26/10/2022
Eile käis üks ilus hing minu juures oma esimesel massaažirännakul ja ta kirjeldab oma kogetut nõnda:
"Täna ma kinkisin endale massaaži. Mida armas inimene tegi mulle ihu ja hingega. See oli täiesti
" kehaga taevas" tunne. Ma olin juba unustamas, kui hea on tegelikult kehas olla. Kui hea on kehaga vastu võtta, teise inimese füüsiliste käte puudutust. Taevalikult hea. Ma saan uuesti aru, miks me siia füüsilisteks tahame.
Massööri käed mu kehapinnal, andsid mu kehale palju, palju kordi suurema kehalisuse tunde. Tundmist läbi kehalisuse. Mis saab veel õndsam siin ilmas olla.
Mul tekkis kandev teadmine, kui olnuks ma Jumalaema saatmisel ja armul.Kui tundsin enese kätt tema poolt ülestõstetuna ja tundes käe liikumist õhus, siis ma rõkkasin rõõmust, kui väikene sülelaps, kelle ema temaga võimleb. Milline heldimus ja rõõm. Elus, füüsilisust tunda. Täiel rinnal!
Minu kehast hakkasid kajama helid. Kui ununenud hingekillud, pillatuna kehasse laiali.
Kui nad hakkasid pinnale tulema. Siis seda nuttu,hala, rõõmu ja naeru. Kõik, kui väikesed ja suured lapsed, kes kogunevad enese juurde, et kogeda tagasivõetust.
Vahel ma ikka olen küsinud, et kuidas hinge häält ära tunda? Ehk siis, kui nutan ja naeran, mörisen mõnust ja kaeblen valust. Ja kõikke seda üheaegselt. Kui sada hobust korraga! Ilma soovita mõistusliku seletust sellele soovida. Puhtas andumises. Kehaline nauding ja valu üheaegselt. Ja puhas omaksvõtt kõigest. Tingimatult ja sorteerimita. Tunnetega kauplemata! Keha hingega pühitsedes.
See kõik, mis läbi minu keha pinnale tõusis, seda tundus olevat nii,nii palju. See kõik tahtis kehalist vastuvõtmist. Kehaga kuulamist. Keha tundus olevat nii limiteeritud kujul, et osad hingekillud oleksid kui kartnud kehalisest tähelepanust ilmajääda.
Ma saan aru, et seda, mis on meie kehas hingusena olemas, et seda on tõest palju. (Lugesin üht postitust, et kui inimese DNA lahti võtta, siis saaks sellest teha viis tiiru ümber maakera).Nii palju, et tuli hirm, et kõigile enda hingeosadele ei ole võimalust kehaliseks embuseks. Osad neist hingelastest tulidki, kui töinivad, väikesed kõrvalelükatud. Tulid nii, et minu keha vappus neid tundes ja märgates, värinatest. Olin neile kui ema, kes haaras neid väikesi unustatuid oma taasleidmise, tulisesse embusesse.
Milline maagiline maailm on inimese keha.
Milline loov ja elustav vägi on inimese kätes. Kui tema käte puudutus meie kehale on kantud südamega, hoolimises ja armastuses 🥰"
Aitäh ilusa jagamise eest 🙌🏼