Grete Kald Psühhoterapeut

Grete Kald Psühhoterapeut Terapeut 10+ | Perelepitaja | Koolitaja
Olen spetsialiseerunud vaimse vägivalla, kontrollivate ja nartsissistlike suhete ja laste võõrandamise teemadele.

Juhendan vanemaid lahutuses ja nartsissistliku lapsevanemaga hakkama saamisel. Tallinn/Tartu/Online Ma näen inimestes nende ilusaid ja tugevaid külgi. Näen väärtust, mida nad ise veel ei näe. Minu suurim soov on aidata märgata Sul enda potentsiaali, et saaksid olla Sina ise - Sinu enda parim versioon! Pöördu julgelt minu poole kui tunned, et vajad oma ellu selgust ning soovid lahendada oma mured. Minu ekspertiisi kuuluvad järgmised valdkonnad - Lahutus & Peresuhted, Nartsissism, Vaimne vägivald, Kaassõltuvus, Depressioon, Vihahood, Traumad, Ärevus & Sõltuvused, Noorte Mured & Eneseareng, Segadus Mõtetes. Leian iga kliendi jaoks sobiva koostöö - olen Sulle alati toeks!

----

I see in people their beautiful and strong sides. I see the value they don’t see yet. My greatest wish is to help you realize your potential. To be yourself – the best version of yourself. Feel free to contact me if you feel that you need clarity in your life and want to solve your worries. My areas of expertise include Divorce & Family Relationships, Narcissism, Mental Violence, Addiction, Depression, Anger, Trauma, Anxiety & Addictions, Youth Concerns & Self-Development, Confusion. I will find a right cooperation for each client - I will always be there for You! www.gretekald.com

26/03/2026

Kui sa oled lahkunud suhtest ja tunned, et see kõik jätkub… lihtsalt teises vormis, siis sa ei kujuta seda ette. See ongi nii.

Lahutusjärgne kius ei ole haruldane. Ja väga tihti on selle sees ka tahtlik võõrandamine – olukord, kus läbi laste, süsteemi ja erinevate olukordade hoitakse sind jätkuvalt kontrolli all.

Ma olen näinud oma töös nii palju neid lugusid, kus inimene on juba ära läinud, aga rahu ei tule. Vastupidi – tekivad uued probleemid, uued süüdistused, uued olukorrad, kus peab ennast jälle tõestama ja kaitsma.

Ja siis tekib see tunne, et ma ei pääsegi siit välja.

Aga siin on üks oluline koht, millest peab aru saama.

See ei ole lihtsalt “keeruline lahutus”. See on muster. See on patoloogia. Ja sellel on omad väga konkreetsed viisid, kuidas see toimib.

Kui sa seda ei näe, siis sa reageerid kogu aeg sellele, mida teine teeb. Sa lähed emotsiooni, selgitad, tõestad, proovid olla mõistlik… ja samal ajal hoiab see sind täpselt selles samas dünaamikas kinni.

Sellepärast ei ole lahendus ainult see, et “ma ei kannata enam”. Sa ei peagi kannatama. Aga sa pead õppima, kuidas sellest välja tulla.

See tähendab, et sa õpid ennast emotsionaalselt eraldama. Sa õpid mitte reageerima igale provokatsioonile. Sa õpid, kuidas süsteemis vastata nii, et see ei töötaks sinu vastu. Ja sa õpid nägema neid kohti, kus teine leiab uusi viise sind läbi laste või olukordade mõjutada.

See ei ole lihtne. Aga see on õpitav.
Kuidas? Ma olen sellele alale spetsialiseerunud.

Kirjuta mulle DM “post-separation” ja saadan Sulle oma mõtted.

Ja see ongi see koht, kus hakkab tekkima päris muutus – mitte selles, mida teine teeb, vaid selles, kuidas sina enam selles mängus ei osale.

Sest sa ei lahkunud selleks, et jääda teise vormi samasse lõksu. Sa ju lahkusid selleks, et elada oma elu.

Ja see on võimalik.

25/03/2026

Kui sa oled suhtes, kus sa mõtled lahkumisele, siis ma ütlen sulle ausalt – ainult sellest, et “ma enam ei jaksa”, ei piisa.

Mul on oma töös olnud nii palju kliente, kes jõuavad minuni alles siis, kui nad on juba kõik läbi käinud – ohvriabi, lastekaitse, perelepitus, kohus.

Ja nad istuvad kohtusaalis ja saavad esimest korda päriselt aru- riik ei pruugi sind kaitsta nii, nagu sa lootsid.

See on taasohvristamine.

Sest seni on olnud uskumus, et kui ma räägin oma loo ära, kui ma näitan, mis toimub, siis keegi näeb ja sekkub.

Aga kui teisel poolel on oskus mängida ohvrit, keerata narratiivi ja manipuleerida, siis see mäng ei lõpe süsteemis ära. See võib seal hoopis jätkuda, lihtsalt teises vormis.

Ja siis tekib see küsimus- kuidas ma siia üldse sattusin?

Sellepärast ma räägin nii palju plaanist.

Mitte hirmutamiseks, vaid päriselt – ilma plaanita sa võid hüpata ühest keerulisest olukorrast teise, kus sa ei saa enam ise ka aru, mis toimub.

Sul on vaja teadlikkust, et näha läbi, mis tegelikult toimub.
Sul on vaja samme, mis on läbi mõeldud.
Sul on vaja arusaamist, kuidas see dünaamika töötab – mitte ainult suhtes, vaid ka süsteemis.

Sest muidu sa lähed lihtsalt teadmatusest vette hüppama.
Ja see vesi ei ole alati see, mida sa arvad.

18/03/2026

Tihti lõppevad lahkuminekud emotsionaalset ning rahuliku planeeringuta, kus osapooled ei mõista teineteist ja on emotsionaalsel tasandil segaduses. Mõlemad tunnevad, et neid pole mõistetud ning nende vajadused on katmata-enamasti juba pikemat aega. Solvumine ja pettumus on alguse saanud juba amm...

18/03/2026

Võõrandamine ei näe alati välja nagu otsene halvustamine.

Sageli on see palju peenem ja kavalam manipuleerimine.

Üks levinumaid mustreid on see, kui vanem asetab ennast lapse ees ohvri rolli. Mitte otseselt teist vanemat rünnates, vaid läbi oma kannatuse esiletõstmise.

Laps ei vaja sellises olukorras otseseid juhiseid, keda valida.
Ta tunnetab ise, kellel on “rohkem haiget” – ja hakkab sellele vastavalt kohanema.

See võib tähendada, et laps:

– hakkab kaitsma ühte vanemat
– tunneb süütunnet teisega hea olemise pärast
– varjab oma tegelikke tundeid
– eemaldub teisest vanemast, et säilitada suhet “haavatavama” vanemaga

See ei ole lapse teadlik otsus.
See on psühholoogiline kohanemine.

Ja just sellepärast on võõrandamist nii keeruline märgata.

See ei alga vihkamisest.
See algab lojaalsusest.

Oma töös näen sageli peresid, kus laps on sattunud sellesse dünaamikasse ilma, et keegi seda teadlikult märkaks.

Kui see teema puudutab ka sinu peret, siis sellistes olukordades on oluline vaadata mustrit, mitte ainult üksikuid lauseid.

17/03/2026

Ma näen seda ebaõiglust oma töös rohkem kui peaks.
Töötan igapäevaselt inimestega, kes on keerulistes lahutustes, hooldusõiguse vaidlustes ja kõrge konfliktiga suhetes. Ja üks muster kordub ikka ja jälle.

Inimene, kes on aastaid pidanud toime tulema psühholoogilise surve, kontrolli või manipulatsiooniga, jõuab lõpuks süsteemi, kust ta loodab kaitset.

Aga selle asemel kuuleb ta:
“Te peate rohkem koostööd tegema.”
Isegi siis, kui see “koostöö” tähendab jätkuvat kontakti inimesega, kes on tema turvatunde juba ammu lõhkunud.

See ei ole lihtne teema ja see ei ole must-valge.

Aga üks asi, mida me peame rohkem teadvustama:
kõik konfliktid ei ole võrdsed.
ja kõik suhted ei ole turvalised koostööks.

Uuringud näitavad, et psühholoogiline väärkohtlemine ja sundkontroll on sageli nähtamatud, kuid nende mõju inimesele ja lapsele võib olla sama tõsine kui füüsilisel vägivallal.

Ja ometi on just neid olukordi kõige raskem tõendada.
Kui sa oled olnud olukorras, kus sinult oodatakse koostööd inimesega, kellega suhtlemine ei ole sinu jaoks turvaline – siis sa ei ole ainus.

See, et seda on raske selgitada, ei tähenda, et seda ei ole olemas.

14/03/2026

Kohtuvaidlused laste üle ei ole ainult juriidiline protsess.
Need on ka väga tugevad psühholoogilised olukorrad.

Inimene, kes on olnud pikka aega psühholoogilise surve, manipulatsiooni või reaalsuse kahtluse alla seadmise keskel, ei pruugi kohtus esitleda oma kogemust nii selgelt, nagu ta ise sooviks.

Stress mõjutab mälu, mõtlemist ja eneseväljendust.
See võib tekitada tunde, et mõtted lähevad segamini, detailid ununevad või oma kogemust on raske rahulikult ja loogiliselt sõnastada.

Ja olgem ausad – psühholoogilist vägivalda on kohtus sageli palju keerulisem tõendada kui nähtavat käitumist.

Sellistes olukordades on oluline mitte ainult see, mida inimene räägib, vaid ka see, milline kogemus on tema reaktsioonide ja käitumise taga.

Oma töös toetan inimesi, kes on sattunud kõrge konfliktiga lahutus- ja suhtluskorra vaidlustesse. Aitan neil oma kogemust selgemalt struktureerida ja kohtuprotsessiks valmistuda.

Näiteks:

• olukorra dokumenteerimine
• oma kogemuse selge ja loogiline sõnastamine
• keeruliste olukordade põhjendamine
• ettevalmistus kohtus suhtlemiseks
• lapse heaolu keskse vaate hoidmine

Kui see teema puudutab ka sinu peret, siis tea, et sellistes olukordades ei pea üksi hakkama saama.

11/03/2026

Mõnikord ei alga kõige raskem osa mitte suhtes.
See algab pärast lahkuminekut.

Terapeudina näen sageli, et kui kontrolliv inimene kaotab otsese ligipääsu partnerile, ei tähenda see alati, et kontroll lõpeb.

See muutub. Algavad laimukampaaniad.
Manipulatsioon laste kaudu. Pidevad süüdistused.
Juriidiliste süsteemide kasutamine survevahendina.
Või katsed teise inimese mainet ja usaldusväärsust hävitada.

Seda nimetatakse post-separatsiooni vägivallaks.

See on nähtus, millest räägitakse endiselt liiga vähe, kuigi paljud inimesed elavad selles reaalsuses aastaid pärast lahkuminekut.

Kui oled midagi sellist kogenud, siis tea — sa ei kujuta seda ette.

🤍

10/03/2026

Kui inimese kogemust korduvalt eitatakse, tema tundeid vähendatakse või talle öeldakse, et ta mäletab valesti, siis aktiveerub aju ohusüsteem. Amygdala tõlgendab seda olukorda ohuna ja keha vabastab stressihormoone nagu kortisool ja adrenaliin.

Need hormoonid aitavad lühiajaliselt ellu jääda, kuid pikaajalise surve korral mõjutavad nad meie võimet rahulikult analüüsida, meenutada ja otsuseid teha.

Seetõttu ei ole haruldane, et inimene hakkab lõpuks kahtlema oma tajus, isegi siis, kui tema kogemus oli algusest peale õige.

See ei ole nõrkuse märk.
See on närvisüsteemi reaktsioon pidevale psühholoogilisele survele.

Kui sa oled kunagi mõelnud:
“Äkki ma tõesti kujutan ette?”

siis tasub vaadata mitte ainult ühte vestlust, vaid kogu mustrit.

Minu selja taga on minu lemmik kunstniku maal enesekindlast naisest. 🫟

09/03/2026

Terapeudina näen ma peredes teatud mustreid, mis viitavad sellele, et laps on sattunud vanematevahelise kontrolli või lojaalsussurve keskele. Need märgid ei tähenda automaatselt, et tegemist on tahtliku võõrandamisega, kuid need võivad olla signaalid, et lapse psühholoogiline turvalisus vajab tähelepanu.

Näiteks võib laps hakata tundma vastutust ühe vanema emotsionaalse heaolu eest. Ta võib väljendada süütunnet, kui tal on teise vanemaga hea olla, või hakata kordama ühe vanema arvamusi teise kohta justkui faktidena.

Mõnikord muutub laps ettevaatlikuks oma mõtete ja tunnete väljendamisel. Ta võib karta, et tema siirus teeb kellelegi haiget või tekitab konflikti. Samuti võib tekkida tunne, et ühe vanema armastamine tähendab teise reetmist.

Terapeutilises töös vaatame alati tervikpilti. Üksik käitumine ei anna veel lõplikku vastust, kuid korduvad mustrid võivad viidata sellele, et laps kannab emotsionaalset koormust, mis ei peaks olema tema kanda.

Lapse jaoks on oluline, et ta ei peaks valima pooli ega kandma täiskasvanute emotsionaalset vastutust.

Kui sellised küsimused või mured puudutavad teie peret, siis tasub olukorda vaadata professionaalse pilguga. Sageli vajavad need dünaamikad rahulikku, neutraalset ja teadlikku käsitlemist.

08/03/2026

Naistepäev ei ole ainult tähistamine.
See on ka meeldetuletus.

Paljud naised on mingil eluhetkel õppinud kahtlema oma hääles. Oma tunnetes ja oma tajus.
Mõnikord just suhetes, kus nende kogemust vähendatakse või seatakse küsimuse alla.

Aga midagi väga olulist juhtub hetkel, kui naine hakkab jälle usaldama iseennast.
Kui ta usaldab seda, mida ta näeb. Mida ta tunneb. Ja ka seda mida ta sisimas teab.

Just sealt algab tõeline jõud.

Sest võimas naine ei ole see, kes pole kunagi murdunud.
Võimas naine on see, kes leiab tee tagasi iseenda juurde.

Ja mina usun Sinusse. Sinu tugevusse.
Sinu võimesse tõusta ja uuesti iseendaks saada. Särada!

Head rahvusvahelist naistepäeva, kallid naised! ❤️😍🌹

08/03/2026

Gaslighting ei tööta tavaliselt ühe suure vale kaudu. See töötab läbi väikeste nihkete sinu reaalsuses.

Alguses on need hetked, kus sa mõtled, et võib-olla said valesti aru. Siis hetked, kus sa hakkad mõtlema, kas sa mäletad õigesti. Ja mingil hetkel leiad end olukorrast, kus sa seletad oma kogemust inimesele, kes on seal samas olukorras olnud, aga räägib sellest täiesti teistsugust versiooni.

Gaslightingu kõige ohtlikum osa ei ole see, et keegi valetab. Ohtlik on see, et sa hakkad omaenda taju korrigeerima, et suhe püsiks.

Paljud inimesed arvavad, et nad oleks pidanud “lihtsalt tugevamad olema”. Tegelikult on tegemist väga tugeva psühholoogilise mehhanismiga. Inimese aju püüab suhteid säilitada ja konflikti vähendada. Kui teine pool järjekindlalt eitab sinu kogemust, hakkab aju otsima versiooni, mis tekitab vähem sisemist pinget.

Ja sageli tähendab see seda, et inimene hakkab kahtlema iseendas.

Kui sa oled kunagi mõelnud:
“Äkki ma tõesti reageerin üle?”
“Äkki ma mäletan valesti?”

siis tasub korraks peatuda ja vaadata mitte ainult ühte vestlust, vaid kogu mustrit.

Gaslighting ei ole üks lause. See on korduv viis, kuidas sinu reaalsust nihutatakse.

03/03/2026

Üks suurimaid vale uskumusi on see, et kontroll algab nähtava agressiooniga.

Enamasti ei alga.

See algab dünaamikaga, kus üks inimene võtab järjest rohkem ruumi ja teine hakkab seda kompenseerima. Mitte käsu peale, vaid suhte säilitamise nimel. See on oluline vahe.

Sundkontrolli tuum ei ole karjumine. Selle tuum on see, et vastutus nihkub märkamatult ühele poole. Üks hakkab reguleerima õhkkonda, konflikti taset, emotsioone, sõnastust. Teine saab endale õiguse reageerida.

Aja jooksul tekib ebavõrdne emotsionaalne tööjaotus. Üks kohandub, teine kehtestab. Üks püüab rahu hoida, teine testib, kui palju on võimalik võtta.

Ja see ongi see koht, mida sageli ei märgata. Mitte see, mida kontrolliv inimene teeb, vaid see, mida sina lõpetad tegemast. Sa lõpetad spontaansuse. Sa lõpetad teatud teemade tõstatamise. Sa lõpetad oma vajaduste selge väljendamise.

Kontroll ei seisne ainult selles, mida keegi sulle ütleb. Kontroll seisneb selles, kuidas sinu käitumine ajas muutub.

Kui sa oled suhtes ja märkad, et sa oled muutunud väiksemaks, ettevaatlikumaks ja eneses kahtlevamaks, siis tasub vaadata dünaamikat, mitte ainult üksikuid tülisid.

Sest muster ei teki juhuslikult. Ja seda ei lahenda lihtsalt parem suhtlemine.

Address

Tartu

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Grete Kald Psühhoterapeut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Grete Kald Psühhoterapeut:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram