Rõõmusära mänguteraapia

22/03/2026

Lapse aju ei ole veel bioloogiliselt võimeline end suurte emotsioonide hetkel iseseisvalt reguleerima. Kui laps on endast väljas, juhib tema käitumist “aju emotsioonide keskus” ning loogiline mõtlemine lülitub ajutiselt välja.

Siin on kolm põhjust, miks tunnete lubamine ja käitumise piiramine on teaduspõhiselt parim valik:

• Emotsionaalne regulatsioon: Kui me ütleme lapsele “ära ole vihane”, õpetame talle, et tema sisemine kogemus on vale. See tekitab stressihormoonide (nagu kortisool) lisandumist. Tunnete valideerimine (“Ma näen, et oled vihane”) aitab aga aktiveerida närvisüsteemi rahunemisprotsessi.

• Aju areng: Piiride seadmine (“Ma ei luba sul lüüa”) pakub lapsele vajalikku turvalist raamistikku. Laps õpib seoseid emotsiooni ja sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise vahel. See on vundament impulsikontrolli tekkimisele.

• Turvaline kiindumussuhe: Teadusuuringud kinnitavad, et lapsed, kelle tundeid aktsepteeritakse (isegi kui käitumist piiratakse), arenevad emotsionaalselt vastupidavamaks. Nad teavad, et nende side vanemaga on tingimusteta.

👉 Pea meeles: On suur vahe tunde ja teo vahel. Viha on bioloogiline reaktsioon ja okei, aga löömine on käitumine, mis vajab suunamist.

☝️ Kuidas seda praktikas teha?
Kasuta peegeldamist: “Ma näen, et sa oled praegu väga vihane ja see on okei – kõik tunded on lubatud. Aga minu töö on hoida meid kõiki turvaliselt, seega ma ei luba sul lüüa. Otsime koos teise viisi, kuidas see viha välja elada.”

Nii jääb side lapsega alles, kuid piirid on paigas. ❤️

20/03/2026

Kõik tunded on lubatud :)

Paljud on üles kasvanud sõnadega: „Ära nuta“, „Aitab küll“, „Ole nüüd tubli laps“. Meie vanemad ei öelnud seda pahatahtlikkusest – see oli nende viis meid lohutada ja maailma eest kaitsta. Kuid täna, oma lapsi kasvatades, tunneme me sageli, kuidas lapse nutt tekitab meis endis seletamatut ebamugavust või isegi ärevust.

See on põlvkondade pärand. Meil on raske lapse nutuga toime tulla, sest meile endile polnud see lapsena lubatud. Me proovime murda mustrit, aga see on emotsionaalselt väsitav töö.

Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on välja toonud olulise fakti: bioloogiliselt kestab emotsionaalne reaktsioon (kemikaalide vabanemine ja taandumine kehas) umbes 90 sekundit.

Kui me ei suru seda emotsiooni alla ega proovi seda kohe „ära parandada“, kestab see „laine“ tegelikult üsna lühikest aega. Nutt on lapse viis see pinge kehast välja lasta. See ei ole rünnak vanema vastu. Nutt on puhastusprotsess.

Mida Sa saad teha sellel hetkel?

Kui laps nutab, ei vaja ta loogilisi selgitusi ega keeldu. Ta vajab Sinu kohalolu.

1. Ütle endale vaikselt: „See on lihtsalt emotsioon. See on okei. Ma olen temaga.“

2. Sa ei pea midagi ütlema. Mõnikord piisab vaid lähedusest, vaiksest paitusest või kinnitusest: „Ma näen, et Sul on praegu väga raske. Ma olen siin.“

3. Me ei pea nuttu lõpetama. Me peame selle lapsega koos ära tundma. Alles siis, kui laine on möödas ja laps on taas rahunenud, on aeg rääkida, seletada ja oma mõtteid jagada.

Sellega, et Sa lubad oma lapsel nutta ja oled talle toeks, õpetad Sa talle midagi hindamatut. Sa õpetad talle, et tunded ei ole ohtlikud ja need on alati mööduvad.

See, et Sul endal on vahel raske lapse nuttu taluda, on täiesti inimlik. See on märk sellest, et Sa teed suurt sisekaemust ja muudad oma pere ajalugu.

14/03/2026

Eile toimus mänguteraapia konverents, kus mul oli suur au esineda. See oli minu esimene kord avalikult esineda. Ma ei hakka valetama, olin väga närvis ja ärevil. Süda puperdas ikka korralikult. Samas oli ka ootusärevust, sest teadsin, millest räägin, ja teadsin, et saan sellega hakkama.

Ma astusin üle oma tugevast tundest ja kahtlustest ning see tunne pärast esinemist oli lihtsalt mega. Enne ei tea, kui ei proovi.

Ja kui te käite koolitustel või konverentsidel, siis jagage oma tagasisidet esinejatega. Mina kogesin seda eile ja see on nii südantsoojendav, kui inimesed ei anna hinnanguid, vaid märkavad ka pisikesi asju ja ütlevad need välja. See annab jõudu edasi minna.

Mina tunnen küll, et siit saab ainult edasi minna 🤩

03/02/2026

29/11/2025

Kõrgeima taseme mänguterapeut! 🤩

Väike tüdruk minu sees usub, et kui mänguteraapia oleks olnud olemas juba minu lapsepõlves, suudaksin ma võib olla paremini toime tulla ärevusega, julgemalt otsuseid teha, olla enesekindlam ja vähem enesekriitiline. Meie lapsevanematena võime olla hoolivad ja toetavad, kuid me ei suuda lapsi alati kaitsta võimalike traumade või ebameeldivate olukordade eest. Küll aga saame anda neile võimaluse tegeleda oma muredega läbi mängu.

Ma teen seda kõike, sest ma tõesti usun mänguteraapiasse. Isegi kui tulemused ei ole alati kohe silmaga nähtavad, annavad need lapsele tugevama pagasi tulevikuks.

28/10/2025

Mäng on lapse loomulik viis maailma mõista, oma tundeid väljendada ja suhteid luua.

👧🧒 Kui mänguterapeut teeb lapsega tööd, siis see on teadlikult juhitud protsess. Terapeut on õppinud, kuidas toetada lapse mängu nii, et see aitaks lapsel muredega toime tulla.

Vanema roll on aga hoopis teine. Vanema ülesanne on olla lapse kõrval, kuulata, mängida ja lihtsalt temaga koos aega veeta.

Lapsega mängimine ilma eesmärgita, lihtsalt rõõmu pärast, loob turvatunnet ja tugevdab omavahelist suhet.

Vanem ei pea ega tohigi olla oma lapse terapeut. Piisab sellest, et oled olemas, märkad ja leiad vahel aega lapsega mängimiseks, kui viimane seda soovib.

Lapsele pole kodus vaja mänguterapeuti, vaid turvalist ja rõõmsat lapsevanemat 👨‍👩‍👦

10/09/2025

✨ Tere! Mina olen Eleri – kolme lapse ema ja mänguterapeut. ✨

Olen lõpetanud kahe-aastase mänguterapeudi väljaõppe ning lõpetamas kolmandat supervisiooni aastat, et omandada mänguterapeudi 3. astet.

Vahel on lapsel vaja turvalist ruumi, kus ta saab end mängu kaudu väljendada.
Mäng on lapse keel. Just mängus saavad lapsed rääkida oma tunnetest, muredest ja rõõmudest, isegi siis, kui sõnadest jääb puudu.

Kui sa märkad, et su laps vajab tuge – olgu see seotud suurte muutuste, keeruliste tunnetega või lihtsalt vajadusega olla paremini mõistetud, siis tea, et sa ei pea sel teekonnal üksi olema. Võta minuga ühendust 💛