Tegevusterapeut Ande Etti

17/02/2026

Natuke lähemalt psühhoteraapiat praktiseerivatest tegevusterapeutidest - nendest, kes on ammuilma olemas olnud, kuid keda Eestis miskipärast ei teata ega teinekord taheta ka tunnistada. Õnneks ülejäänud maailm on paremini kursis...

"OTs have practiced psychotherapy within their scope of practice for over one hundred years – this is not a new or ‘emerging’ role.

Despite this, many people, including other professionals, and some of the main Professional Standards Authority regulated counselling and psychotherapy bodies have little or no understanding of what occupational therapists do or how their holistic work can significantly improve overall psychotherapy standards for people.
/---/
Interestingly, in some countries where psychotherapy has been regulated and is classed as a controlled act (for example, in several states across Canada), occupational therapists are recognised as one of five core professions with sufficient mental health training who are permitted to practice it. "

Psychotherapeutic occupational therapy isn’t new.

OTs have practised psychotherapy within scope for over a century, and the need to recognise that contribution has never been greater.

In this new blog, Dr Lynda Foulder‑Hughes explains why now's the time to shout about what we can do - plus how OT’s holistic lens strengthens approaches like CBT, DBT and EMDR.

Read the blog and join the conversation by submitting OT-specific feedback to the Independent Review into Mental Health, ADHD and ASC before Friday (linked in the comments).

🔗 https://bit.ly/3ZkN8sA

11/10/2025

"Iga kord, kui tabad kellegi passiiv-agressiivselt manipulatsioonilt ning lähed sellega kaasa, sest nii on lihtsam kui sellega konstruktiivselt tegeleda, õpetad talle, et selliste võtetega saab ta oma tahtmise."

Passiiv-agressiivset käitumist on lihtsam ära tunda teiste kui enda juures. Sellel võib olla palju eri vorme, kuid tagajärg on üks: kahjustunud suhted. Miks inimesed nii käituvad ja kuidas seda muuta, selgitab terapeut Ande Etti.

17/06/2025

Minu kodulehele sai täistekstina üles ka viimane 4 artikli pikkusest sarjast teemal isiklikud piirid ja nende kehtestamine. Lugemist ootab nüüd artikkel "Lugematu hulk viise öelda „ei“ – kuidas leida õigeid sõnu piiride kehtestamiseks?" https://bit.ly/ytlenei, mis keskendub rohkem praktilistele näidetele, kuidas end kehtestades ja süütundeta "ei" öelda.

🔸„See pole minu jaoks.“
🔸„Tunnen, et mina pole selle jaoks õige inimene.“
🔸„Ma praegu uusi kohustusi juurde ei võta.“
🔸„See ei haaku minu eesmärkidega / plaanidega / huvidega / spetsialiseerumisega / töökohustustega / stiiliga.“
🔸„Mina pühapäeviti ei tööta.“
🔸"Selle kuu plaanidesse see mul ei mahu."
🔸„Tore mõte, mul praegu pole selleks jaksu.“
🔸„Olen pakkumisest meelitatud, kuid ütlen sellest ära.“
🔸„Mul on ebamugav sinuga sellest rääkida. Ma ootan ära, kuni tema endaga saab seda arutada.“
🔸„Ma jään eriarvamusele.“

End kehtestades kasuta kindlat kõneviisi ja otseseid, üheselt mõistetavaid sõnu, kuid võimalusel p**i mõte lausetesse, millest õhkub ka heatahtlikkust ja lugupidamist vestluskaaslase vastu. Kehtestava sõnumi saamine ei pea jätma teise inimese jaoks ebameeldivat maiku.

Ei ole vaja üle kehtestada, ega oma domineerivust näidata. Kõige elegantsem piiri kehtestamine on võrdlemisi märkamatu ja peen. Osavasti – otsekoheselt ja samal ajal soojusega – seatud piir ei jäta teist poolt tundma, et teda on kõrvale heidetud, hüljatud, naeruvääristatud, pisendatud või talle on korvi antud.

Ka teisi TervisPlussis ilmunud artikleid saad lugeda minu kodulehelt https://tegevusterapeut.ee/

30/04/2025

See lugemine on sulle, kui sa oled kunagi mõelnud, et... "mis, pagan, see tegevusteraapia üldse on?"

Vaimse tervise tegevusteraapias võivad teraapia keskmes olla enesehinnang, suhtlusoskused, sotsiaalsed rollid, kehataju, stressijuhtimine, unerütm,

02/04/2025

Loe veebruaris TervisPlussis avaldatud artiklit nüüd minu kodulehelt: https://bit.ly/piirid123

Piiride puudumisel inimene pingutab teiste heaolu jaoks rohkem, kui oleks tasakaalukas, ning teeb seda iseenda arvelt. Temast võib saada krooniline „ülepanustaja“, kes ei suuda öelda „ei“. Alatasa teistele vastu tulles muutub ta aina väsinumaks ja rahulolematumaks, kaotades iseennast tükk tüki haaval.

Piirid ei seisne teiste kontrollimises, vaid enda kaitsmises ja hoidmises. Piiride peamine idee ei ole teistele „ei“ ütlemine, nende keskmes on „jah“-sõna omaenese heaolule ja toimetulekule.

Piiri omamine tähendab, et mõistad enda väärtust, hoolid endast piisavalt, et seista selle eest, mis on sinu jaoks õige, ning väljendada, mida sa enda suhetes ei aktsepteeri. Näiteks: „ma ei tunne end mugavalt“ või „see ei sobi mulle“.

Piirid hoiavad su võimet anda endast ilma iseennast pisendamata ja alla surumata. Piiri olemasolu näitab, et hoolid endast ja teistest nii palju, et näha vaeva selle nimel, et jaksaksid jätkuvalt olemas olla.

‣Ma seekord ei osale.
‣ Ma ei oska praegu öelda.
‣ Ei, aitäh, mul on midagi ees.
‣ Mul ei ole selle jaoks aega.
‣ See ei sobi mulle.

Mõnes olukorras on vaja viidata täpsemalt, millise olukorra või käitumise kohta sinu jutt käib:

◦ Minu jaoks on oluline, et nädalavahetus on tööülesannetest vaba.
◦ Mul on vaja, et saadad selle mustandi mulle hiljemalt tähtajaks.
◦ Mul ei ole võimalik oma tööülesannete tõttu sind selle projektiga aidata.
◦ See teeb mulle rõõmu, et sa oma nõud ise ära pesid. (Ka see on kaudselt enda piiri väljendamine, kui avad end ja teatad, mis sulle meeldib, kuidas sulle sobib, mis on sinu ootus jne)
◦ Kui sul jääb aruanne tähtajaks tegemata, ärritab see mind, sest siis ei saa mina oma tööd planeeritud ajal ette võtta ning mu graafik läheb sassi.

Artikkel: https://bit.ly/piirid123

12/03/2025

Mis viib selleni, et kellestki saab inimene, kes seab esikohale ülejäänute soovid ja vajadused, kuid ennast paneb järjekindlalt tagaplaanile ning jätab unarusse, kuni kaob jaks ja elurõõm? Loe veebruarikuus TervisPlussis avaldatud artiklit tasuta siit: https://bit.ly/peoplepl

"Ingliskeelse terminiga people pleaser tähistatakse inimest, kes hülgab oma heaolu ja vajadused, et teistele vastu tulla, nende soovide eest hoolt kanda ja heakskiit ära teenida. Sellise ülemäärase vastutulelikkusega inimesi kahtlustatakse teinekord pugejalikkuses või tahtlikus manipuleerimises. Tegelikult juhib sellise inimese käitumist lapsena kogetu ning teadlikku lipitsemist on selles kas imevähe või üldse mitte.

Terapeut Ande Etti selgitab levinud käitumismustrit ja selle tekkemehhanismi ning annab soovitusi, kuidas ennast ja teisi kahjustavast nõiaringist välja tulla.

Iga hinna eest meeldida püüdja motivatsioon on hoopis sügaval sisimas – hingesoppides, mida on haavanud valusad kogemused ning tekitanud lakkamatu ebaturvalisuse-, hirmu- ja süütunde. Hoopis juurdunud alateadlikud uskumused on need, mis teatavad: „Kui sa kõigile meele järele ei ole, kukub su maailm kokku“ või „Oled väärtuslik ainult siis, kui oled teistele kasulik“.

Sellise inimese käitumist juhivad sügavad alateadlikud mustrid, mis panevad teda käituma ennastohverdavalt selleks, et vältida teiste pahameelt, hukkamõistu, ebamugavust, pettumust. Vastutulelikkusega püüab ta vältida seda, et teised ta hülgaksid või eemale tõukaksid.

Ebaturvalisuse tunne on see, mis paneb teda muudkui teistele andma. Seda ka siis, kui see teda ennast lammutab ja üle jõu käib. Püüd meeldida on sellisel juhul õpitud toimetulekumehhanism.

Hingesügavustesse on peitunud hülgamishirm, mis suunab igapäevast käitumist ja valikuid."

08/03/2025

TervisPlussis on nüüd üleval järjekordne enesekehtestamise teemaline artikkel, seekord täpsemalt sellest, milliseid sõnu ja lauseid kasutada, et oma piire väljendada. Loe siit: https://bit.ly/eieijaei

● „Olen pakkumisest meelitatud, kuid ütlen sellest ära.“
● „See ei mahu hetkel mu plaanidesse.“
● „Mina pühapäeviti ei tööta.“ (mitte „Ära nuru mult massaažiaegu nädalavahetuseks.“)
● „Ma täna ei tule.“ (mitte „Miks sa kutsud mind nii hilja, sa tead, mul on homme tööpäev?“).
● „Mul ei ole praegu sobiv hetk seda arutada, saan (või mulle sobib) sel teemal vestelda homme pärast hommikust koosolekut.“
● „Tore mõte, mul praegu pole selleks jaksu.“
● „Mul on ebamugav, kui sa mu elukaaslase kohta solvavaid märkuseid teed. Ma ei aruta sinuga rohkem seda teemat.“

"Üks piiride väljendamise klassikaline ja selge viis on „ei“ ütlemine. Sealhulgas on enda piiri väärikas ja piisavalt põhjalik kehtestamine muide ka see, kui ütled kaubanduskeskuse koridoris müügimehele „ei soovi“ ja kõnnid edasi. Sa ei võlgne talle selgitust."

27/02/2025

Saad nüüd minu kodulehelt lugeda mõni aeg tagasi TervisPlussis avaldatud artiklit sellest, mida võib tähendada ja endaga kaasa tuua ülemäärane vastutulelikkus ja allaheitlikkus, ingl k termin ´people pleaser´. Loe siit: https://bit.ly/PPPK222

"Termin people pleaser ei tähenda lihtsalt hoolitsevat ja vastutulelikku inimest. People pleaser teeb kõik selleks, et teisi mitte alt vedada, aga jätab seejuures krooniliselt unarusse iseennast.

People pleasing’u vasteks on eesti keeles pakutud meeldidapüüdmist, meeldidatahtmist, kuid see pole päris täpne, sest viimases sisaldub teadlikkus ja tahtlikkus. People pleaser’id teevad oma tegemisi üldiselt alateadlikult ega teadvusta endale, et selline protsess toimub. Sellel, kes teadlikult meeldida püüab, on pigem siht silme ees – ta otsib teadlikult vahendeid, et teiste poolehoid ära teenida (rohkem nagu pugeja).

Oma vajadusi allasuruva käitumise tuum on ebaturvalisuse tunne. Inimene ei anna endast viimast mitte seepärast, et see pakub talle tõelist rõõmu ja eneseteostust, vaid kardab tagajärgi, kui ta nii ei käitu.

People pleasing’u keskmes olev enese unarusse jätmine kurnab ja väsitab. Inimene elab elu, milles puudub ausus enda vastu ning autentsus suhetes, kuhjuvad sisemised pinged ja ärrituvus, suhted on pealiskaudsed, ohustab läbipõlemine. Enesega vastuolus elamisest kasvanud sisemine pinge võib ühel hetkel kasvada nii suureks, et ajab üle, või vastupidi, asuda hävitama sind seestpoolt, tuues kaasa probleemid vaimse heaoluga. Lõpuks võidki kaotada iseenda ja oma tee."

Tõlkes võiks see tähistada kedagi, kes püüab teistele meele järele olla, nende vajaduste eest hoolitseda, nn meeldidapüüdja.

19/02/2025

Kellel veebis lugemata jäi, see leiab ATH-teemalise artikli nüüd ka TervisPlussi vaimse tervise eriväljaandest.

16/02/2025

Eelmises kahes Tervis Plussis avaldatud artiklis oli juttu ülemäärasest eneseohverdusest. Loogilise jätkuna kõneleb seekordne artikkel sellest, kuidas oma piire seada. Loe siit: https://bit.ly/3X4ufJx

"Kuna sinu aeg, keha, energia jne on kõik sinu omad ja sinu vastutusel, siis sina otsustad, mida nendega teha. Piiri kehtestamine on lihtsalt selle sisemise otsuse väljendamine."

Võin etteruttavalt lubada, et järgmine artikkel räägib veel täpsemalt ja praktilisema nurga alt, kuidas neid piire siis täpsemalt väljendada.

02/02/2025

Taas on pakkuda miskit lugemist - see artikkel on järg mõned nädalad tagasi ilmunud loole, mis rääkis ülemäärasest teistele meele järele olemisest, ingl k "people pleasing".
Esimesse artiklisse nimelt ei mahtunud täpsem kirjeldus sellest, kuidas selline omadus lapsepõlves välja kujuneb.
Head lugemist! https://bit.ly/pplpl2

(Kuu möödudes täistekst ka minu kodulehel)