolla sa ei vajagi uut motivatsiooni. Võibolla sa ei vaja uusi ideid, uut kaaslast, rohkem raha ja rohkem aega.

Võibolla kõik, mida sa vajad, on tugevamad kokkulepped iseenda sees, selgemad väärtused, teadlikum pilt iseendast, parem suhe iseendaga, millele toetuda alati, kui maailm raputama hakkab.

Võibolla sa vajad oskuseid, mida keegi pole sulle õpetanud. Sa ei saanudki neid õppida, sest sa pidid tegelema ellujäämisega.

Võibolla on sul vaja integreerida end tervikuks. Integreerida kogu oma elukogemus, oma isiksus, oma tunded, oma varjud ja valgus, oma mured ja rõõmud. Leida tasakaal ja rahu.

Kas oled leidnud end mõttelt, et tahaks lihtsalt tunda sisemist rahu?

Seda just integreeritud mina tähendabki... Sisemine rahu, mis tuleb teadlikkusest, selgusest, enesemõistmisest ja iseendaga suurepärasest koostööst. See on turvatunne, mida ei lõhu mitte miski. See on see päris turvatunne, mida oledki alati oma elus otsinud.

Veebruari lõpus algab 5-kuuline teekond - Integreeritud mina. Paindlikult Zoomis ja sügavamat kogemuslikku õpet esilekutsuvad kohtumised kohapeal Tallinnas.

🩵 Tutvu teemadega, mida läbime ja anna endast märku. https://www.psyhhotehnoloogia.ee/integreeritud-mina

🤍 Foto: Imeline Goodnews Communication ja Karen Härms

11/02/2026

Tahan jälle sõna võtta... Hoiatan, tuleb päris toores postitus...

Nimelt nende AI piltide teemal...

Mis paneb kõiki (kaasaarvatud mind) selle trendiga kaasa minema täpsemalt?

See on mitteteadlik uudishimu kogeda seda ideed endast kui supervõimsast säravast tegelasest. Kui sa vaatad peeglisse, kas sa näed seal seda sama, mida AI sinust maalib?

Arvan, et erinevate inimeste puhul on see erinev. Mõni on lähemal sellele visioonile endast, mõni kaugemal. Aga siin peitub üks väga suur oht. Sellest on palju räägitud, kuidas AI-ga seotud enesetapud aina sagenevad. MIKS? Sest see ideaal tundub nii kättesaamatu. See ideaal stimuleerib meie ajud nii üle ja nii sassi, et tavaline elu tundub tuhm. See on umbes sama, mis juhtub lastega, kes vaatavad ülivärvilisi ja ülinärvilisi videosid päevast-päeva. Mis lastega?! KA TÄISKASVANUTEGA!

Netflixi-maraton teeb ju seda sama. Kas oled ka seda tundnud, et pärast pikka Netflixi vajumist tundub kõik kuidagi nadi ja „meh“. Okei, inspiratsiooni on ka, aga on ka ärevust ja hirmu. Mitte millegil pole ainult ühesuunalised tagajärjed.

Mitte miski enam ei huvita. Mitte miski enam ei eruta ega rahulda. Kerge on kanda oma unistused, ideaalid ja potentsiaal üle filmitegelastele, tuntud inimestele, näitlejatele, iidolitele, sportlastele, lauljatele, ikoonidele, kangelastele, muusadele, keda miljonid suurtel areenidel imetlemas käivad. Keegi teine seal kaugel rakendab ära selle potentsiaali, mis on minuski, aga milleni ma ei julge/ei suuda/ei oska küündida. Sellest sünnibki imetlus, mis äärmuslikult võiks olla fanaatiline fänlus.

Ma ei ütle, et imetlemine ja kellegi fännamine oleks paha – absoluutselt mitte. Eeskujud on väga olulisel kohal inimese psüühika kujunemisest. Imetlemine annab meile inspiratsiooni, teotahte, skeemi tegutsemiseks, aga võib olla ka mugav viis vältida oma potentsiaali realiseerimist ja külvata endasse hoopis kahtluseid.

Varjutöös nimetatakse seda kuldseks varjuks muideks.

AI annab sellele ülekandele järgmise tasandi. MINA, aga selles uues kuues. AI teeb need magusad viljad nii reaalseks ja kättesaadavaks, aga samas karjub valusalt näkku, et see pole ju päris.

Ja siit edasi järgmine samm ongi põgenemine virtuaalreaalsusesse, kus kõik on võimalik. Kus oma tahet enam rakendama ei peagi. Kas mõistate kui lähedal me ühiskonnana sellele tegelikult oleme? See kõik käib samm-sammult, märkamatult, harjudes aina enamate hüvedega, mida virtuaalmaailm meile pakub, et ühel hetkel me ei oska enam teisiti.

See, millest ma räägin ei puuduta nii äärmuslikus ulatuses kindlasti kõiki. Aga mingil määral siiski puudutab. Ja seda tuleb teadvustada.

Seega siit tõuseb üks väga suur vajadus. Me peame õpetama oma lapsi ja ka iseennast leidma, ehitama ja realiseerima oma andeid. Peame kasvatama endas mõistmist, et meie keha, teadvus, psüühika, kogu olemus on programmeeritud arengule, küpsemisele, kasvule, progressile. Inimene otsib alati arengut. Ja kui me seda arengut pärsime, peatame, väldime, siis me leiame end väga õnnetuna.

Oluline on teha reaalseid samme. Olla endaga aus. Uskuda endasse. Siis saab sinust päris.

Fenomen 2026 on siin väga õiges kohas! 7. Märtsil – uurime oma ainulaadsust, kasvatame teadlikkust iseendast, õpime tööriistu, mida õpetada oma lastele ja loome kindla jalgealuse kuhu toetuda muutuvatel aegadel.

👉 https://fienta.com/et/fenomen

06/02/2026

Maria Baydar on sisenenud poliitika maailma ja tema esimene ettepanek on kinnitada rahvakalendris uus riiklik püha 🙈🐸

Oled minuga nõus? Alustame selle tähistamist 7. märtsil Fenomenil! 😆🥳😍🤩

https://fienta.com/et/fenomen

01/02/2026

Ma ei aita inimesi.

Ma usun neisse...

Olen siin pikalt mõelnud, mis asi see päris potentsiaal ikkagi on, millest kõik, kaasa arvatud mina, räägivad. Eriti nüüd, kus korraldan FENOMEN 2026 sündmust ja ülikooli trall on paariks nädalaks maas. Minu päevad mööduvad inimesi uurides, uurides seda, kuidas ja kuhu me peidame oma salapärase hingesära.

See on justkui nii määratud, et me unustaksime ära, kes me tegelikult oleme. Et oleks mänguilu ja põnevus. Peitusemäng oma loomupäraste annetega. Uka-uka oma väega.

Ma olen avastanud, et üks kõige võimsamaid väetiseid inimese hingeorhideele on see, kui keegi usub temasse. Usub kohe nii kindlalt, et hakka või ise ka uskuma. Sellel hetkel lööb inimene õitsele ja hakkab ennast ületama. See on imeravim kõikidele kahtlustele ja negatiivsetele mõtetele.

Seega üks kindel samm iseenda ainulaadsuse äratamiseks ja soodsa pinnase loomiseks on enda ümbritsemine inimestega, kes sinusse usuvad. Ja minu üks suur eesmärk on selliseid keskkondi luua, kus kõik tunnevad end vastu võetuna ning kus eneseusk saab sajaga viljeleda.

Selline järgmine keskkond saab olema Fenomenil. Kohtume ja õitseme! 🌻

https://fienta.com/et/fenomen

Foto: Imeline GoodNews Communication ja Karen Härms ☺🙏

29/01/2026

Sa ei pea olema priviligeetitud või eriline selleks, et ola edukas! Sa pead olema õigesti häälestatud! 😉

Fenomen on sinu ja kõigi jaoks loodud! Kohtume 7.märtsil Radissonis 😍

👉 https://fienta.com/et/fenomen

27/01/2026

𝗠𝗶𝗸𝘀 𝗺𝗮 𝗼𝗹𝗲𝗻 𝟭𝟬𝟬% 𝗸𝗶𝗻𝗱𝗲𝗹, 𝗲𝘁 𝗙𝗘𝗡𝗢𝗠𝗘𝗡, 𝘁öö𝘁𝗮𝗯 𝗸𝗮 𝘀𝗶𝗻𝘂 𝗷𝗮𝗼𝗸𝘀? 🔥

FENOMEN on 2026. aasta intensiivne, mässuline ja elamuslik psühholoogiline seminar – päev, mis aitab sul avada oma erakordsuse ja tuua nähtavale selle, mida oled liiga kaua endas peitnud. See on koht, kus praktiline psühholoogia kohtub isikliku läbimurdega.

𝟭. 𝗘𝗶 𝗺𝗶𝗻𝗴𝗲𝗶𝗱 𝘃𝗮𝗶𝗺𝘀𝗲𝗶𝗱 𝗮𝗯𝘀𝘁𝗿𝗮𝗸𝘁𝘀𝘂𝘀𝗲𝗶𝗱
Fenomen ei paku õõnsaid loosungeid ega roosamannalikku “mõtle suuremalt” juttu.
Siin pole toksilist positiivsust, spirituaalseid möödarääkimisi ega “lihtsalt usu endasse rohkem” mantrat. See on praktiline sisemine töö – selge, aus ja kompromissitu.

Just see töö, mida oled seni edasi lükanud, kuid mida on nüüd õige hetk teha!

𝟮. 𝗧𝗲𝗮𝗱𝘂𝘀 + 𝗸𝗼𝗴𝗲𝗺𝘂𝘀
Ainuüksi teadmised ei muuda mitte midagi.
Fenomen ei ole loeng — see on kogemuslik transformatsioon, mis kasutab kolme tõestatult toimivat sammast:
teadmine → kogemus → refleksioon.

See on protsess, mis häälestab su aju ja sisemaailma uuele tasemele, mitte ainult ei anna inspiratsiooni.

𝟯. Ü𝗸𝘀 𝗽ä𝗲𝘃, ü𝗸𝘀 𝘁𝘂𝘂𝗺𝗻𝗲 𝗺𝘂𝘂𝘁𝘂𝘀
See pole järjekordne 6-nädalane programm, mis algab suure hurraaga ja lõpeb harjumuspärase poolelijätmisega.
Fenomen on üks intensiivne päev, kus me töötame ühe ainsa juurpõhjusega sügavuti, mis on käivitanud kõik su muud probleemid: elamata erakordsus.

Kui see muutub, muutub ka kõik muu. Sa võtad tööriistad koju kaasa — ja siis hakkab muutuma päris elu.

𝟰. 𝗟𝗼𝗼𝗱𝘂𝗱 𝗸𝗮 𝘀𝗸𝗲𝗽𝘁𝗶𝗸𝘂𝘁𝗲𝗹𝗲
Kui “fenomenaalsus”, “potentsiaal” või “sisemine vägi” panevad su silmi pööritama — ideaalne. Siis on see kindlasti midagi, mida peaksid tulema proovima!

Fenomen tugineb psühholoogiale, neuroteaduseleja praktikatele, mis toimivad ka kõige ratsionaalsemal ja kriitilisemal inimesel.

Me ei oota, et sa usuksid, vaid et sa tegutseksid. Me näitame sulle kogemuse kaudu, kuidas endaga tööd tõhusalt teha.

See saab olema uskumatult vingeeeee kogemus meile kõigile!

Lisainfo ja piletid👉 https://fienta.com/et/fenomen

26/01/2026

MA TEGIN SELLE ÄRA! 😎

Kaitsesin bakalaureuse uurimistöö A peale!

Minu töö teema oli VARI! Nagu te teate, ma olen ju varju teema hull. Olen sellesse sukeldunud juba aastaid. Varjuteooria kannab nii palju olulisi elemente, mida ei ole seni teaduspsühholoogias suudetud selgelt määratleda ja teaduskeelde tõlkida.

Võtsin siis end kokku, tegin julge sammu ja palusin otsejoones oma juhendajaks afektiivpsühholoogia professori Andero Uusbergi, kes ei osanud kedagi teist peale enda selle teema juhendamiseks soovitada.

Esmalt kavandasime empiirilise sekkumisuuringu, et uurida eneseintegratsiooni mõju negatiivselt hinnatud minapildi aspektidele (ehk teisisõnu, kuidas varju teadvustamine aitab kaasa psühholoogilisele heaolule).

Siis aga tundus, et selline töö oleks juba magistritasemel ja esmalt oleks vaja varju termin paremini operatsionaliseerida. Seega sai minu eesmärgiks varju kaardistada kaasaegse psühholoogia käsitlustes ja tõlkida seda tänapäevaste konstruktide kaudu.

Nägin kurja vaeva, kuid oma töö tulemusena avastasin, et varju põhitunnused on kaasaegses psühholoogias tegelikult olemas ja kirjeldatud erinevate nähtuste kaudu, kuid keegi polnud varem neid nähtuseid süsteemselt kokku liitnud, et tõlgendada seda, mida Jung mõistis varjuna.

Töö lõpuks pakkusin välja varju mõiste funktsionaalse kaardistuse, mis võimaldab varju teaduslikult uurida, mõista selle psühholoogilisi protsesse ja toimemehhanisme ning luua alus teaduspõhiseks sekkumiseks.

Kaitsmise alguses ütles komisjon kohe, et tööd oli väga põnev lugeda ning et see on väga originaalne ja väärtuslik töö teadusmaastikul.

Seega suutsin täita esimese eesmärgi – luua silla kaasaegse teaduse ja integratiivse, analüütilise psühholoogia vahel ja näidata, et samad nähtused on olemas, kuid kirjeldatud erinevalt.

Teekond jätkub...

Võib tunduda, et mis see siis ära ei ole... Tegelikult on see ülikooli teekond ikka üsna karm olnud. Oma praktilist kogemust pidevalt teaduskeelde mõtestada. See on äärmiselt põnev, aga raske.

Et natuke aimu anda sellest perioodist...

Ma olen viimased 3 semestrit õppinud 40-45 ainepunkti ühes semestris (4-5 kuu jooksul), mis tähendab 1040-1170 tundi semestris...

Lisaks ülikoolile minu kursused, laagrid, 1-1 kliendid, saated, Raidoga projektid, koolitused. Ja nendega ei ole mitte vähe tegemist.

Jah, selle aasta alguses olin ma omadega täiesti läbi ja ma ei teadnud, kuidas ma teen ära 6 eksamit ja uurimistöö kaitsmise. Aga võtsin üks samm korraga ja olin hetkes. Püüdsin mitte ette mõelda, lihtsalt läksin läbi ja usaldasin oma aju ja keha, et need kannavad mind kõigest läbi.

Vahel küsin endalt, kuidas ma seda kõike suudan? Olen sellele saanud vastuse – jõudu tuleb juurde siis, kui tegutsed. Kui sa ei tegutse, istud passiivselt oma igapäeva rütmis, siis on sul jõudu täpselt nii palju kui sa ootuspäraselt vajad. Aga kui sa tõstad oma standardeid, avardad oma tahet ja oled natuke jonnakam, siis tuleb ka jõudu tegutsemiseks aina rohkem. Muidugi oluline on siin kirg ja nauding – siis ei põle läbi. Kui naudingut pole, siis oled varsti küpse. Ajendid peavad olema õiged. Vot see on Igapäevane maagia 😉

Ära jää kinni takistustesse, vabandustesse.

Otsi, leia ja võimenda oma ressursse!

Las ma jagan sinuga oma kirge ja aitan sul ühenduda sinu kirega!

Särtsume koos 🔥 Fenomen 2026 https://fienta.com/et/fenomen

29/12/2025

Äkki me kõik lihtsalt valetame endale? Ei! 😘

18/12/2025

Me ei julge andestada

Viimasel ajal on olnud mitme kliendiga teemaks andestamine...

Nimelt, miks me ei julge andestada?

Võiks ju arvata, et ei julge andestada, kuna kardame uuesti haiget saada või ei taha andestuse kaudu teise tegusid nii-öelda heaks kiita.

Need põhjused on kindlasti ka relevantsed. Kuid hiljuti jõudsin ühe kliendiga veel sügavama kihini.

Me võime karta kellegile andestada, sest siis me muudaksime oma otsuseid, plaane, eesmärke ja võime seeläbi muutuda iseendale ohtlikuks. Andestamine võib kaasa tuua täielikult perspektiivi muutuse. See võib kaasa tuua minakuvandi muutuse, mis võib samuti hirmutav olla. Korraga võib saada selgeks, et kõik see, mis on üles ehitatud, on tuginenud andestamatusele, hirmule ja valedele... Mis siis saab? Seega lihtsam on mitte andestada... andestada võibolla alles siis, kui on eluga juba edasi liigutud.

Andestamatus tähendab tegelikult sügavamalt mitut asja:
Vastutuse ära andmist oma heaolu eest
Aktiivset sisemist võitlust olukorra ja/või teise inimese seisukoha vastu
Maailma, enda või teis(t)e süüdistamist
Vastupanu oma valust lahti lasta ja näha ka teise valu/perspektiivi

Andestamatuses inimene on samastunud oma valuga nii tugevalt, et ei ole kontaktis oma tervikliku minaga, kes on lõdvestunud, teadlik, usalduses ja südamlik.
Arusaadav – kui saad haiget, võtab ego sisse kaitsepositsiooni, sest see on ta ülesanne. Ja see on ka vajalik, et oma piire hoida. Aga sellesse jäika äärmusesse pikalt kinni jäädes muutub ego hävitavaks jõuks ja andestamatuses võib inimene teha endale ja oma suhetele palju kahju.

Mida selles olukorras teha?

Ainus lahendus on selle olukorra mitmekülgsuse mõistmine. Iseenda mõistmine ja endale suunatud empaatia.

Sa saad mõista, et oled end puntrasse keerutanud, sest ei näinud teist väljapääsu...
Sa saad mõista, et kõik sinu teod, otsused, plaanid, on arusaadavatel põhjustel loodud, et iseennast hoida ja kaitsta, isegi kui see on lihtsalt põgenemine...
Sa saad mõista, et sul on olnud õigus olla pahane...
Sa saad mõista, et sa ei pea teise tegusid heaks kiitma vaid lihtsalt aktsepteerima olukorda ja lõpetama võitluse enda sees...
Sa saad mõista, et sina oled teinud vigu ja teine inimene on teinud vigu...
Sa saad teadvustada oma piire ja vajadusi ja samal ajal teise inimese omi...

ja kui sa tunned, et sa ei suuda andestada, siis sa saad mõista, et praegu sa veel ei suuda andestada, kuid hoida endas soovi kunagi siiski andestada...

Elus juhtub igasuguseid asju. Vahel on sündmused nii nii äärmuslikult koledad, et neid lihtsalt ei saa andestada. Olen andestamise teemaga enda elus väga palju tegelenud. Ma tean seda tunnet, kui keegi on põhjustanud sulle kohutavat valu ja sinus puudub igasugune soov talle andestada, sest selliseid jõhkruseid ei saa andestada mitte kunagi. Aga tõsi ta on – see viha hakkab seest poolt sööma. Andestada tõesti tuleb esmajoones juba iseenda pärast. Andestamatus sulgeb eluenergia täielikult ja muudab väga väga jäigaks. Mida rohkem kibestud ja vihasse sulgud, seda rohkem peatub elu sinu ümber – miski enam ei liigu, ei õnnestu, ei toimi.

Aga konflikt ja valusad sündmused kahe inimese vahel (või isegi iseenda erinevate sisemaailma osade vahel) toimub alati põhjusega. Seal on peidus suured kullakamakad ja palju tähtsaid õppetunde.

Niiet kui oled andestamatuse situatsioonis, kus tundub VÕIMATU andestada, siis on see üks väga võimas tervenemine, õppimine ja oma väe avastamine. Mida suurem valu, seda võimsam.