AJK Kliinik

23/02/2026

𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐨𝐧 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐤𝐨𝐝𝐮 – 𝐩𝐚𝐢𝐤, 𝐤𝐮𝐬 𝐡𝐨𝐢𝐚𝐦𝐞 ü𝐤𝐬𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭, 𝐤𝐮𝐮𝐥𝐚𝐦𝐞 𝐣𝐚 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐦𝐞.
𝐎𝐥𝐠𝐮 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐬ü𝐝𝐚𝐦𝐞𝐝 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐚𝐝, 𝐦𝐞𝐞𝐥 𝐫𝐚𝐡𝐮𝐥𝐢𝐤 𝐣𝐚 𝐡𝐨𝐨𝐥𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐥𝐚𝐭𝐢 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚𝐬.

Kliiniku lahtiolekuajad:
23.02 09:00-12:00
24.02 SULETUD

𝐈𝐥𝐮𝐬𝐚𝐭 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐕𝐚𝐛𝐚𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐩ä𝐞𝐯𝐚! 💙🖤🤍
AJK Kliinik meeskond

18/02/2026

Veebruari viimane nädal on Söömishäirete teadlikkuse nädal (National Eating Disorders Awareness Week)

𝟐𝟑. 𝐯𝐞𝐞𝐛𝐫𝐮𝐚𝐫 – 𝟏. 𝐦ä𝐫𝐭𝐬 𝟐𝟎𝟐𝟔 𝐓𝐞𝐞𝐦𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐥 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐥 „𝐄𝐯𝐞𝐫𝐲 𝐁𝐎𝐃𝐘 𝐁𝐞𝐥𝐨𝐧𝐠𝐬“ – 𝐞𝐡𝐤 𝐢𝐠𝐚𝐥 𝐤𝐞𝐡𝐚𝐥, 𝐢𝐠𝐚𝐥 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐥 𝐨𝐧 𝐤𝐨𝐡𝐭, 𝐤𝐮𝐮𝐥𝐮𝐯𝐮𝐬 𝐣𝐚 𝐯ää𝐫𝐭𝐮𝐬.

Söömishäired mõjutavad miljoneid inimesi igas vanuses, suuruses, soost ja taustaga — kuid liiga sageli jäävad kaasnevad raskused nähtamatuks stigma, valeinformatsiooni ja juurdepääsu puudumise tõttu.

𝐌õ𝐧𝐞𝐝 𝐦ä𝐫𝐠𝐢𝐝, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞𝐥𝐞 𝐭ä𝐡𝐞𝐥𝐞𝐩𝐚𝐧𝐮 𝐩öö𝐫𝐚𝐭𝐚:
• Äärmuslik mure kehakaalu või toidu pärast
• Söömise vältimine või salaja söömine
• Sage kaalumine või peegli kontrollimine
• Tugev süütunne pärast söömist
• Meeleolumuutused ja sotsiaalne eemaldumine

Kui märkad neid märke endal või lähedasel, tasub otsida tuge.

𝐊𝐮𝐬𝐭 𝐚𝐛𝐢 𝐬𝐚𝐚𝐝𝐚?
•Räägi kellegagi, keda usaldad.
•Pöördu vaimse tervise spetsialisti poole.
•Varajane abi otsimine parandab taastumise võimalusi.
•Abi küsimine ei ole nõrkus – see on julgus.

𝐑𝐞𝐠𝐢𝐬𝐭𝐫𝐞𝐞𝐫𝐢 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮𝐯õ𝐭𝐮𝐥𝐞:
📞+𝟑𝟕𝟐 𝟓𝟕 𝟒𝟗 𝟑𝟗 𝟔𝟎
📩 𝐢𝐧𝐟𝐨@𝐚𝐣𝐤-𝐤𝐥𝐢𝐢𝐧𝐢𝐤

Join NEDA for National Eating Disorders Awareness Week (NEDAW) to raise awareness, educate the public, and inspire hope and community.

11/02/2026

𝐀𝐢𝐭ä𝐡, 𝐞𝐭 𝐚𝐢𝐭𝐚𝐭𝐞 𝐦𝐞𝐢𝐥 𝐩𝐚𝐫𝐞𝐦𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐚𝐚𝐝𝐚!

Jaanuaris viisime AJK Kliinikus läbi klientide rahuloluküsitluse. Südamlik tänu kõigile 147 inimesele, kes leidsid aja oma kogemuse jagamiseks – teie panus on meile päriselt oluline.
Meil on hea meel jagada, et üldine rahulolu kõigi teenuste ja spetsialistide lõikes on väga kõrge. Eriti rõõmustab meid see, et tõite esile meie personali hooliva suhtumise ja turvalise keskkonna tunde – need on meie töö keskmes iga päev.

𝐌õ𝐧𝐞𝐝 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐦𝐮𝐬𝐞𝐝, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞 ü𝐥𝐞 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐞 𝐮𝐡𝐤𝐞𝐝:
• Spetsialistide suhtumine: 𝟒.𝟗𝟕 / 𝟓
• Turvalisuse tunne vastuvõtul: 𝟒.𝟗𝟔 / 𝟓
• Üldrahulolu teenusega: 𝟒.𝟖𝟕 / 𝟓

Need numbrid näitavad, et inimesed tunnevad end meie juures hoituna, mõistetuna ja hästi vastu võetuna – see on meie jaoks suurim tunnustus.

Eriti paistis silma tagasiside Alkoholitarvitamise häire ennetuse ja ravi teenusele (Tervisekassa rahastus). Lisaks kõrgele rahulolule tunnetavad kliendid selle teenuse puhul ka keskmisest suuremat positiivset muutust oma heaolus.

Küsitlus tuletas meile meelde ka midagi väga olulist: taastumine ja areng on protsessid, mis võtavad aega. Kõik muutused ei ole kohe suured ja nähtavad, kuid iga väike samm loeb. Soovime edaspidi veel teadlikumalt toetada seda, et kliendid märkaksid ka neid väikeseid, kuid tähendusrikkaid edusamme. Meie roll on olla sellel teekonnal järjepidevalt kõrval.

Meie soovitusindeks (NPS) oli +𝟕𝟖, mis on tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas väga hea tulemus. See tähendab, et enamik teist on valmis meie teenuseid ka teistele soovitama – aitäh selle usalduse eest!

Suur aitäh ka avatud kommentaaride ja ettepanekute eest. Need ei jää sahtlisse – me loeme, arutame ja viime ellu nii palju kui võimalik.

𝐀𝐉𝐊 𝐊𝐥𝐢𝐢𝐧𝐢𝐤𝐮 𝐦𝐞𝐞𝐬𝐤𝐨𝐧𝐝

04/02/2026

𝑽𝒆𝒆𝒃𝒓𝒖𝒂𝒓 𝒐𝒏 𝒔õ𝒃𝒓𝒂𝒌𝒖𝒖 – 𝒕𝒆𝒂𝒅𝒖𝒔 𝒌𝒊𝒏𝒏𝒊𝒕𝒂𝒃, 𝒆𝒕 𝒕𝒖𝒈𝒆𝒗𝒂𝒅 𝒋𝒂 𝒕ä𝒉𝒆𝒏𝒅𝒖𝒔𝒍𝒊𝒌𝒖𝒅 𝒔𝒖𝒉𝒕𝒆𝒅 𝒐𝒏 𝒗𝒂𝒊𝒎𝒔𝒆 𝒕𝒆𝒓𝒗𝒊𝒔𝒆 ü𝒌𝒔 𝒐𝒍𝒖𝒍𝒊𝒔𝒆𝒎𝒂𝒊𝒅 𝒂𝒍𝒖𝒔𝒕𝒂𝒍𝒂𝒔𝒊𝒅.

Sõpradega koosolemine ei tee ainult tuju heaks, vaid aitab kehal ja meelel paremini tasakaalus püsida.

𝐎𝐤𝐬ü𝐭𝐨𝐭𝐬𝐢𝐢𝐧 ↑
Lähedushormoon, mis vabaneb usalduslikus kontaktis, aitab vähendada ärevust, loob turvatunde ja langetab vererõhku.

𝐊𝐨𝐫𝐭𝐢𝐬𝐨𝐨𝐥 ↓
Hea vestlus, kuulatud olemine ja ühine naer on loomulikud viisid stressihormooni taseme langetamiseks.

Ü𝐤𝐬𝐢𝐧𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮
Sotsiaalne toetus on sinu emotsionaalne tugisammas – see aitab raskustega toime tulla ja toetab ka immuunsüsteemi.

Iga sõnum, kallistus või koos veedetud hetk loeb. Sõprus annab jõudu, aitab hoida vaimset tasakaalu ja tuletab meelde, et me ei ole üksi.

𝑺𝒆𝒍 𝒔õ𝒃𝒓𝒂𝒌𝒖𝒖𝒍 𝒗õ𝒕𝒂 𝒉𝒆𝒕𝒌, 𝒆𝒕 𝒐𝒍𝒍𝒂 ü𝒉𝒆𝒏𝒅𝒖𝒔𝒆𝒔 – 𝒉𝒆𝒍𝒊𝒔𝒕𝒂, 𝒌𝒊𝒓𝒋𝒖𝒕𝒂 𝒗õ𝒊 𝒌𝒐𝒉𝒕𝒖 𝒆𝒏𝒅𝒂𝒍𝒆 𝒌𝒂𝒍𝒍𝒊𝒕𝒆 𝒊𝒏𝒊𝒎𝒆𝒔𝒕𝒆𝒈𝒂.

28/01/2026

𝐊𝐚𝐬 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐮𝐮𝐬 "𝐝𝐞𝐩𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐫𝐚𝐯𝐢𝐦"?
Liikumine ei ole lihtsalt hobi, vaid teaduslikult tõestatud vahend vaimse tervise toetamiseks.

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐮𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠𝐮𝐝 ü𝐭𝐥𝐞𝐯𝐚𝐝?

Analüüsiti 73 uuringut, milles osales ligi 5000 inimest, ning tulemused on julgustavad:
https://doi.org/10.1002/14651858.CD004366.pub7
Mõju sarnaneb teraapiale: Liikumine on depressiooni sümptomite leevendamisel sama tõhus kui psühholoogiline teraapia või antidepressandid.
Võimas alternatiiv: Neile, kes eelistavad ravimivabu meetodeid, on regulaarne aktiivsus üks parimaid valikuid.
Vähe kõrvaltoimeid: Erinevalt paljudest ravimitest on liikumise "kõrvalmõjud" valdavalt positiivsed (parem uni, tugevam süda ja kiirem ainevahetus).

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐞 𝐭ä𝐧𝐚 𝐞𝐫𝐢𝐭𝐢 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmed näitavad, et surve meie vaimsele tervisele kasvab.
2024. aastal diagnoositi maailmas depressiooni hinnanguliselt ligi 300 miljonil inimesel.
2025. aasta esialgsed prognoosid ja vahearuanded viitavad diagnooside arvu kasvule umbes 5–7% võrra. See tähendab, et vaimse tervise häired on tõusnud globaalselt peamiseks töövõimetuse põhjuseks.

𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐚𝐥𝐮𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚?

Sa ei pea kohe maratoni jooksma. Uuringud kinnitavad, et kasu toob igasugune regulaarne tegevus – olgu selleks kiirkõnd, ujumine, tantsimine või jooga. Oluline on järjepidevus, mitte intensiivsus.

𝐒𝐢𝐧𝐮 𝐚𝐣𝐮 𝐣𝐚 𝐤𝐞𝐡𝐚 𝐭ä𝐧𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐬𝐢𝐧𝐝 𝐢𝐠𝐚 𝐬𝐚𝐦𝐦𝐮 𝐞𝐞𝐬𝐭!

21/01/2026

𝐕𝐚𝐡𝐞𝐥 𝐨𝐧 𝐯𝐚𝐣𝐚 𝐦𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐬𝐢𝐧𝐧𝐚, 𝐤𝐮𝐬 𝐫𝐚𝐣𝐚𝐝 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐯𝐞𝐞𝐥 𝐬𝐢𝐬𝐬𝐞 𝐭𝐚𝐥𝐥𝐚𝐭𝐮𝐝.

Käisime oma meeskonnaga räätsamatkal lumises rabas – alustasime päevavalguses ja jõudsime tagasi pimedas, vaid laternate valguses.
Vaikus, lumi ja avarus aitasid korraks peatuda, hingata ning märgata, kui oluline on hoida ühendust nii iseenda, looduse kui ka üksteisega.
Vaimse tervise hoidmisel loevad just need hetked, kus saab olla päriselt kohal.
Liikumine, jagatud kogemused ja teadmine, et sa ei ole üksi, annavad jõudu ka siis, kui teekond muutub hämaramaks.
Alati saab edasi minna – kasvõi väikese valgusega. Ja koos on see lihtsam.

Võta aega. Mine loodusesse. Ole olemas – endale ja teistele.

Jagame teiega ka hetki sellest rännakust.

AJK Kliiniku meeskond

14/01/2026

𝐏𝐄𝐀 𝐇𝐎𝐎𝐆𝐔! 𝐉𝐚𝐚𝐧𝐮𝐚𝐫𝐢 "𝐬𝐮𝐮𝐫 𝐭𝐮𝐡𝐢𝐧" 𝐯õ𝐢𝐛 𝐭𝐞𝐡𝐚 𝐤𝐚𝐫𝐮𝐭𝐞𝐞𝐧𝐞! 🛑

Jaanuar on käes ja motivatsioon on laes! Spordiklubid on täis uue aasta lubadusi ja sotsiaalmeedia kubiseb üleskutsetest: „Uus aasta, uus mina!“ Hei, peatu korraks! Kas teadsid, et suur osa jaanuaris trenniga alustajatest lõpetab veebruari keskpaigaks kas üleväsimuse või vigastuse tõttu?
Meie aju armastab uudsust, kuid keha vajab aega kohanemiseks. Kui hüppad diivanilt otse viie trennikorrani nädalas, ei pruugi su lihased ja liigesed sellele "suurele hurraale" aplodeerida.

𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐭𝐞𝐤𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐡𝐚𝐫𝐣𝐮𝐦𝐮𝐬𝐢 𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐞𝐧𝐧𝐚𝐬𝐭 ü𝐥𝐞 𝐤𝐨𝐨𝐫𝐦𝐚𝐦𝐚𝐭𝐚?

1️⃣ 𝐉ä𝐥𝐠𝐢 "𝐩𝐮𝐧𝐚𝐬𝐞𝐢𝐝 𝐥𝐢𝐩𝐩𝐞"! 🚩 Sinu keha on tark. Kui tunned püsivat lihasvalu, hommikust liigeste jäikust või märkad, et rahuolekupulss on tavapärasest kõrgem, siis see ei ole "märk heast trennist", vaid keha appihüüe muutusele ning aja maha võtmisele. Optimaalne koormus tähendab, et sa tunned end pärast trenni energilisena, mitte kurnatuna.
2️⃣ 𝐔𝐧𝐢 𝐨𝐧 𝐬𝐢𝐧𝐮 𝐬𝐚𝐥𝐚𝐫𝐞𝐥𝐯! 😴 Treening on keha lõhkumine, aga uni on selle uuesti ülesehitamine. Ilma piisava uneta (7–9 tundi) on vigastusoht kuni 60% suurem! Sinu aju vajab sügavat und, et toota kasvuhormooni, mis parandab kudesid ja taastab närvisüsteemi. Puhkus on osa treeningust, mitte selle puudumine!
3️⃣ 𝐄𝐫𝐢𝐬𝐭𝐚 𝐚𝐤𝐮𝐮𝐭𝐬𝐞𝐭 (hetkelist ja järsku tekkivat) 𝐣𝐚 𝐤𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐯𝐚𝐥𝐮! ⚠️ Ära suru end valust läbi. Kui valu tekib äkki (akuutne vigastus), vajab see kohest rahu. Kui see hiilib tasapisi ja kordub (krooniline ülekoormus), vajab su keha abi koormuse korrigeerimisel ja tehnika parandamisel.
✨ 𝐌𝐢𝐬 𝐨𝐧 "𝐦𝐚𝐠𝐮𝐬 𝐩𝐮𝐧𝐤𝐭" 𝐡𝐚𝐫𝐫𝐚𝐬𝐭𝐮𝐬𝐬𝐩𝐨𝐫𝐭𝐥𝐚𝐬𝐞𝐥𝐞? ✨
Selleks, et uue aasta hoog ei raugeks, ei pea sa tegema kõike korraga. Oluline on järjepidevus, mitte intensiivsus. Vahel on kõige parem treeningotsus minna sel õhtul varem magama või piirduda lühikese jalutuskäiguga.

Kui tunned, et ei oska ise seda tasakaalu leida või mõni vana vigastus annab tunda, siis ära oota, kuni see muutub liikumisaktiivsust ja elukvaliteeti pärssivaks faktoriks.
Füsioterapeut Helina Kalda aitab sul:
✅ Leida just sinu võimetele vastava optimaalse koormuse.
✅ Koostada harjutuskava, et vältida vigastusi.
✅ Lugeda keha märguandeid enne, kui neist saab "punane lipp" või vigastus.
Tee sel aastal teisiti – alusta targalt, mitte ainult tugevalt. 🧠💪
𝗟𝗶𝘀𝗮𝗶𝗻𝗳𝗼 𝗷𝗮 𝗯𝗿𝗼𝗻𝗲𝗲𝗿𝗶𝗺𝗶𝗻𝗲:
📞 +372 57 49 39 60
📧 info@ajk-kliinik.ee

Kas sina oled sel aastal juba mõnda "punast lippu" märganud või kulgeb start sujuvalt? Jaga oma kogemust! 👇

06/01/2026

🧠𝐒𝐢𝐧𝐮 𝐚𝐣𝐮 𝐬𝐮𝐩𝐞𝐫𝐫𝐚𝐯𝐢𝐦 𝐞𝐢 𝐚𝐬𝐮 𝐚𝐩𝐭𝐞𝐞𝐠𝐢𝐬, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬!

☑️Jaanuar on uute alguste kuu. Paljud lubavad rohkem liikuda, aga tihti unustame, et liikumine ei ole ainult lihaste jaoks – see on parim viis hoida aju noorena ja mõtted selged.
Rootsi psühhiaater Anders Hansen, menuraamatu „Tugev aju“ autor, ütleb: „𝑺𝒊𝒏𝒖 𝒂𝒋𝒖 𝒐𝒏 𝒍𝒐𝒐𝒅𝒖𝒅 𝒍𝒊𝒊𝒌𝒖𝒎𝒊𝒔𝒆𝒌𝒔, 𝒎𝒊𝒕𝒕𝒆 𝒊𝒔𝒕𝒖𝒎𝒊𝒔𝒆𝒌𝒔!“

Kui tunned, et sul on keeruline keskenduda ja fookust tööülesannetel hoida, siis väike liikumispaus on just see, mida vajad. Purustame paar levinud müüti, et saaksid alustada uut aastat teadlikumalt ja väiksema pingutusega!

🏃‍♀️𝐌üü𝐭 𝟏: 𝐏𝐞𝐚𝐧 𝐭𝐫𝐞𝐞𝐧𝐢𝐦𝐚 𝐭𝐮𝐧𝐝𝐞, 𝐞𝐭 𝐭𝐫𝐞𝐧𝐧𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐚𝐬𝐮 𝐬𝐚𝐚𝐝𝐚!
VALE! Uuringud näitavad, et sinu aju saab liikumisest kasu ka väga lühikeste, kuid järjepidevate liikumispausidega. Juba 5 minutit intensiivset liikumist võib vähendada ATH sümptomeid ligi 50%! See lühike paus on ajule kui „pausinupp“, mis parandab koheselt fookust ja alandab ärevust.

💡Nipp: Ära oota, et sul oleks aega pika treeningu jaoks. Piisab, kui teed kiire kõnni ümber kvartali, hüppad 5 minutit hüppenööriga või tantsid lemmiklaulu saatel.
𝐉ä𝐫𝐣𝐞𝐩𝐢𝐝𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐯ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐬𝐩𝐚𝐮𝐬𝐢𝐝 𝐯õ𝐢𝐝𝐚𝐯𝐚𝐝 ü𝐡𝐞𝐤𝐨𝐫𝐝𝐬𝐞, 𝐤𝐮𝐢𝐝 𝐤𝐚𝐨𝐨𝐭𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐯𝐚 𝐢𝐝𝐞𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞 𝐭𝐫𝐞𝐞𝐧𝐢𝐧𝐠𝐮!

🏃‍♀️𝐌üü𝐭 𝟐: 𝐓𝐫𝐞𝐧𝐧𝐢 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐛 𝐭𝐞𝐡𝐚 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐥𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐤𝐬, 𝐞𝐭 𝐤𝐚𝐚𝐥𝐮 𝐧𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐞𝐫𝐢𝐝𝐚!
Jaanuaris keskendutakse tihti kaalunumbritele, kuid tegelikult on liikumine sinu isikliku õnnekokteili salakomponent. Liikumise ajal vallanduvad kehas ained, mis muudavad meie enesetunnet hüppeliselt: kehalise aktiivsuse ajal toodetakse ajus erinevaid aineid- nii õnnehormooni dopamiini kui rahuloluhormooni serotoniini kui ka valku nimega BDNFi- ehk aju "väetist": See parandab mälu, kaitseb aju kulumise eest ja aitab ennetada depressiooni. Seda ei saa osta tabletina, seda toodab sinu aju ise vaid liikumise ajal ja pärast seda!

👣 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐚𝐥𝐮𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐨𝐡𝐮𝐭𝐮𝐥𝐭 𝐣𝐚 𝐣ä𝐫𝐣𝐞𝐩𝐢𝐝𝐞𝐯𝐚𝐥𝐭?
Mõnikord takistab meid liikumast hirm valu ees, vanad vigastused või teadmatus, milline koormus on vaimse tervise toetamiseks sobivaim. Siinkohal tuleb appi füsioterapeut.

Füsioteraapia ei ole ainult taastusravi – see on teekond selgema pea ja rõõmsama meeleni. Meie kliiniku füsioterapeut Helina Kalda aitab sul:
☑️leida just sinu vaimsele tervisele ja füüsisele sobiva koormuse.
☑️ennetada vigastusi, et uue aasta hoog ei raugeks.
☑️vabastada kehasse kogunenud pingeid, mis tekitavad väsimust ja ärevust.

Ära jää oma mure ega eesmärgiga üksi. Kui soovid alustada uut aastat teadlikult, broneeri aeg meie füsioterapeudi konsultatsioonile!

𝗟𝗶𝘀𝗮𝗶𝗻𝗳𝗼:
📱+372 57 49 39 60
✉️info@ajk-kliinik

Sel aastal ära mine trenni ainult keha vormimise jaoks. Treeni oma aju tugevaks ja stressile vastupidavaks!

👇Mis on sinu lemmik liikumisviis? Jaga meiega kommentaarides!
Füsioterapeut Helina Kalda

22/12/2025

Pühadeaeg toob endaga kaasa palju tundeid – rõõmu, vaikust, ootusi ja vahel ka väsimust.

Soovime, et need jõulud oleksid teile hetkedeks, kus tohib aeglustada, hingata ja olla just nii, nagu parasjagu jaksate.

Rahu, soojust ja hoolivust – nii enda kui ka teiste vastu.

Kliiniku lahtiolekuajad pühadeperioodil

22.12 9:00-17:00
23.12 9:00-12:00
24-26.12 SULETUD
29-30.12 9:00-17:00
31.12 SULETUD
01.01 SULETUD
02.01 9:00-17:00

AJK Kliiniku meeskond

17/12/2025

Palume oma klientidel juba varakult kontrollida oma retsepte ja muid soove, et pühade ajaks oleks kõik vajalik olemas. Pühade ajal on vastamis- ja tööajad piiratud.

Vaimse tervise hädaabi pühadeperioodil - kuhu pöörduda?

𝐊𝐮𝐢 𝐨𝐧 𝐨𝐡𝐭 𝐞𝐥𝐮𝐥𝐞 𝐯õ𝐢 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐯𝐢𝐠𝐚𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐫𝐢𝐬𝐤

• 112 (kiirabi / politsei / pääste) – helista kohe.

𝐊𝐢𝐢𝐫𝐞 𝐤𝐫𝐢𝐢𝐬𝐢𝐚𝐛𝐢 𝐣𝐚 ä𝐫𝐚𝐤𝐮𝐮𝐥𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 (öö𝐩ä𝐞𝐯𝐚𝐫𝐢𝐧𝐠𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐯õ𝐢 õ𝐡𝐭𝐮𝐧𝐢)

• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 – 24/7, ka tugeva kriisi, vägivalla, kaotuse, trauma jm korral; suunab edasi abini. (Välismaalt: +372 614 7393)
• Palunabi.ee – vaimse tervise ja kriisinõustamine veebis.
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 – iga päev 10–24, emotsionaalne tugi (eesti/vene/inglise).

𝐋𝐚𝐬𝐭𝐞 𝐣𝐚 𝐧𝐨𝐨𝐫𝐭𝐞𝐠𝐚 𝐬𝐞𝐨𝐭𝐮𝐝 𝐦𝐮𝐫𝐞𝐝

• Lasteabi 116 111 – 24/7, telefon ja ka veebivestlus; saab pöörduda ka siis, kui kõneaega ei ole.

𝐌𝐞𝐝𝐢𝐭𝐬𝐢𝐢𝐧𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐧õ𝐮 (𝐤𝐮𝐢 𝐞𝐢 𝐭𝐞𝐚, 𝐤𝐚𝐬 𝐯𝐚𝐣𝐚 𝐞𝐫𝐚𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐚𝐛𝐢)

• Perearsti nõuandetelefon 1220 (välismaalt +372 634 6630) – ööpäevaringselt nõu, sh kui kahtled, kas kutsuda kiirabi.

𝐄𝐫𝐚𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐩𝐬ü𝐡𝐡𝐢𝐚𝐚𝐭𝐫𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐛𝐢 (𝐡𝐚𝐢𝐠𝐥𝐚𝐭𝐞𝐬)

• Tervisekassa koondab info, et erakorraline psühhiaatriline abi on tasuta ja kättesaadav ööpäevaringselt suuremates linnades ning annab viited, kuhu pöörduda.
• Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik
Vastuvõtukabinet: Raja 31, kabinet B 1002, I korrus
Valvearsti/valveõe telefon: 731 8764

Soovime kõigile rahulikku ja hoitud pühadeaega. Ärge jääge oma murega üksi – abi on olemas ka pühade ajal ning selle poole pöördumine on märk hoolimisest iseendast ja oma lähedastest. Hoolitseme üksteise eest ning märkame, kui kellelgi on raske.

𝐀𝐉𝐊 𝐊𝐥𝐢𝐢𝐧𝐢𝐤

10/12/2025

𝐊𝐢𝐧𝐤, 𝐦𝐢𝐬 𝐞𝐢 𝐦𝐚𝐤𝐬𝐚 𝐦𝐢𝐝𝐚𝐠𝐢: 𝐯𝐚𝐢𝐦𝐬𝐞𝐭 𝐡𝐞𝐚𝐨𝐥𝐮 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐭𝐞𝐨𝐝

Detsember on sageli täis kingitusi, aga vahel unustame, et kõige väärtuslikumad neist ei tule poest.
Päris hoolimine ei vaja pakkepaberit ega läikivat paela – see vajab kohalolu.

Siin on mõned lihtsad, kuid väga mõjusad “kingitused”, mis võivad kellelegi terve päeva – või isegi nädala – kergemaks muuta:

𝐊𝐮𝐮𝐥𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐤𝐚𝐭𝐤𝐞𝐬𝐭𝐚𝐦𝐚𝐭𝐚.
Anna inimesele ruumi rääkida ja tunda, et ta on päriselt kuulatud.

𝐀𝐣𝐚 𝐤𝐢𝐧𝐤𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞.
Pühenda kas või 10 minutit jalutuskäigule, teetassile, sõnumile või telefonikõnele – see võib olla suurem kingitus kui midagi materiaalset.

𝐒𝐢𝐢𝐫𝐚𝐬 𝐭ä𝐡𝐞𝐥𝐞𝐩𝐚𝐧𝐮.
Pane telefon kõrvale, vaata otsa, ole kohal. Lähedase jaoks võib see olla hindamatu hetk.

𝐓𝐮𝐧𝐧𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐣𝐚 𝐡𝐞𝐚𝐝𝐞 𝐬õ𝐧𝐚𝐝𝐞 𝐣𝐚𝐠𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞.
“Sa oled mul oluline.” “Ma olen su üle uhke.” “Sa oled teinud rohkem kui küll.”
Need laused loovad turvatunnet ja toetust.

𝐏𝐫𝐚𝐤𝐭𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐛𝐢 𝐢𝐠𝐚𝐩ä𝐞𝐯𝐚𝐞𝐥𝐮𝐬.
Paku, et teed sõidu, tood poest midagi või aitad väiksemate ülesannete juures. Mõnikord on ka väikseim pingelangus suur kingitus.

𝐑𝐮𝐮𝐦𝐢 𝐚𝐧𝐝𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐦õ𝐢𝐬𝐭𝐦𝐢𝐧𝐞.
Mõni vajab puhkust, vaikust või vähem kohustusi. Mõistmine on samuti kingitus.

𝐉𝐮𝐥𝐠𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐣𝐚𝐠𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞.
Ütle inimesele, et ta ei pea kõigega üksi hakkama saama ja et abi otsimine on tugevus.

𝐒𝐨𝐞 𝐩𝐮𝐮𝐝𝐮𝐭𝐮𝐬.
Kallistus, käepigistus või toetav puudutus võib olla kõige rahustavam asi, mida pakkuda.

𝐇𝐮𝐯𝐢𝐭𝐮𝐧𝐝𝐦𝐢𝐧𝐞.
Küsi siiralt: “Mis on viimasel ajal sulle rõõmu teinud?” või “Mis on sel nädalal olnud sinu jaoks kõige keerulisem?” — ja kuula südamega, mida teine jagab.

Pühade ajal võivad paljud tunda stressi, üksildust või üleväsimust.
Neid väikseid kingitusi jagades saame üksteist päriselt toetada ja luua turvalise, hooliva ning südamliku jõulutunde – sellise, mis kestab kauem kui üks päev või üks pakk.

𝐓õ𝐞𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐤𝐢𝐧𝐠𝐢𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐧𝐞𝐞𝐝, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝐦𝐚𝐤𝐬𝐚𝐦𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐧𝐞𝐞𝐝, 𝐦𝐢𝐬 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐬ü𝐝𝐚𝐦𝐞𝐬𝐭. 𝐌𝐚𝐭𝐞𝐫𝐢𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐝 𝐚𝐬𝐣𝐚𝐝 𝐯õ𝐢𝐯𝐚𝐝 𝐫õõ𝐦𝐮 𝐭𝐮𝐮𝐚 𝐡𝐞𝐭𝐤𝐞𝐤𝐬, 𝐤𝐮𝐢𝐝 𝐩ä𝐫𝐢𝐬 𝐡𝐨𝐨𝐥𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐥𝐨𝐨𝐛 𝐬𝐨𝐨𝐣𝐮𝐬𝐭, 𝐦𝐢𝐬 𝐣ää𝐛.

03/12/2025

𝐃𝐞𝐭𝐬𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢 𝐯𝐚𝐫𝐣𝐮𝐤ü𝐥𝐠: 𝐦𝐢𝐤𝐬 𝐦𝐞 𝐯ä𝐬𝐢𝐦𝐞 𝐣𝐚 𝐤𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐩ä𝐫𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐝𝐚?

Detsember on kummaline kuu.
Väliselt soe ja valgusküllane, aga seesmiselt võib olla kurnav: ootused, kohustused, kulutused, pidev suhtlemine… Ja lõpuks tunneme end tühjana.
Kas sinul ka vahel tekib tunne, et “peaksin olema rõõmus”, aga keha ütleb hoopis vastupidist?

𝐒𝐢𝐢𝐧 𝐨𝐧 𝐦õ𝐧𝐞𝐝 𝐧𝐢𝐩𝐢𝐝, 𝐦𝐢𝐬 𝐚𝐢𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐩ü𝐡𝐚𝐝 𝐬𝐭𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢𝐯𝐚𝐛𝐚𝐦𝐚𝐤𝐬 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐚.

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐦𝐞 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐯ä𝐬𝐢𝐦𝐞?

• Sotsiaalne koormus – pidev “esinemine” võtab psühholoogilise ruumi.
• Vähene uni + pime aeg – pidude järgsed ööd ei taasta keha, kortisool jääb kõrgeks.
• Otsustusväsimus – kingid, üritused, menüüd, eelarved - aju eesosa lihtsalt väsib ära.

𝐎𝐨𝐭𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 = 𝐬𝐭𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢 𝐯ä𝐡𝐞𝐧𝐞𝐦𝐢𝐧𝐞

Tühista 1 kohustus. Vaata kalendrit ja kustuta kõige koormavam.
Energiaeelarve, mitte rahaeelarve. Kui oled sotsiaalselt üleküllastunud– mine varem koju.
Perfektsionism pausile. “Piisavalt hea” kodu, toit ja kingid on täiesti okei.

𝐓𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐯 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐫𝐞𝐠𝐮𝐥𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧

Hinga sügavalt. 4 sek sisse → 1 paus → 6 sek välja. 5 minutit päevas.
Rahulik liikumine. Jalutuskäik valguse käes metaboliseerib stressihormoone.
Stabiilne hommikusöök. Valgurikas toit hoiab meeleolu ja energiat.

𝐄𝐦𝐨𝐭𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐚𝐥𝐧𝐞 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐡𝐨𝐢𝐝

Luba endal tunda kõike, mitte ainult “rõõmu”.
Jaga oma mõtteid ühe turvalise inimesega — sotsiaalne tugi vähendab stressi kohe.

𝐄𝐧𝐧𝐞𝐭𝐚𝐯 ü𝐥𝐞𝐤𝐨𝐨𝐫𝐦𝐮𝐬𝐞 𝐯ä𝐥𝐭𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞

Planeeri nädalasse 2 “tühja õhtut”.
Tee endale mikro-rituaalid (teejoomine, 2 min vaikust, küünal põlema vms).
Digipiirid – telefon pausile pärast kell 21:00i.

𝗗𝗲𝘁𝘀𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 𝗲𝗶 𝗽𝗲𝗮 𝗼𝗹𝗲𝗺𝗮 𝘀𝘁𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶𝗿𝗼𝗵𝗸𝗲 𝗺𝗮𝗿𝗮𝘁𝗼𝗻.
Kui annad endale loa olla “piisavalt hea”, tekib ruumi päris rahule ja kohalolule — sellele, mis on tegelikult oluline.

AJK Kliinik