12/04/2024
Kuidas toetada paremini kakskeelseid / mitmekeelseid inimesi logopeedina ning mõista paremini teisi kultuure?
Täna kuulan Baltiriikide Logopeedide Kongressi ja Wiebke Scharff Rethfeldti ettekannet uurimustest kakskeelsete laste toetamiseks, kellel esineb süsteemne keelepuue.
Ühe olulise viisina, kuidas spetsialistina mõista paremini mitmekultuurilisi perekondi ja nende vajadusi, on oluline kogeda ise erinevaid kultuure ja nendes elamist.
Siin tunnen, et minu aasta Inglismaal elamist (juba üheksa aastat tagasi) on andnud parema mõistmine uues kultuuriruumis elamisest.
🤓Õppisin austama ja tundma siirast uudishimu veelgi sügavamalt selle vastu, kuidas on veel võimalik maailma tajuda. Tunnetades ise, kui mitmekülgne võib olla igapäevaelu (nt bussis sõites kõrvuti aafrika värviliste riietega ja beebi seljale seotud daamidega, kõrvuti aasiast pärit väärikas eas isikutega, kes tulid pargist kastaneid korjamast). Mõistma, et on nii palju, mida ma veel ei tea erinevatest kultuuridest ning uudishimu ja avatus, et küsida ja saada teada.
😮Tunnetamine, mis võib olla murekohtadeks, kui Sa oled vähemuskultuuri esinadaja teises kultuuris. Kuidas abi saamine võib vahel jääda selle taha, et Sa ei tea, kelle käest küsida või ei tea, et Sul üldse on võimalus saada mingit teenust.
😖Mõistmine, et mitte-emakeelses keelekeskkonnas olemine väsitab rohem, kui ühes emakeelses keelekeskkonnas olemine. Lisaks võib tekkida viha ja loobumine suhtlusest, kui tean, et minu keelelised vahendid ei võimalda mul väljendada seda keerulist mõtet piisavalt täpselt, mida soovin edasi anda.
😢Diskrimineerimine tulenevalt sotsiaalmajanduslikust seisusest, välismaallaseks olemisest, nahavärvist, sooidentiteedist jne. Nähtamatud barjäärid ja muutused suhtumises inimestega suheldes. Ka see võib saada takistuseks vajalike teenuste saamisel ja oma õiguste eest võitlemisel.
Millised on Sinu kogemused teiste kultuuridega?