Kadri Kulbas, biosensoorne psühholoog

10/02/2025

Millist elukeskkonda soovid endale luua?

Hiljuti üks tuttav ütles väga tabavalt, et kui keegi tunneb, et tal pole piisavalt distsipliini, et elada tervislikult, siis ta ei ela järelikult sobivas keskkonnas. Tõepoolest, olen nõus, et keskkond ehk ümbritsev, nii laiemas kui kitsamas tähenduses on sageli määrava tähtsusega igapäevaste harjumuste kujundamisel.

Aga mida võiks jälgida enda jaoks tervisliku, sobiva ja toetava keskkonna kujundamisel? See on kindlasti igaühe jaoks individuaalne, kuid ehk leiad inspiratsiooni sellest loetelust:

1. Füüsiline elukeskkond
Mulle on oluline, et elukoht oleks lähedal loodusele, kus on puhas õhk ja liikumisvõimalused igal aastaajal. Kuna liikumine on minu jaoks tervise seisukohalt olulisel kohal, siis ma ei tahaks kindlasti elada kohas, kus on selleks vähe võimalusi. Kui on võimalik valida koht veekogu lähedal, siis toetab see võimalusi ujuda ja vees käia sagedamini. Eestis on küll vähe reljeefi, ent seegi võib osutuda kasulikuks kui kodu või töökoht asub kusagil kõrgemal ja sinna liikumiseks tuleb sageli ronida. Minu puhul on selliseks "õnneks" linnakodu viies korrus. :) See aitab samuti hoida vormi ja on igapäevaselt väikese trenni eest.

2. Sotsiaalne elukeskkond
Selle moodustavad inimesed, kellega ma läbi käin või sageli suhtlen. Need on inimesed, kes austavad minu elustiili ja valikuid, ning kellega ma jagan ühiseid huvisid. Need inimesed võivad olla erinevates eluvaldkondades erinevad, ühine nimetaja seisneb selles, et suhtlus nendega lisab midagi positiivset minu ellu. Võimalik, et jagame omavahel teadmisi või kogemusi või võtame koos midagi lahedat ette. Nn. "õigete" inimeste enda ümber koondamine võib muuta väga palju.

3. Töö ja kutsumus
Mul on vedanud sellega, et teen sellist tööd, mille suhtes tunnen "kutset". Oluline on see, et töö ei tekitaks üleliia negatiivset stressi. Stress võib olla positiivne ja edasiviiv, aga juhul, kui tunned, et see nii pole, siis tasub mõelda ala vahetamisele. Seda sellepärast, et töö peale kulub laias laastus kolmandik ööpäevast ja see kolmandik ei peaks olema kahjustav vaid samuti arendav, huvitav, tervislik ja toetav. Kui pidevalt on vaja oma tervist töö mõjudest taastada, siis selline töö ei ole minu arvates seda katsumust väärt.

4. Kodu
Minu jaoks on oluline kujundada oma kodu selliseks kohaks, kus mul on hea olla ja mis samas soodustab ka tervislikku eluviisi. See tähendab muuhulgas, et ma ei too koju ebatervislikku toitu, ega kasuta sisekujunduses kahjustavaid materjale. Olen minimalistliku eluviisi austaja, sest näen, et vähem asju ja kord asjades panustab väga otseselt minu elukvaliteedi tõusule. Lihtsalt on rohkem aega tegeleda sellega, mis huvitab, kui ei pea nii palju aega kulutama asjade haldamisele. Olulisel kohal on joogamatt, veekann, toataimed ja head raamatud.

5. Vaba aeg
Ma pole juba aastaid kogenud seda, et ma ei tea, mida teha või pole sobival hetkel kedagi sobivat, kellega koos teha vms. Maailmas on nii palju põnevat, mida uurida või kogeda. Minu jaoks on oluline organiseerida oma aega nii, et kogu vaba aeg ei kuluks kohustuste täitmisele. Aeg iseenda jaoks võiks olla täidetud millegi sellisega, millest hing toitub. Abiks võib olla nimekiri, mida koostada endale selleks hetkeks, kui tekib vaba aeg. Sinna võib üles märkida kindlad tegevused, mida keegi naudib või mis huvi pakub, näiteks huvitavad raamatud, hobid, muusika jpm.

6. Tehnika
Ka tehnika on tänapäeval oluline lüli, mis mõjutab meie kõigi keskkonda, harjumusi, tervist. Olen enda jaoks kujundanud tehnikahügieeni põhimõtted, millest püüan kinni pidada. Näiteks lülitan ööseks kõik seadmed alati välja, sest see toetab kvalitseetset und. Vähemalt tund enne magamaminekut ei vaata ma enam ekraane. Sotsiaalmeediat püüan kasutada sihtotstarbeliselt kas tööks või enda jaoks oluliste teemade uurimiseks, aga mitte meelelahutuseks või ajaviiteks. Jälgin elektromagnetkiirguste mõjusid ja võimalusel arvestan nendega. Kui tunnen, et olen ennast infoga üle koormanud, siis teen sageli ka nn. digipuhastusi. Selleks, et ma virtuaalreaalsuses liiga palju aega ei veedaks, planeerin ja teen enamus tegevusi ikkagi päris reaalsuses.

Võib-olla seda kõike tuntub olevat esmapilgul liiga palju. Võib-olla tundub, et on valdkondi, mis kuidagi ei taha alluda soovitud muutustele. Tõesti, pole vaja muretseda, sest enamus inimestel kulub tervislikke harjumuste juurutamiseks ja sobiva elukeskkonna kujundamiseks aastaid. Oluline on kusagilt peale hakata, kui see teema kõnetab ja hoida seda protsessi aktiivsena: seada eesmärke, teha väikseid samme ja jõuda lähemale soovitud tulemusele. ✨

NB! Järgmine postitus tuleb tervislike igapäevaste harjumuste kujundamisest. Sellest, millised need võiksid olla, miks neid kujundada ja kuidas seda teha. :)

11/11/2024

👉 Võimalus tulla tasuta nõustamisele

Novembri jooksul viin läbi 5 strateegilist konsultatsiooni. Tasuta.

Teemad:
🔹 ärevus ja rahutus
🔹 eluline kriis
🔹 hirmud

Konsultatsioon toimub videokõne vahendusel ja kestab kuni 45min.
Kui soovid seda võimalust kasutada, palun saada mulle isiklik sõnum messengeris.

Kadri Kulbas
biosensoorne psühholoog

31/10/2024

Tänasel veebipraktikal tegelesime muuhulgas südame, kui organi tunnetamisega. Paljud ei tea, et ka meie organitel on oma teadvus mis teeb võimalikuks nendega suhtlemise. Selline suhtlusprotsess on sageli inimese jaoks mitte lihtsalt meeldiv, vaid ka valgustav ja inspireeriv. Süda võib meile märku anda oma vajadustest, näiteks sellest, mis talle meeldib ja mis mitte, kuni selleni välja, et millist toitu ta eelistab, et me sööksime.

Tänasel kaduneljapäeval ütles mu süda, et talle meeldib kõige vähem see, kui ma iseendast halvasti mõtlen ja kõige rohkem meeldib talle tunda rõõmu, armastust. Ma usun, et kui me usaldaksime oma südant olemast meile teejuht igas päevas, oleksime me inimestena palju õrnemad, hoolivamad, leplikumad ja andestavamad nii iseenda kui teiste suhtes. ✨💛

24/10/2024

✨🌿✨ Üks võimalus, kuidas hoolitseda hästi oma tervise ja elujõu eest, on pakkuda organismile kvaliteetset kütust. Ja kui bioenergeetika praktikate kaudu toidame oma nn peenemate kihtide vajadusi, siis füüsilise keha tasandil on hea viis valida kvaliteetne ja toiteineterikas toit.

🍋 Näiteks oma hommikuid alustan sageli smuutidega. Kõiksugu tervistavad ja rohelised smuutid hakkasid populaarsust koguma ca. 15 -20a tagasi ja sellest ajast olen nendega palju katsetanud. Olen leidnud enda jaoks viisi, kuidas mul õnnestub kõige kergema vaevaga, kiiresti panna kokku tervislikud kooslused, mille puhul on lihtne leida tasakaalu nii maitse kui toitainete osas.

🍒 Minu spikker smuuti põhikomponentide jaoks:

1. ROHELINE
Näiteks: lehtkapsas, spinat, rukola, lehtpeet, salat, kurk jms.
2. MAGUS
Näiteks: banaan, dattel, õun, pirn, apelsin, grepfruut, virsik jms.
3. HAPU
Näiteks: sidrun (ökosidrun koos koorega), laim, ebaküdoonia, jõhvikas jms.
4. MARJAD
Näiteks: mustikad, pohlad, maasikad, vaarikad, kirsid, sõstrad, murelid, põldmarjad jms.
5. PÄHKLID; SEEMNED
Näiteks: linaseemned, kõrvitsaseemned, kanepiseemned, chia seemned, kõik erinevad pähklid jms.
6. VÜRTSID; MAITSETAIMED
Näiteks: kurkum, kaneel, ingver, tähtaniis, kardemon, piparmünt, aedliivatee, sidrunmeliss jms.
7. VESI
8. SUPERTOIDUAINED (soovi korral)
Näiteks: spirulina, vetikad, maca, orasepulbrid jt. rohelised taimepulbrid jms.

🍓Igast 7-8 kategooriast valin midagi, mis parasjagu kodus olemas on. Kogused tulevad tunde järgi. Alustan tavaliselt rohelise, magusa ja marjadega, mida panen rohkem ja teisi kõiki väiksemates kogustes. Ka mitmekesisus on oluline, seega püüan hoida piisavaid tooraine varusid. Eriti arvestades, et mu perele maitsevad need smuutid samuti. 😄

✨Milline on sinu viis smuutisid valmistada ja millised su lemmikkomponendid? ✨

23/01/2024

22/12/2023

Tänasel ööl, ööl enne pööripäeva ei saanud ma magada. Keha vibreeris tugevalt, silmad olid pärani lahti. Olin päeval lugenud lastele muinasjuttu Jõuludest tallis ja nüüd voodis hakkas minus endas kerima üks teistsugune lugu, mille lausa pidin kirja panema.

Tõusin üles, leidsin paberi ja pliiatsi. Kui lõpetasin, tuli pähe järgi vaadata, mis kell siis on talve algus ehk pööriaeg. Ja see oligi täna varahommikul kell 5.27. Kui jutu kirjutamise lõpetasin, oli kell saanud juba 6. Peale seda saabus rahulik, magus uni.
Imelist pööripäeva kõigile!

PÖÖRIÖÖ LUGU

Oli kord inimene, kellel oli Jõulude ajal raske olla, ta oli haige ja väsinud. Ühel ööl nägi ta unes oma loojat ja ütles, hetkegi mõtlemata: "Elu on piinarikas. Vähe on head ja ilusat. Palun ütle, miks elu nii raske on? Kuidas vabaneda elu piinadest?"

Looja vastas:
"Võib-olla elu polegi nii raske, võib-olla raskus on sinus endas. Võib-olla sa kannad raskust kaasas ja ei oska seda lihtsalt maha panna ja nii lähedki läbi elu, mineviku kivid raskusena lohisemas järel."

"Võib-olla sa oled õppinud elu raskelt võtma, näed elu läbi raskuste loori ning seal, kus on võimalus ja potentsiaal kerguseks ja iluks, koged sa endiselt raskust ega suuda näha uut võimalust. "

"Võib-olla sa ise lausa lood raskusi, sest sa pole veel õppinud kergust looma. Võib-olla sa pole veel õppinud raskustest kergusi looma ja sa lihtsalt ei tea, kuidas kohelda omaenda eluraskust nii, et temast saaks midagi kergemat ja helgemat."

Lõpuks sõnas Looja veel, justkui pooleldi iseendalegi:
"Elu on müstiline ja pidevas muutumises, koos paljude nähtavate ja nähtamatute võimaluste ja valikutega igas väikeses hetkes. Õpi elama lahtiste silmadega, vaadates ausalt iseenda hinge põhjatusse sügavusse, ennast ümbritseva maailma paljudesse värvidesse ning näe ennastki Loojana.
Vaata, mida sa oled loonud ja tunneta, on see sinu jaoks kergus või raskus. Kui vaja, loo uuesti ja uuesti, õpi ja arene, kuniks oled rahul iseenda ja ümbritsevaga, kuniks oskad veel tunda vaid tänu elu eest, mis sulle on antud." ✨🙏🌿🌙

13/09/2023

🧐 Täna kirjutan natuke reaktsioonidest. Sotsiaalne keskkond meie ümber toetub oma protsessides suuresti inimeste reaktiivsusele. Kui midagi meie ümber aset leiab, siis oleksime justkui lausa kohustatud sellele kuidagi reageerima. Kas midagi tegema, ütlema või vähemalt võtma mingi konkreetse (sisemise) seisukoha. See, kas reageerida või mitte, on tegelikult ju igaühe vaba valik ja kõik kõigele ka ei reageerigi. Ent kui vaadelda reaktsioonide määra, mida üks "keskmine" inimene kogeb oma päevas, siis see on ikkagi päris kõrge.

Võib küsida, et milleks sellest üldse rääkida, kui reaktsioonid, teod, mõtted, emotsioonid on inimesele omased ja ilma nendeta ei saa. Ja tõesti, tegelikult tahangi rohkem rääkida just nendest reaktsioonidest, mis on inimese enda jaoks otseselt või kaudselt häirivad, rikuvad tervist või muudavad tema elukvaliteeti halvemaks.

Suur osa sellistest on sissejuurdunud mõtlemise ja käitumismustrite osad, millega oleme ise nii harjunud või millest teistsugust, paremat, ei tea ega oska. Näiteks, kui vihastame selle peale kui meie lähedane inimene ei käitu ootuspäraselt või siis kui liikluses keegi sigatseb vms. Või kui kurvastame, kui keegi meid ignoreerib või oleme kadedad nende peale, kes on meist (meie arvates) kaunimad, tublimad, andekamad jne.

Osa reaktsioonidest võib nimetada ka ebavajalikuks ballastiks, mis lihtsalt koormab ja hägustab inimese teadvust. Selliseid reaktsioone tekib hulgaliselt näiteks siis, kui lugeda mõnda sotsiaalmeedias vaidlusi tekitavat kuuma teemat koos paljude vastakate kommentaaridega ja sellele kõigele omalt pooltki kaasa elada.

Kui vaadata laiemat pilti, siis joonistub välja see, et suur osa erinevatest kogetavatest negatiivsetest reaktsioonidest on oma olemuselt kas iseenda sisemine sund või nagu tellimus ümbritsevalt keskkonnalt, mida me lihtsalt täidame ning meie enda ellu sellest midagi head tegelikult juurde ei tule.

Üks enesearengu suundi ongi töö iseenda reaktsioonidega. Mida meisterlikum on inimene oma reaktsioone suunama, valima, muutma, seda suurema vabaduse see talle annab ja seda vähem on tema elus kannatusi.

Biosensoorsete praktikate üks märkimisväärne kasutegur on see, et inimene hakkab selgelt nägema iseenda reageerivat loomust ja kõike sellega seonduvat (millele ma reageerin, miks ma reageerin, kuidas ma reageerin, mis ma sellest saan, mis mul tänu sellele saamata jääb jne.).
Praktikate käigus võib ühel hetkel näiteks tunduda, et mõni harjumuslik emotsioon on tegelikult koormav ja kasutu. Sellega koos tekib vajadus hakata otsima mingit teistsugust reaktsiooni, mis oleks inimesele endale paremini talutav, sobiv. Tekib valiku koht.

Sageli hakkavad inimesed nägema ka oma reaktsioonide taha ja mõistma kust nad alguse saavad. See annab võimaluse enda mineviku traumade läbitöötamiseks ja tervendamiseks, et jätta olnu seljataha ja elada vabamat, õnnelikumat elu. ✨