Psühholoog Kätlin Konstabel

06/10/2025

Väga vajalik lugemine - Anne Klaar Sotsiaalkindlustusametist kirjeldab, kuidas lähisuhtevägivalla puhul koguda tõendeid, nii et see oleks väärt info aga et ka turvalisus ei satuks ohtu.

VÄGA OLULINE:
Ohvriabisse pöördudes ei pea taustal olema politseimenetlust ega kriminaalasja, abi võib küsida alati. Ja pöörduda võib ka anonüümselt!
Samamoodi võib Ohvriabi suunata traumast taastumist toetavale vaimse tervise teenusele - ka siis, kui inimene on lapseeas kogenud misiganes moel perevägivalda ja politsei enam midagi väga teha ei saagi.

Juhtnöörid tõendite kogumiseks nii enne kui ka pärast politseisse pöördumist. Nõu annab ohvriabi vägivallaohvrite teenuste juht Anne Klaar.

06/10/2025

KAS MÄRKIMISVÄÄRNE VANUSEVAHE KALLIMATE VAHEL VÕIB OLLA PROBLEEM?

Jah, aga ei pruugi - kui olukorrale ausalt otsa vaadata ja kui üksteisest päriselt hoolitakse.

Millest võiks ausalt ja samas taktitundeliselt kindlasti rääkida:

☀️ Suhte tulevikuvisioon. Kuidas kumbki partner näeb suhet aasta, viie, kümne pärast? Kuidas kujutlete paarisuhet ning millised on ka kummagi poole sihid elus üldse? Millised on suhtega seotud võimalikud hirmud? Jah, muidugi tuleb hästi ausalt rääkida ka karjääri, raha ja laste teemal.

☀️ Et vältida probleeme võimudünaamikaga (vanemale partnerile kipub sageli jääma või talle pakutakse rohkem võimu), leppige kokku, millised otsused peavad kindlasti olema ühised. Olge teadlikult "õpilane-õpetaja" dünaamika ohtudest ja toetage üksteise autoomiat-iseseisvust.

☀️ Ühised sõbrad ja tegevused - sellesse teadlik panustamine aitab vältida lahkukasvamist igasuguste paarisuhete puhul. Tooge üksteise sõpru kokku, korraldage mõlemale sobivaid üritusi, leidke mõlemale sobivaid meelelahutuse viise.

☀️ Leppige kokku, kuidas reageerite võimalikule kriitikale, mida teised teie vanusevahe puhul teevad. Mida olulisem inimene võimalik kritiseerija on, seda rohkem tuleb läbi mõelda, kes ja kuidas vastab. Igal juhul käituge ühise meeskonnana.

01/10/2025

KUI RAHA EI TEE RÕÕMSAKS...

Paarisuhtes võivad, teadagi, pinged tekkida väga erinevatest asjadest. Üks valdkond, millega seotud muresid on palju, aga mida sageli lausa häbenetakse jutuks võtta, on raha. Rahast rääkimine tundub imelik ja nagu ei sobi armastuse ja hoolimisega kokku ja nii need pinged kogunevad. Rahale mõtlemine näikse viitavat, et elatakse mingis hoopis varasemas sajandis, kus abielu eel kaasavarakirstud-lambad-kuningriigid kokku arvutati. Rahale mõtlemine paarisuhte kontekstis võib tunduda kuidagi väiklane ja madal – ja seetõttu ei julgeta juttu teha enne, kui pinged päris suured. Sageli ei taheta rahaga seotud pingetest juttu teha ka põhjusel, et kuskil peas stereotüüp: kui raha justkui jagub, siis ei peaks kurtmiseks põhjust olema ja suhted peaks olema helged (muidugi ei vasta see tõele).

Loe edasi blogist!

RAHAPINGED PAARISUHTES 1. oktoober Paarisuhtes võivad, teadagi, pinged tekkida väga erinevatest asjadest. Üks valdkond, millega seotud muresid on palju, aga mida sageli lausa häbenetakse jutuks võtta, on raha. Rahast rääkimine tundub imelik ja nagu ei sobi armastuse ja hoolimisega kokku ja ni...

09/09/2025

Läbipõlemisest räägitakse palju töö kontekstis, oluliselt vähem aga paarisuhtele mõeldes. Ometi oleks mõistlik ära tunda märke, mis sellele viitavad. Ei, see ei tähenda, et peab kohe lahku minema - aga muutusi tuleks teha küll.

☀️ Pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus. Kõike on liiga palju - kui suhtele mõtled, siis kõik on liiga raske, liiga kurnav .Tööalase kurnatusega saad kergemaks puhkuse ajal või kodus mõnusaid asju tehes, aga püsisuhtes olles puhkust ei olegi. See võib väljenduda ka füüsiliste sümptomitena nagu peavalud, une- või seedimisprobleemid.

☀️ Kunagi olulised teemad, ühised huvid või partneri tunded jätavad tuimaks. Ka tülide ajal kogetakse vahel tuimust või lihtsalt põlgust (isegi kui hääled lähevad valjuks), justkui ei viitsita enam isegi korralikult kogu hingest tülitseda – see on omamoodi kaitsereaktsioon.

☀️ Nii füüsiline kui ka emotsionaalne lähedus on kadunud, domineerib eemaldumise ja üksinduse tunne. Te ei soovi enam suudelda, kallistada ega rääkida oma tunnetest, unistustest, headest ja halbadest hetkedest. Kui seksitakse, siis on see tehniline sooritus, mis kipub hinge jätma tühja tunde. Te jagate infot vaid praktilistel teemadel ja suhtlete minimaalselt. Kõik ühistegevused mis varem olid toredad, on nüüd ohkamapanev kohustus - olgu see õhtusöök väljas või seks, sest no lihtsalt ei viitsi enam.

☀️ Hakkad märkama vaid partneri negatiivseid omadusi, sind häirivad asjad, mis varem olid tühised. Partneri naljad ja vaimukused on nõmedad. Iga vestlus võib lõppeda süüdistamisega või juba põlgliku eemaletõmbumisega, et mis temast ikka tahta. Üha süveneb abituse- ja lootusetusetunne, justkui on üksteise süüdistamine ainus viis suhtlemiseks, aga paremaks ei tee see ju ka midagi. Suhet nähakse võitluslikuna, loetakse „punkte“ – kes teeb mida rohkem ja mida vähem, partneri eksimusi peetakse pahatahtlikkuse märgiks (mitte juhuslikuks apsakaks).

☀️ Puudub usk, et suhtel on tulevikku või et asjad saavad veel korda. Oled loobunud ka ise pingutamast, et midagi suhtes paremaks läheks. Läbipõlemise korral võib aga ka üks partner võib üritada meeletult olukorda parandada, samal ajal kui teine on juba loobunud ja ei panusta suhtesse enam üldse. Üha rohkem kujutled, kuidas oleks elada üksi ja mõtted sellest, et praeguse partneri kõrval võiks koos vananeda, nii nüüd jääbki, tekitavad vahel lausa meeleheidet.

☀️ Te ei veeda enam aega koos. Aega sisustatakse eraldi hobide või tegevustega. Kolleegid, sõbrad ja sugulased – nendega on alati midagi tegemist, nendega on tore. Kui kunagi ootasid, et partner pakuks emotsionaalset tuge või ka füüsilist lähedust, siis nüüd igatsed seda endiselt – aga vaatad teiste suunas. Eraldi asjatamiseks leiab ka kodus alati põhjust, sest maja, korteri, aia juures või garaažis on alati midagi teha. Vahel võetakse palju eraldi ette asju lastega - peaasi, et ei peaks koos olema. Ja loomulikult saab alati aega veeta nutiseadmes.

Blogis pikemalt sellest, mis võib paarisuhte läbipõlemiseni viia ja mida võiks proovida ka ette võtta.

LÄBIPÕLEMINE PAARISUHTES 9. september Läbipõlemine – see on justkui teema, millest räägitakse palju – aga Ikka peamiselt töö kontekstis. Ja muidugi oleme me kõik alati osavamad teiste inimeste läbipõlemise ohumärke tähele panema kui enda omi. Läbipõlemist ei esine aga mitte ainult...

26/08/2025

KAS MEILE SOBIB AVATUD SUHE?

Avatud/polüamoorse suhte sobivuse üle mõtlemine nõuab sügavat eneserefleksiooni ja ausat vestlust potentsiaalse või olemasoleva partneriga. Võib isegi öelda, et see nõuab julgust. See ei ole lihtsalt reeglite paika panemine, vaid enda ja partneri väärtushinnangute, emotsioonide ja hirmude mõistmine.

Nii enda soovide üle mõtisklemisel kui partneriga arutlemisel on aga keskne see, et te mõlemad saate ühtemoodi aru mõistest „avatud suhe“. Kas see tähendab vaid seksi? Tähendab emotsionaalset lähedust kellegi kolmandaga, mh seda, et temaga jagatakse oma paarisuhtes toimuvat? Ühiseid ettevõtmisi kolmekesi? Aga mis siis, kui üks pool ümber mõtleb või näiteks tita tõttu rohkem sellist elukorraldust ei soovi? Isegi kui tundub, et mõlemad suhtepooled on avatud suhtega päri, tulevad enamasti probleemid just sellest, et seda mõistetakse väga erinevalt.

Oluline on mõista, et avatud suhe samuti pühendumust ja tööd nõudev suhe, isegi kui see tundub vaba.

Küsimused endale

☀️ Miks ma tahan avatud suhet? Kas ma otsin vabadust? Kas ma kardan pühendumist? Kas muidu võiksin pühenduda ühele suhtele küll, aga praegune partner/suhe ei ole päris see? Kas ma tunnen, et mu vajadused ei ole praeguses suhtes täidetud? Kui, siis millistest vajadustest on jutt?
☀️ Kuidas ma suhtun armukadedusse? Kui armukade ma ise olen ja mis puhkudel? Kas ma olen valmis tundma armukadedust, kogema armukadedana partnerit ja sellega teadlikult tegelema? Kas ma usun, et armukadedus on vältimatu või suudan ma seda ületada?
☀️ Millised on minu piirid? Millised füüsilised ja emotsionaalsed piirid on minu jaoks olulised? Kui lihtne või keeruline on mul neid endale sõnastada ja kas ma suudan/julgen neid partneri(te)le selgelt väljendada?
☀️ Kas ma suudan jagada oma ressursse – olgu selleks aeg või emotsioonid või midagi kolmandat? Kas mul on piisavalt aega ja energiat, et pühenduda mitmele suhtele, säilitades samal ajal oma peamise suhte? Kas ma üldse tahan, et üks suhe oleks nö peamine? Kuidas hakkama saada olukorras, kui partneritel on erinevad ootused ja nn armastuse keeled?
☀️ Kuidas ma oskan oma emotsioone reguleerida? Kas ma suudan jääda rahulikuks, kui mul on teiste inimestega seotud ebamugavaid tundeid? Kipun ma tegema nägum et probleeme pole või elan oma frustratsiooni välja? Milliseid negatiivseid tundeid ja olukordi oled varem suhetes kogenud ja kuidas oled hakkama saanud? Millised olukorrad on sinu jaoks eriti keerulised?

Küsimused partnerile (ja vastastikused küsimused)

☀️ Millised on sinu ootused? Mida sina ootad avatud suhtelt? Mis on üldse sinu jaoks avatud suhe? Mida sa kardad ja soovid? Mis on sinu piirid, millest sa kindlasti üle ei astu?
☀️ Kas me oleme omavahel valmis rääkima kõigest, ka ebamugavatest momentidest? Avatud suhe nõuab pidevat ja ausat kommunikatsiooni, sest suhted ja vajadused on ajas muutuvad.
☀️ Kas meie praegune suhe on tugev? Kas tahame, et see püsiks pikemat aega? Kuidas on lood armukadedusega, päris ausalt? Kui praeguses suhtes on juba probleeme, siis avatud suhe teeb neid ainult hullemaks.
☀️ Kuidas me lahendame konfliktid? Kuidas me reageerime, kui üks meist tunneb ennast hüljatuna, armukadedana või haavatuna? Kas me suudame neid tundeid teadvustada ja partnerit näha ka sellisel hetkel – või plahvatab alati kas emotsionaalne tuumapomm või käib on mitu päeva tegemist jääajaga?
☀️ Kas me oleme valmis regulaarselt hindama, kuidas avatud suhe meile sobib? Kas me oleme valmis tunnistama, kui see ei toimi, ja vajadusel tagasi pöörduma?

22/08/2025

"Huvitaja" saates Vikerraadios rääkisime Jakob Rosinaga sellest, kas AI võib olla ka sõber, kallim või psühholoog.

Kui tehisaru tootja OpenAI oma tehisaru uuendas, said väga paljud inimesed väga pahaseks. Nende tehisarust psühholoog, sõber või lausa kallim ei ole enam üldse selline nagu eile.

18/08/2025

MIKS ON SAGELI PAARISUHTES RASKE LASTE SAAMISEST RÄÄKIDA?

Lihtne vastus oleks, et laste saamine on enamat kui lihtsalt otsus, sest see puudutab sügavalt isiklikke väärtushinnanguid, hirme ja unistusi ning seega eeldab mitte lihtsalt oskust ja julgust enda omadele otsa vaadata vaid ka valmidust partneri omi märgata.

Laste saamise teema on väga tundlik ja emotsionaalne, seotud ka päritoluperest kaasa saadud kogemuste ja „kuidas on õige elada“ tundega. Seega on väga raske otsustamist lihtsalt plusside-miinuste kokkulugemisega ära lahendada. Mõnele on laste saamine elu loomulik osa ja ainus tee tõelise õnneni. Teisele on elu täis teisi võimalusi ja eesmärke, mis ei sisalda laste kasvatamist. Kui üks partner on kogenud viljatust või raseduse katkemist või on need pered tema enda päritoluperes mänginud väga olulist rolli, on teema arutamine eriti valus.

Kardetakse erimeelsusi ja suhte purunemist - see teema on üks vähestest, kus kompromissi leida võib olla väga raske - kui üks partner tahab kindlasti lapsi ja teine mitte, on vahepealseid lahendusi raske loominguliselt välja nuputada. Paljud valivad vaikimise, et säilitada rahu ja status quo, isegi kui see tekitab pingeid ja mõlemad teavad, et ühel hetkel hakkab bioloogiline kell üha valjemini tiksuma.

Keeruliseks teebki teema see, et naiste puhul ei saa bioloogilise kella teemast kohe kuidagi mööda vaadata. Mehed tihti naiste elu sellele küljele ei mõtle, seega on just naised tihti kahevahel – kas julgeda tite-teema kuidagi ise vestlusse tuua (mis tegelikult tähendab vestlust teemal „kui tõsine me suhe ikkagi on“) või muudkui loota, et ehk tuleb mees ise lapsesaamise jutuga välja. Mehed aga ei pruugi söandada lastesaamisest rääkida hirmust naist survestada, sama riskantne on aga otsus teada anda, et nii-ja nii mitu aastat ma kohe kindlasti laste peale mõelda ei taha.

Teemat välditakse sageli ka siis, kui üks suhtepool tunneb, et see suhe pole tema jaoks väga tõsine, seda partnerit ta oma lastele isaks või emaks ei tahaks (isegi kui muidu lapsi vägagi tahab ja mitmes muus mõttes ongi partner vahva), ta tahab veel maailmas ringi vaadata või karjääri teha või hoopis oma vaimse tervise enne joonde saada – aga seda kõike ei söanda partnerile välja öelda hirmust, et siis on muidu ju toimiv suhe läbi.

Laste saamine võib olla seotud sügavate ja väga erinevate hirmudega – seega peaks julgema ausalt jagada üksteisega hirme, olla haavatav. Näiteks kui üks partner on harjunud elama iseseisvalt ja hetkes, võib laste saamine tunduda vabaduse kaotusena igaveseks. Paljudel on ka hirm lapsevanematena ebaõnnestuda. Kardetakse, et ei olda piisavalt hea vanem või et ei suudeta pakkuda lapsele turvalist armastavat keskkonda ja otse loomulikult võivad need hirmud olla seotud isikliku lapsepõlvega.

Hirm võib olla ka tulevikuga seoses – mis siis kui partner muutub kas lapsevanemana või muudel põhjustel täielikult? Kas võib juhtuda, et intiimsus ja romantika kaovad peale laste sündi? Sageli kardetakse ka rahalist ebastabiilsust – lapsevanemaks olemine tähendab vastutust ja seega ollakse mures, kas suudetakse lapsele pakkuda piisavat rahalist kindlustatust (eriti kui pole ette teadagi, kui kallid võivad mingid teenused ja elu üldse tulevikus ning kas paarina üldse kokku jäädakse).

Juba mõne aasta koos olnud paari jaoks teevad lastesaamise teema keeruliseks ka teised inimesed. Ühiskonnas laiemalt toimuvaid arutelusid, et kuidas ikka eestlasi väljasuremist päästa on lihtsam ignoreerida ja tembeldada vanamoeliseks kui reaalsete lähedaste ja oluliste inimeste sõnastatud või sõnastamata küsimusi. Sageli ei julge päritolupered otse „kas te lapsi ka soovite?“ küsimusi küsida, sest pelgavad olla pealetükkivad ja ebadelikaatsed. Aga samas jõululauas või juubeliüritusel teiste samavanade ja lastega paaride keskel on see küsimus paraku õhus ikka. Kuidas üldse tütre või poja partnerist mõelda, mis suhe see selline on, kui tõsiselt teda omaks võtta – päritolupered tahavad sageli lihtsalt selgust.

Lastesaamise komplitseeritud teemat ongi justkui lihtne mingi hetkeni vältida - sest tuleb jutuks või laheneb ise - sageli loodetakse ka sellele, et partner suhte edenedes oma arvamusi muudab. See vältimine aga ei lahenda probleemi, vaid suurendab pingeid ja emotsionaalset distantsi. Nii võib hoopis muude probleemidega paariteraapiasse jõudes selguda, et kumbki paariline on lootnud, et kui teine vestlust algataks, siis oleks see märgiks, et teema on talle oluline – ja kuna seda pole siiani juhtunud, siis tõlgendatakse seda kui soovimatust ühist tulevikku planeerida/lapsi saada/suhet tõsiselt võtta.

Pildil on Gemini AI kujutlus paarist, kes üritab lastesaamise teemat jutuks võtta :)

08/08/2025

Homme Paides arvamusfestivalil arutlemas selle üle, kas ja millisel moel saaks tehisintellekti kasutada vaimse tervise heaks :)

👀Mis juhtub, kui psühholoog, teadur ja tehnoloogiainnovaator tehisarust vestlema satuvad? Laupäeval saame teada!

Aga enne veel tutvustame meie Arvamusfestivali arutelus osalejaid!

🔸Kätlin Konstabel – psühholoog, koolitaja, paari- ja pereterapeut, kes on aastaid toetanud inimesi suhete, emotsioonide ja vaimse tervise teemadel. Kätlin toob arutellu inimliku mõõtme ja praktilise pilgu teraapiatööst.

🔹Rainer Mere – Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi projektijuht ja nooremteadur, kelle uurimistöö keskmes on vaimse tervise ennetus ja digilahendused. Rainer esindab teaduspõhist ja süsteemset vaadet tehisintellekti võimalustele.

🔸Ain Aaviksoo – innovaatiline mõtleja ja Mentasticu asutaja, kelle eesmärk on luua tehnoloogiaid, mis aitavad inimeste vaimset heaolu toetada. Ain räägib, kuidas AI-lahendusi juba täna vaimse tervise toetuseks arendatakse.

👉Kohtume Arvamusfestivalil juba ülehomme, 9.08 kell 12:00!

23/07/2025

ET SUVEPUHKUS ÄRA EI VÄSITAKS....

Puhkuse ajal aga ka peale seda tuleb psühholoogi kabinetis päris tihti jutuks, et ollakse... puhkusest väsinud. Hobi, millega pihtahakkamisest on lapsepõlvest saadik unistatud ja iga suve eel mõeldud, et ehk nüüd – ei, ei jaksa. Paarisuhe, mis hädasti vajaks natuke ekstra kahekesiaega, üksteise ülesleidmist emotsionaalselt või seksuaalselt – no ei jaksa. Ja tööleminekusse võib sellises seisus suhtuda kaheti: seda tajutakse kas tuttavasse rutiini pääsemisena või mõeldakse tööleminekule tujutult, sest tegelikult oleks päriselt puhkamist ja akude laadimist vägagi vaja olnud. Mingil põhjusel see aga ei õnnestunud. Ja sageli selgub, et sama lugu on olnud ka varasemate puhkustega. On olnud lootus päriselt puhata, aga kuidagi on läinud ikka teisiti.

Mida siis annab endal ära teha, et puhkus päriselt energiat ja jaksu juurde annaks, mitte – vastupidi – ära ei kurnaks?

☀️Puhkuseks võiks teadlikult valmistuda – võimalikult palju tööasju kas enne ära lõpetada või ühemõtteliselt kellelegi teisele delegeerida. Püüa tööasjadesse puutuvalt lahti saada mõttest, et küll ma tagasi tulles teen (topelttunde ja -päevi) või mõni mure see siis puhkuse ajal ka tarvilikud väikesed tööasjad ära teha. Mida vähem jääb ripakil asju, seda vähem muretsed ja mõtled tööle, seda rohkem on võimalik ajul end teisele lainele nö lülitada.
☀️ Tööalase meili-ja sõnumivahetuse osas sea enne puhkusele minekut paika automaatvastus ja väljalülitumise/tööst eemal olemise reeglid. Automaatvastuses olgu ka kontakt edasilükkamatute asjade jaoks – ja see ei peaks olema sinu isiklik telefoninumber.
☀️ Kui mõni kolleeg on ka niisama hea sõber, siis leppige omavahel kokku, kuidas teha nii, et puhkus ajal tööteemadest ei räägi – ja et mõlemal on õigus märku anda, kui vestlus ikka erialasele lainele kipub ja see pole just puhkamist soodustav.
☀️ Kui sul on tööarvuti, siis vahel on puhkuse ajaks mõistlik see lausa tööle jätta või vähemalt kodus silma alt ära panna – kiusatus muidu mõni „väike asi“ korda ajada võib olla väga suur.
☀️ Sea realistlikud ootused, ära planeeri puhkust üle. Sinu head emotsioonid on mõõdupuu, mitte see, milline peaks olema kellegi teise meelest ideaalne puhkus – perfektset kõigile ühtemoodi sobivat puhkust polegi olemas. Kõigi suveetenduste ja -kontserdite väisamine, kõigi sõprade ja sugulaste külastamine, kõigi suuremate remondi-ja koristustööde ärategemine....kui oled juba selliseid plaane seadmas, siis mõtle päriselt, kas viimasel puhkusepäeval tunned end tõenäoliselt rõõmsa ja rahulolevana või pigem kurnatust. Ega sind juhusliult kannusta nn ilmajäämise hirm (fear of missing out) – hirm, et mõni väärt pidu või suvelavastus või looduselamus jääb kogemata? Või oled sa hoopis perfektsust taga ajamas, sest tuleb ju nappidest puhkusepäevadest maksimum võtta ja kulutavast rahast maksimum saada? Või tunned sa sundi, et kui ilm tõotab päikest, siis peab - nui neljaks - end randa vedama?
☀️ Realistlike ootuste omamine tähendab ka seda, et tuleb nö jõuga meeles pidada – puhkuseaeg ei saa koosneda 100% ainult meelditavatest emotsioonidest. Puhkuse ajalgi tuleb enne tülitsemist, paha tuju ja elukeerdkäike.
☀️Kui oled täitsa kindel, et puhkuseks plaanitud tegevused ongi sinu jaoks nauditavad, siis vaata nad üle võimalike kaasnevate kahjude-kulude perspektiivist. Ega logistika ja transport, tegevuse planeerimine pole nii keeruline, et kui õige aeg käes, oled tüdinud ja pahur? Ega saadud positiivsed elamused-stimulatsioon ole liiga väsitav? Mõnele võib mitu järjestikust suurt suguvõsapidu või rokk-kontserti olla vahva elamus, teine aga saab sellisest kogusest inimestest ja suhtlemisest üleküllastuse. Sama lugu on ka reisimise ja vaatamisväärsustega – kas oled päris kindel, et kõigi nende muuseumide läbitraavimine just sellises tempos annab sulle hea enesetunde?
☀️ Kui puhkus juba käes, siis püüa meeles pidada, et puhkamine tähendab tegevusi, mis toovad rõõmu ja rahulolu. Proovi ausalt vaadata otsa plaanitud tegevustele. Ega seal domineeri sellised tegevused, mida teed ainult kohusetundest või teistele – tuttavatele, sugulastele, abikaasale meeldimise soovist? Või hoopis põhjusel, et need sobivad sotsiaalmeedias jagamiseks – teised ju jagavad selliseid pilte ja elamusi?
☀️ Mida iganes puhkuse ajal toredat teed, püüa päriselt kohal olla ja toimuvat nautida. Töömõtted võivad tähelepanu kõrvale viia, aga alati leiab ka muid murelikke teemasid – ja kohe kindlasti võiks hooles olla, et meeldivate tegevuste ajal ei elaks nutitelefonis rullides pidevalt kahes eri reaalsuses. Ühest teise hüppamine kulutab aju ja meeldiv tegevus võib sedasi lõpuks tujutuks teha.
☀️ Planeeri "mitte midagi tegemise" aega: Jäta oma päevakavasse auke, kus sa lihtsalt oled – loed raamatut, vaatad aknast välja, mediteerid, jalutad, mängid lemmikloomadega. Tee lihtsalt seda, mida hetkel suvaliselt tahad ja mis aitab aju puhata ja taastuda.
☀️ Leia endale just praegu sel suvel sobiv aktiivsus: Mõnele tähendab puhkus passiivset olemist, teisele füüsilist tegevust. Kui sulle meeldib liikuda, tee seda! Jaluta looduses, uju, sõida rattaga või proovi uut spordiala. Füüsiline aktiivsus aitab stressi maandada ja meeleolu parandada. Ole aga paindlik – võibolla sa väga tahakski jooksmisega tegeleda, aga ilmad satuvad nendel päevadel olema nii palavad, et see tunduks tõelise piinamisena.
☀️ Kui sa päriselt tahaksid suvel aega veeta mõnusate sõprade või sugulastega (st see mõte pole pähe tulnud kohustuse või süütundega koos), siis mõtle, mida saad selleks ise teha ja milline suhtlemine sulle sobib. Kui pole kellegagi aastaid suhelnud, siis esmalt tasuks lihtsalt ühendust võtta? Kui tahaks aga sõpradega asju koos teha küll, aga oled väsinud sellest, et pead kõike alati ise korraldama, siis ehk annab neile teada anda, et nüüd võiks nemad asja ette võtta?
☀️Kas on mingeid uusi asju, millega tegelemist võiksid proovida? Uus hobi või uus koht naabruskonnas, kuhu jalutama minna? Uut tüüpi üritus või inimesed?
☀️ Ehkki puhkuse ajal on nii mõnelgi meist kiusatus kõik rutiinid ka puhkusele saata, siis tervisliku toitumise ja une osas võiks proovida mingeid reegleid järgida. Sina ise oled mõõdupuu – sa tead ilmselt, kui palju sa pead magama, et end väljapuhanuna tunda ning millised toidud või joogid sulle päriselt ka sobivad. Otse loomulikult puudutab see ka tarbitava alkoholi koguseid. Kui kogu seltskond hoogsalt veini või õlut joob ja sa tead, et sul peale sellist õhtut tuleb väga kehva enesetundega päev, siis ehk saab planeerida enda kogused natuke väiksemaks?
☀️ Korralda oma tegemised nii, et puhkuse lõppedes oleks tööle tagasipöördumine võimalikult sujuv. Vahetult enne tööd või õppetöö algust olnud päev-paar rahulikku kodust sisseelamist ja uusvanade rutiinide meeldetuletamist. Esimestel päevadel peale tööleminekuid võiks vältida väga vastutusrikkaid koosolekuid ja suurte projektide kiiret käivitamist.

Kui aga sulle tundub, et justkui proovid juba teha kõike nii, et puhkus oleks päriselt puhkamiseks ja reaalsuses midagi läheb ikka viltu, siis võibolla tasub korraks mõtiskleda, mis võib olla selle taga. Puhkamine on nagu oskus, mida peab samuti õppima – aga kui tunned, et oled väärtuslik inimene vaid siis, kui oled pidevalt tegus ja produktiivne ning muidu võtab võimust süütunne, on see keeruline. Või on sul raske enda vajadustele mõelda, piire seada – ja seega sätid oma suveplaanid aina teiste järgi? Võibolla aktiveeruvad puhkuse ajal hoopis partneriga või lastekasvatusega seotud pinged , mida töö ja kooli rutiin sordiini all hoidis?

22/05/2025

MIDA TÄHENDAB INIMESELE TÖÖ?

Me oleme ise mõelnud või vähemalt kuulnud räägitavat kutsumusest ja sellest ka, et vahel tuleb lihtsalt õppida armastama tööd, mida parasjagu leiva teenimiseks vaja teha on. Vahel saab töö tähendus ja tähtsus selgeks alles siis, kui tuleb töölt lahkuda.

Töötukassa psühholoogilise nõustamise partnerina olen kohanud väga erinevaid töö – ja tööta jäämise - tähendusi. Ehkki me teoorias võiksime kõik olla valmis, et ametit või töökohta tuleb elu jooksul vahetada korduvalt (ja et ühel hetkel tuleb meile kõigil pensionile jääda), siis sageli tabab see inimesi ikkagi ootamatult ja ootamatult tulevad ka pähe töö tähenduse seotud mõtted ja tunded. Ja sel tööta jäämisel hetkel pole need sageli just ülearu meeldivad.

🟡 Töö kui oluline identiteedi, eneseteostuse ja enesehinnangu osa.

Mis iganes põhjusel töölt ära tullakse, siis võib tekkida hinges paras segadus. Kui tegemist on ametiga, mida on peetud kaua aega ja millele on pühendutud kogu hingega, siis ongi loomulik kui hakkame endalt küsima, et kes ma ilma selle ametita nüüd üldse olen? Millega elule tähendust annan? On mu tegemistel väljaspool mu armastatud ametit üldse mõte? Tööl on tulnud õppida ja areneda, arenguvestlusigi maha pidada, aga kuidas ja kuhu nüüd edasi? Olgugi inimesel kodus toimetusi küllaga ja osaliselt on päris hea tunne ka, et nüüd on aega ka kodule-perele pühenduda, ei tundu see piisavalt tähenduslik.

Päris sageli tunneb aga inimene end ka mitte väga palavalt armastatud töölt lahkuma pidades, et töötamine iseenesest on olnud enesehinnangu-ja väärtuse oluline komponent. See võib olla seotud raha teenimisega (suudan end ja peret ülal pidada), aga tihti mängib rolli ka tunne, et töötades teen päriselt midagi teiste heaks, panustan endast väljapoole ja ajan mingit olulist asja.

🟡 Töö kui elule struktuuri, kindlustunde ja ennustatavuse andja.

Kindlatel kellaaegadel on olnud vaja tööasju teha või kindlaks tähtajaks midagi ära teha. Töö tõttu on olnud elus ennustatav rutiin, mida – muidugimõista – on olnud ka võimalik kiruda. Kui aga tuleb päevadele ise sisu anda, ise mõistlikke tegevusi leida, võib nii mõnigi arukas inimene end unustada pikkadeks tundideks lihtsalt nutiseadmesse, sest pole lihtsalt tekkinud harjumust ja oskust ise enda päevi mõttekalt sisustada.

Loomulikult on alati oluline ka rahaline kindlustunne ja ennustatavus. Ka siis, kui inimesel on raha kenasti kõrvale pandud, võib ilma tööta jäädes vaikselt hakata kummitama hirm, et kuidas ma oma rahalised kohustused täidetud saan kui ma kohe esimest tööpakkumist vastu ei võta. Mida parema palgaga ametikohalt lahkutakse, seda suurem võib see hirm olla, sest on julgetud ju ka võtta suuremaid kohustusi.

🟡 Töö kui staatuse märk.

Isegi siis, kui ümbritsevatel inimestel pole päriselt sooja ega külma, kas inimene mingit ametit peab või on tuttavad lausa ammu öelnud, et lahkumisavaldus tuleks lauale panna, on tihti inimesel mure, et mida temast nüüd töötuna arvatakse. Kas nad arvavad, et ma olin laisk – ja nüüd jään aina laisemaks, sest tööl käima ei pea? Sain mingi jamaga hakkama või läksin kõigiga tülli, seepärast aeti minema? Tahtsin nende meelest üle enda varju hüpata ja nüüd näidati koht kätte? Jah, kui viimane ametipost oli eriti väärikas, on mure selle pärast, et kas teiste lugupidamine ja kena suhtumine ikka jätkub, suurem. Vahel on tulnud vastutusrikkalt töölt lahkuda läbipõlemise või lausa kardioloogi soovituse tõttu, aga hirm staatuse kaotuse pärast paneb otsima uut vastutusrikast tööd kiiremini kui tervis lubaks.

🟡 Töö kui oluline sotsiaalse kuuluvuse ja suhtlemise koht.

Ka siis kui töö pole olnud ideaalne, on see paljude jaoks vaat et olulisim koht väljaspool pereringi, kus inimestega suheldakse. Seal on sõbrad ja vastalised, omad naljad ja draamad, ühiste eesmärkide nimel tegutsemine nagunii. Kui tööl on olnud aga elus väga suur roll ja hobide jaoks pole aega jäänudki, siis korraga võib töölt lahkudes tunda end väga üksildasena, sest tutvuskond koosneski vaid töökaaslastest. Ja kui töökaaslastest on saanud sõbrad, võib nüüd korraga olla nendega üksjagu imelik suhelda. Kuidas rääkida tööst, kas üldse peaks? Aga millest siis rääkida? Kuidas ebamugavustundest üle saada?

17/05/2025

15/05/2025

MIDA ARVATA VAIMSE TERVISE ABIGA SEOTUD KAUGVASTUVÕTTUDEST?

🟡 Kaugvastuvõtud sobivad hästi siis, kui on soov saada tuge erinevate elumuutuste, läbipõlemise, eesmärkide seadmise, mõttemustrite ja harjumuste muutmise, suhtemurede, lahkumineku ja leinaga seoses või saada endast üleüldse paremini aru.

Psüühikahäiretest on online tõenduspõhine psühhoteraapia leitud olevat võrdväärne füüsiliselt samas ruumis toimuvaga kergete kuni mõõdukate ärevuse-ja meeleoluhäirete korral – aga iga olukord on erinev ja kõigi psüühikahäirete puhul tasub spetsialistiga arutada, kas kaugvastuvõtu variant just praegu sobib.

🟡 Kaugvastuvõtte rahastavad oma tingimustel nii Tervisekassa, Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet.

Kaugvastuvõttude eelised on järgmised:

🟡 Abivõimalused on paremini kättesaadavad ja abistajate valik suurem - see ei sõltu sinu kodukohas kättesaadavatest võimalustest.

🟡 Kohtumisi on lihtsam oma päevakavasse sobitada, sest ei pea arvestama transpordiks kuluva ajada.

🟡 Sobivad väga hästi siis, kui inimesel on sageli vaja näiteks tööasjus teises linnas/riigis olla või kui ei soovi puhkuse ajal teraapiat katkestada.

🟡 Viiruste hooajal ei pea muretsema, et natuke nohune spetsialist klienti nakataks või vastupidi – kohtumise saab vajadusel teha veebis.

🟡 Teinekord on kergem on leida motivatsiooni teha vestluseks paar klikki kui sõita teise linna otsa/linna teraapiasse.

🟡 Mõnel inimesel on turvalisem usaldada võõrast spetsialisti, kui ise ollakse tuttavas keskkonnas, kus samas on natuke ka füüsilise distantsi ja anonüümsuse tunnet.

🟡 Kaugvastuvõtu puhul ei pea muretsema, kellega koridoris kokku puutud ja kes näeb sind vastuvõtule minemas.

Selle kohta, millised on kaugvastuvõttude võimalikud takistused ja millele tasuks enne selle valiku tegemist mõelda, loe pikemalt blogist!
https://www.katlinkonstabel.ee/blogi/vaimne-tervis-ja-kaugvastuvotud