Kogemusnõustaja Irene Salumets-Toll

01/07/2025

🥁🥁🥁Peaasi.ee alustas noortele raviteenuste pakkumist🥁🥁🥁
Uus võimalus tähistab olulist sammu noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamisel.

👉Peaasi.ee noortenõustajad on abi otsimisel esimene kontakt: nad kuulavad, toetavad ja vajadusel suunavad noore edasi ravimeeskonna juurde. See tähendab noore jaoks kiiremat ja sujuvamat teekonda sobiva abini.

👉Peahea nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti https://noustamine.peaasi.ee/noored
Nõustamine on tasuta.

👉Raviteenuseid pakume 16–26-aastastele noortele.

👉Alates 1. juulist pakume riikliku ravikindlustusega noortele ka kliinilise psühholoogi teenust pere- ja eriarsti saatekirja alusel. Psühholoogi teenusele saab registreerida https://peaasi.ee/raviteenused/

Tervisekassa

22/04/2025

Tasub kuulata!

Suitsiid on teema, millest räägitakse sageli liiga vähe, kuid mille mõju ulatub kaugele – iga suitsiidijuhtum puudutab keskmiselt sadat inimest. Miks on vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamine endiselt nii suur, et 70% inimestest, kes tunnistavad end vaimse tervise abi vajavat, ...

28/10/2024

See üleskutse on kõigile, kellel on peres kasvamas 7-12 aastased laps(ed).
Nimelt osalen Peaasi poolt korraldatud koolitusel "Räägime Lastest" ja praktika raames on vaja läbi viia vestlused "Räägime Lastest" 2 perega.

Mis on Räägime Lastest?
Räägime Lastest on vanemlikkust toetav ja laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemisviis. Selle eesmärk on pakkuda peredele tuge, et vältida igapäevastetakistuste muutumist tõsisteks vaimse
tervise probleemideks.

Räägime Lastest vestlus aitab vanematel ja lastel rääkida olulistest teemadest, mis mõjutavad nende elu ning leida parimaid
lahendusi ja toetust.

Miks osaleda Räägime Lastest vestlusel?
Räägime lastest vestlus aitab kaasa lapse üldisele heaolule ja arengule, pakkudes talle vajalikku tuge ja tähelepanu. Vestluse
kaudu saavad vanemad võimaluse mõista lapse olukorda ja vaadet peres ning leida viise lapse toetamiseks. Räägime Lastest toetab ühiste arusaamade tekkimist vanemate, lapse ja teiste lapse jaoks
oluliste isikute vahel.

Mis puhul sobib Räägime Lastest vestlus?
Vestlus sobib ennetavalt kõigile peredele kuid eriti puhkudel, kui saab teatavaks, et laps puutub igapäevaelus kokku raskustega, mis võivad mõjutada tema soodsat arenguteed.
Vestluses kasutame struktureeritud küsimusi, et aidata vanematel avada keerulisi teemasid hoolival ja toetaval viisil. Vestluse eesmärk on tuvastada tugevused ja ressursid mida hoida ning haavatavused, millele leida igapäevaelus toetavaid lahendusi.

Vestluse läbiviija ja lapsevanemate koostöös valmib 1-3 vestluse käigus tegevusplaan, mis toetab selgunud väljakutsetega tegelemist ning loob võimalusi olemasolevate tugevuste kasutamiseks.

Kui tunned, et see võiks Sind ja Sinu last aidata, anna mulle teada, leiame sobiva aja kohtumiseks ja räägime juba vestlusest lähemalt!

Täpsemalt leiab Räägime Lastest vestluse kohta siit:

Räägime Lastest (RL) on vanemlikkust jõustav, laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemisviis. Räägime Lastest on tõenduspõhine, välja töötatud Soomes ning selle eesmärk on pakkuda peredele tuge, et ennetada igapäevaste takistuste muutumist vaimse tervise probleemiks. Räägime Laste...

27/10/2024

Tasuta koolitus teismeliste laste vanematele!

L 2. november kell 09:30 - 14:30 EET

27/10/2024

Vaimsest tervisest räägitakse sageli alles siis, kui näidikud punases ja väljakujunenud häired vajavad psühhiaatrilist ravi. Suure osa sellistest probleemidest saaks aga ära hoida kogukonna tasandil pakutava toetuse ja abiga, leiab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask

18/10/2024

Minu käest on küsitud, kuidas käituda sõbra/tuttavaga, kes on just kaotanud oma lapse. Kuidas olla toeks või mida mitte mingil juhul teha. Sain täna ka ühe sellise kõne ja paneksin siinkohal kirja oma kogemusest mõned mõtted:

- Ära väldi leinajat. Sageli ei teata, kuidas käituda ja mida öelda. Kardetakse, et öeldakse midagi, mis võib haiget teha, Tegelikult on aga vastupidi. Vältimine ja sõbra/tuttava elust kadumine teeb leinajale veel rohkem haiget. Kui sa ei tea, mida öelda, siis sõnu polegi vaja. Kallistus ütleb rohkem kui nii mõnigi sõna.

- Ära karda rääkida surnud lapsest. Lapse kaotanud vanemad soovivad väga rääkida oma lapsest. Isegi kui alguses võivad need mälestused tuua kurbuse ja isegi pisaraid, siis niikaua kuni me räägime lapsest, elab ta meie mälestustes ja hiljem toovad need mälestused vaid rõõmu ja oleme tänulikud, et saime koos neid kogeda.

-Ärge kunagi öelge, et nüüd on ta paremas kohas, sest inimeste uskumused elust pärast surma on erinevad.

- Kui peres on veel lapsi, ärge vältige pere teisi lapsi. Tean juhtumeid, kus ühe lapse kaotamise järel ei kutsutud teisi pere lapsi enam üritustele, sünnipäevadele.

- Ära ütle kunagi lapse kaotanud vanemale, et aeg on edasi liikuda. Iga inimese lein on erinev ja sellel ei ole ajalist piiri.

-Kui sa aga näed, et su sõber ei tule enam endaga toime, küsi kas ja kuidas sa saaksid teda aidata.

Ka lapse kaotanud vanemal on okei tunda rõõmu ja isegi naerda. Ära mõista vanemat hukka a'la kuidas sa saad lõbutseda kui su laps on surnud.

Ja vanemale, kes on kaotanud lapse- Sinu kõik tunded on lubatud. Kõik, mida sa tunned, on okei. Nagu ma ütlesin, et lein on väga isiklik protsess ja siin ei ole reegleid. Kindel on vaid, et see tuleb läbi teha. Tsiteerides Naatan Haamerit, "Aeg parandab hoolitsetud hinged", olen sellega väga nõus, seega hoolitsege enda eest.
- Ja kuigi alguses tundub et elu pärast lapse surma on mõttetu, siis aja möödudes saad aru, et elu on siiski ilus ja elamist väärt, ja kuigi valu ei kao päris ära kunagi, siis me õpime sellega elama.

Olge hoitud❤️

03/10/2024

🌟 **Liitu meie grupinõustamisega: "Kuidas toime tulla kaotusega"** 🌟

Kas sa võitled leinaga armastatud inimese kaotuse tõttu? Sa ei pea seda teekonda üksi läbima. Kutsume sind meie toetavasse grupinõustamise sessiooni, kus keskendume kaotusega toimetulemisele.

Juba 20.oktoobril toimub kokkusaamine, kus räägime kaotusest ja leinast ja kuidas sellega toime tulla. Kui sa tunned, et sa ei saa ise oma kaotusega hakkama ja vajad selles tuge ja toetust, oled väga oodatud.

**🗓 20.10.2024 kell 12.00-15.00:**
**📍 Vaksali 17a, Siren Salong

Selles sessioonis saad:
💕 Jagada oma kogemusi turvalises keskkonnas
🤝 Luua ühendusi teistega, kes mõistavad sinu tundeid
🌱 Õppida toimetuleku strateegiaid, et aidata leinaga/kaotusrga toime tulla
🧠 Omandada teadmisi kogemusnõustajalt

✨ **Koos leiame tee tervenemisele ja paremale elule.** ✨

**Kohti on piiratud!**

Ära kõhkle otse sõnumit saates lisainformatsiooni või küsimuste jaoks.
Ootan teid meiega ühinema selle tervenemisteekonna jooksul. ❤️
Rohkem infot leiab ja registreerida saab siin:

https://fienta.com/et/kuidas-kaotusega-toime-tulla

01/10/2024

Väga hea Vaimse tervise kohvikut tutvustav jutuajamine. Ma olen saanud ka palju küsimusi, mis see kohvik endast kujutab. Soovitan kuulata ja järgmisele korrak kohvikut külastada!

ERR

10/09/2024

Täna on suitsiidi ennetamise päev. Märkame abivajajat!

OLEN OLEMAS: täna on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev
Kuna enesetapp ja sellega sageli seotud vaimse tervise probleemid on ühiskonnas jätkuvalt häbimärgistatud, siis ähvardab lähedasi suitsiidisurma järel isolatsioon, mis raskendab toimetulekut leinaga. Lähedased tunnevad tihti, et ei saa oma kaotusest hinnangu- või kriitikavabalt rääkida.

Võib-olla on abiks soovitused, kuidas käituda inimesega, kelle lähedane on võtnud endalt elu:
🧡Käitu tavaliselt. Ära hoia eemale kartes, et ütled või teed midagi valesti. Vaikimine jätab inimese mure ja valuga üksindusse. On täiesti ok öelda, et sa ei tea, mida öelda. Ütle, et sul on kahju ja et sa oled olemas.
🧡Ära küsi, kas ta ei näinud lahkunu puhul ohumärke või kas lahkunul oli depressioon. See mõjub valusa etteheitena. Võid olla kindel, et lähedase kaotanu tegi kõik, mida teadis, oskas ja suutis.
🧡Anna aega. Kõvasti. Ära oota, et ta peaks olema sellest juba üle saanud. Mingis mõttes ta ei saa sellest kunagi „üle”, vaid õpib oma kaotusega elama ja valuga toime tulema.
🧡Ära küsi surma üksikasjade kohta. See mõjub ebameeldiva uudishimutsemisena. Ta räägib sulle ise, kui ta tahab ja on valmis. Ole valmis kuulama. Katsu lähtuda tema vajadustest, mitte oma soovist teada, mis ja kus ja kuidas täpselt juhtus.
🧡Ära esita oletusi või eelda, et sa tead, miks ta seda tegi. Sa ei tea ja suitsiidil ei ole kunagi ühte ainsat ja lihtsat põhjust. Kalli inimese süüdistamine või tema teole hinnangu andmine ei tee asja kuidagi kergemaks, vaid teeb lähedasele haiget.
🧡Sa ei saa teise valu ära võtta. Ära ütle, et sa tead, mida ta tunneb. Ära püüa seda kergemaks teha tühjade väljenditega nagu „Elu läheb edasi” või „Kellelegi ei anta kanda rohkem, kui ta jõuab” või „Aeg parandab kõik haavad”. See mõjub kaotuse vähendamisena. Lihtsalt ole ta kõrval.
🧡Ära arva, et ta ei taha rääkida. Ta tahab rääkida oma kallist inimesest. Aita tal lahkunut elus hoida meenutades toredaid mälestusi.
🧡Kuula ja ole valmis sama juttu ikka ja jälle kuulma. Kui ta räägib, siis ära hakka rääkima enda või kellegi teise kurba lugu.

Aitäh, et oled olemas!

👉Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
Veebinõustamine - peaasi.ee; lahendus.net.

👉Kui tegemist on pakilise murega, siis helista
Lasteabi: 116 111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)
Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)