Tartu Ülikooli Kliinikum

17/04/2026

📆17. aprill on ülemaailmne hemofiiliapäev.
🩸Hemofiilia puhul on inimesel veres hüübimisfaktori puudus või koguni defitsiit. Sõltuvalt sellest, kui palju hüübimisfaktorit veres on, jaguneb haigus raskusastme järgi kergeks, mõõdukaks või raskeks.
🧬Erinevalt teistest veritsushaigustest on hemofiilia seotud X-kromosoomiga, mistõttu avaldub haigus peamiselt meestel, samas kui naised on enamasti geenikandjad.
🩸Haiguse diagnoosimine põhineb vereanalüüsidel, mille abil hinnatakse hüübimisfaktorite taset. Samuti võetakse arvesse perekondlikku anamneesi, tehakse füüsiline läbivaatus ja vajadusel geneetilisi uuringuid. Raske hemofiilia diagnoositakse tavaliselt juba esimesel eluaastal, kuid mõõdukad ja kerged vormid võivad jääda pikaks ajaks märkamata ning ilmneda alles näiteks operatsiooni, hambaravi või trauma järgselt.
❗️Ohtlikud on eelkõige verejooksud, mis tekivad peas, kaelas, rindkeres, kõhus või vaagnas, samuti sügavad lihasverejooksud, mis võivad avaldada survet olulistele närvidele ja veresoontele. Selliste sümptomite korral on vajalik viivitamatu arstiabi.
➡️Hemofiilia ravimeetoditest saab edasi lugeda siin: https://www.kliinikum.ee/hemofiilia-ravi-arengud-voimaldavad-uha-paremat-elukvaliteeti/

16/04/2026

🫨Kas pearinglus on haigus?
👉🏼Ei, see on sümptom, mis viitab sellele, et tasakaalusüsteemis on midagi häiritud.
👩‍⚕️Mis võivad häireid põhjustada, räägib dr Pääsu Teder kõrvakliinikust.

16/04/2026

🤔Kas teadsite, miks on ämmaemandate vastuvõtud erilised?
💁‍♀️Sest ämmaemandate vastuvõtud toetavad naiste tervist lisaks tavapärasele raseduse jälgimisele palju laiemalt.
🆕Kliinikumi ämmaemandate teenuste hulka on lisandunud:
🔹Viljatusravi vastuvõtt
🔹Seksuaaltervise vastuvõtt
🔹Vaagnapõhja- ja kusepõiehäirete esmane vastuvõtt
💁‍♀️Ja veel – kõik Kliinikumi ämmaemanda visiidid on Tervisekassa kindlustatuse korral ilma visiiditasuta.
➡️Pikemalt: https://www.kliinikum.ee/kliinikumi-ammaemandate-uued-vastuvotud/

15/04/2026

🧪 Täna tähistame bioanalüütikute päeva!
🔬Bioanalüütikud on need tervishoiuspetsialistid, kelle töövahenditeks on tipptasemel analüsaatorid, mikroskoobid ja täpsed laborimeetodid. Enamik patsientide diagnoose ja raviotsuseid sünnib just laborianalüüside tulemusel.
🧫Kliinikumis tehti eelmisel aastal üle 5 miljoni laborianalüüsi, millest kõige sagedasemad näiteks vere elektrolüütide (naatrium, kaalium), põletikunäitajate (CRP), veresuhkru (glükoos) ning neeru- ja maksatalitluse analüüsid (kreatiniin, uurea, ALAT, ASAT, ALP, bilirubiin).
👩‍⚕️Kliinikumis töötab erinevates üksustes ligi 150 bioanalüütikut, laborianalüütikut ja laboranti, kes hoolitsevad ööpäevaringselt kiirete ja täpsete analüüsitulemuste eest.
📊Soovime nii bioanalüütikutele kui meie patsientidele rohkem referentsvahemikke!

14/04/2026

🤔Eestis on sügelistesse haigestumine sagenenud ning nahaarstid kohtavad vastuvõttudel üha enam patsiente, kellel tuleb see nakkav nahahaigus diagnoosida. Kuigi Eestis sügeliste kohta ametlik statistika puudub, viitavad nahaarstide tähelepanekud selgele tõusule, eriti laste ja noorte seas.
➡️Haiguse peamine sümptom on tugev sügelus, mis muutub eriti häirivaks õhtuti, raskendades uinumist. Hiljem lisandub paarikaupa paiknevatest sõlmekestest koosnev lööve, mis paikneb sageli sõrmede vahel ja sõrmede külgedel, peopesades, randmetel, naba piirkonnas, reite sisekülgedel ja tuharatel.
➡️Haiguse leviku piiramiseks on aga oluline õigeaegne ravi. Ravi on tänapäeval lühike, kuid ravi peavad saama samaaegselt kogu pere ja ka lähikontaktsed.
👩‍⚕️Kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Karelson selgitab sügelistest pikemalt siin: https://www.kliinikum.ee/nahaarstid-naevad-eestis-taas-sugeliste-juhtumeid/

13/04/2026

☀️ Soojade ilmade saabudes tõuseb puukidega kokkupuutumise tõenäosus nii metsas, linnaparkides kui ka koduaedades. Puugid levitavad mitmeid haigusi, sealhulgas puukborrelioosi ja puukentsefaliiti.
🕷️ Terviseameti andmetel registreeriti 2025. aastal Eestis 143 puukentsefaliidi ja 3276 puukborrelioosi juhtu. Varajane märkamine ja kiire tegutsemine aitavad riske oluliselt vähendada – puuk tuleks eemaldada võimalikult kiiresti, kasutades pintsette ning vältides puugi pigistamist.
😷 Puukborrelioosi iseloomulik sümptom on migreeruv erüteem ehk hammustuskohale tekkiv suurenev punetav laik. Puukentsefaliit võib avalduda gripilaadsete sümptomitega ning raskematel juhtudel põhjustada kesknärvisüsteemi kahjustusi.
✅ Puukentsefaliidi vastu on olemas vaktsiin ning kaitset tuleb regulaarselt uuendada vastavalt vanusele. Tartu Ülikooli Kliinikumis saab vaktsineerida nii ette registreerides kui ka elavas järjekorras.
👉 Kontrolli oma vaktsineerimisstaatust Terviseportaalis ning kaitse end puukide levitatavate haiguste eest. Rohkem infot:

Päikeseliste ja soojemate ilmade saabudes muutuvad taas aktiivseks puugid, mis levitavad mitmeid inimesele ohtlikke haigusi. Ehkki puukentsefaliidi juhte on Eestis vähem kui puukborrelioosi juhtumeid, on haigus endiselt tõsine ning haigestumist on võimalik vaktsineerimisega ennetada. Terviseamet...

10/04/2026

🧑‍⚕️Meie lastekliiniku arst-õppejõud dr Hannes Vaas selgitas, milline on laste raviteekond lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonnas.
🧒Aastas pöördub erakorralisse vastuvõttu ligi 10 000 väikest patsienti, peamisteks põhjusteks palavik, nakkushaigused ja ootamatud traumad.
🏥Umbes 20% lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonna pöördumistest lõpeb hospitaliseerimisega, ülejäänud patsiendid saavad pärast esmast abi koju.
➡️Pikemalt: https://www.kliinikum.ee/lapse-raviteekond-kliinikumi-erakorralise-meditsiini-osakonnas/

09/04/2026

🤗Meie psühhiaatriakliinikus on sisse seatud tunnetustuba, mis aitab eelkõige lastel ja noorukitel ärevuse, pingete või emotsionaalse ülekoormuse korral rahuneda ja meeli tasakaalustada.
🔮Ruumis on võimalik kasutada erinevaid sensoorseid stiimuleid, nagu valgus, puudutus ja heli, mille abil õpitakse mõistma ja juhtima oma kehalisi ja emotsionaalseid reaktsioone.
🤗„Meie patsientide probleemid on muutunud keerukamaks. Aeg-ajalt vajame ruumi, mis ei oleks klassikaline vastuvõturuum, vaid pakuks mängulisemaid võimalusi. Kui laps saab oma kätega erinevaid esemeid katsuda või mudida, avab see teda vestluseks ja lubab vaimse tervise õel paremini hinnata tema enesetunnet ja reaktsioone. Ka keskkond ise, näiteks kallistustool, valgusefektid või käelised vahendid, loob turvalise aluse arutelu alustamiseks,“ kirjeldas psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuht Kersti Treial.
➡️Pikemalt: https://www.kliinikum.ee/kliinikum-avas-raja-keskuses-tunnetustoa-patsientide-emotsionaalse-heaolu-toetamiseks/
➡️Tunnetustoa loomisele panid õla alla ettevõte Puhastusimport ja Lastefond.

08/04/2026

🫀Meie kardiokirurgia päevaravi patsientideks on peamiselt täiskasvanud kaasasündinud südameriketega, erinevate südameklappide riketega või veresoonkonna probleemidega patsiendid. Kui varem tuli neil uuringute ja protseduuride tõttu võtta aega mitmepäevaseks haiglaraviks, siis nüüd kulub selleks sageli ainult üks päev.
🆕Tegemist on päevaravi uue kontseptsiooniga.
👩‍⚕️„Südamekliinikus rakendatud tervishoiuteenuse mudel on kasutusel ka mujal Euroopas. Arenenud riikides jõuavad tänu õigeaegsele diagnoosimisele ja kaasaegsetele ravivõimalustele enam kui 90% kaasasündinud südameriketega patsientidest täiskasvanuikka. Hea elukvaliteedi tagamiseks vajavad need patsiendid sageli eluaegset jälgimist kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimise eesmärk on märgata õigeaegselt võimalikke muutusi südametervises – näiteks klapirikke süvenemine, vatsakeste funktsiooni halvenemine või südamepuudulikkuse ägenemine. Sarnast käsitlust vajavad ka paljud elu jooksul omandatud klapiriketega patsiendid. Kasutusele võetud päevaravi mudel on tõhusaim viis patsiendi seisundi terviklikuks hindamiseks, raviotsuste tegemiseks ja nõustamiseks,“ selgitas muudatuse tagamaid päevaravi eestvedaja kardioloog dr Maarja Maser.
➡️Pikemalt: https://www.kliinikum.ee/uudne-kardiokirurgia-paevaravi-teenus-on-muutnud-patsientide-raviteekonda/

07/04/2026

🧐 2025. aastal külastati Kliinikumi kodulehe patsiendiinfo andmebaasi enam kui 840 000 korda, mis näitab, kui suur on vajadus selge ja usaldusväärse terviseinfo järele.
📚Andmebaasis on kokku üle 450 infomaterjali erinevate haiguste, uuringute, protseduuride ja enesehooldusvõtete kohta. Kõige rohkem otsiti eelmisel aastal infot sellest andmebaasist koloskoopia uuringu, ATH ja MRT-uuringu kohta.
👩‍⚕️Kliinikumi patsiendiinfo materjalid valmivad meie arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide koostöös ning põhinevad tõenduspõhisel kirjandusel ja teadmisel.
☝️Kuigi tänapäeval on terviseinfo kättesaadavus märkimisväärselt kasvanud, on selle kvaliteet ebaühtlane ning usaldusväärse info eristamine väärinfost järjest keerulisem. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab terviseinfot otsida usaldusväärsetest allikatest nagu rahvusvahelised ja riiklikud terviseorganisatsioonid, haiglad, Terviseamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut.
👉 Mujalt leitud info usaldusväärsuse hindamisel soovitab Maailma Terviseorganisatsioon:
✔️vaadata, kes on info autor ja veenduda tema pädevuses sellel alal;
✔️kontrollida, kas infot kinnitavad ka teised usaldusväärsed allikad;
✔️tehisaru kasutades küsida viiteid ja kontrollida neid;
✔️veenduda, et info on ajakohane ja põhineb uusimatel teadmistel.
🔎 Rohkem infot terviseinfo hindamisest ja teaduspõhise lähenemise olulisusest leiate siit: https://drive.google.com/file/d/1b58HGILAd0HyhN62l34XexSavifDhaIq/view
🌐 Kliinikumi patsiendiinfo andmebaasi leiate siit: https://www.kliinikum.ee/patient-info-entries/

06/04/2026

🤩Meie 2025. aasta kokkuvõtet iseloomustab kõrge ravikvaliteet ja patsientide usaldus – Kliinikumi 2025. aasta soovitusindeks oli 87%, püsides väga kõrgel ja stabiilsel tasemel. Sealjuures 91% Kliinikumi patsientidest soovitasid Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuseid.
🏥2025. aastal pöördusid patsiendid Kliinikumi enam kui 800 000 korral👇
🔹Kliinikumi arstid tegid 493 429 vastuvõttu kokku 34 erineval erialal, millele lisaks rekordilised 45 060 e-konsultatsiooni. Õdede ja ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte tehti 147 625.
🚨Erakorralise meditsiini osakonda ja teistesse valvekabinettidesse pöördus 79 787 patsienti, see tähendab keskmiselt 218 patsienti iga päev.
🏥Haiglaravil ravisid meie ravimeeskonnad 38 517 patsienti, kes viibisid Kliinikumis keskmiselt 6,5 päeva. Kõige sagedasemad haiglaravi põhjused diagnoosigruppide järgi olid kasvajad, vereringe haigused, seedeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused.
✅Kliinikum on Eesti ainus keskus, kus viiakse läbi elundisiirdamisi. 2025. aastal siirati Kliinikumis elundeid 55 patsiendile.
🤱Naistekliinikus sündis 1880 last, 927 tüdrukut ja 953 poissi. 435 sünnituse puhul oli vaja läbi viia keisrilõige. Sealjuures on naistekliiniku sünnitusabi turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne ning väga kõrgete maailmatasemel kvaliteedinäitajatega.
🦷Ülikoolihaigla erialade hulka kuulub ka hambaravi ning 2025. aastal oli hambaarsti külastusi kokku 61 288. Rohkem kui kolmandik hambaravitegevustest on seotud laste hambaravi ja ortodontiaga.
📚Ravitöö kõrval on Kliinikumi põhitegevusteks ka õppe- ja teadustöö. Kliinikumis töötab üle 220 arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli.
🔬2025. aastal alustati 143 uue teadusuuringuga ning kokku oli aasta lõpu seisuga Kliinikumis käimas 350 erinevat teadusuuringut. Sealhulgas osaleb Kliinikum partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises teadus-arendusprojektis. Teadustöö tulemuste jagamiseks avaldasid Kliinikumi töötajad kokku 313 teaduspublikatsioon.
🤗Tehtud töö on saanud võimalikuks tänu Kliinikumi 5186 töötajale. Aitäh!
✅Kliinikumi 2025. aastaga saab põhjalikumalt tutvuda siin:https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2026/03/2025_kliinikumi_aastaaruanne-1.pdf
➡️Kokkuvõte pikemalt: https://www.kliinikum.ee/kliinikumi-2025-aasta-korge-ravikvaliteet-ja-patsientide-usaldus/

06/04/2026

🫀Kristin Sims oli esimene eestlane, kellele 20 aastat tagasi süda siirati. Kui toona tehti siirdamine Itaalias, siis täna on Eestil südamesiirdamise osas enam kui 10 aastat väga hästi toimiv koostöö Soomega.
👨‍⚕️Kliinikumi südamesiirdamiste eestvedaja dr Märt Elmet tõi välja, et kogu siirdamise ravi läheb paremaks ja patsiendid elavad uue organiga paremini. "Siiratud organi jälgimiseks on tulnud uusi uuringumeetodeid ja vereanalüüse, mis asendavad seniseid sagedasi biopsiaid," ütles vanemarst-õppejõud dr Elmet.

Alanud aprill on ühtlasi südamekuu. Kristin Simsist sai 20 aastat tagasi esimene eestlane, kellele siirdati süda. Kui esialgu ennustati talle vaid kuut lisaeluaastat, siis praeguseks on ta uue südamega elanud juba 20 aastat.