Eesti Isikuloo Keskus

29/09/2025

Muudame koos digitud nimed andmebaasiks- tule vabatahtlikuks sisestajaks!

27/09/2025

Värskes ajakirjas Keel ja Kirjandus kirjutab kultuuriloolise arhiivi juhataja Kristi Metste vennastekoguduse käsikirjadest, mis on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumis.
📜Ainulaadne kollektsioon on väga mitmekesine ja selle kujunemislugu on põnev teekond antud teemaga tegelejatele.
Teemakohast lisainformatsiooni saab huviline lugeda lisaks Rudolf Põldmäe ülevaadetest „Vennastekoguduse säilinud käsikirjad”, „Elulookirjeldused lugemismaterjalina” ja teistest tema kirjutistest, kus enamasti on vaatluse all vennastekoguduse kirjalik pärand tervikuna.
Kristi Metste peatub artiklis pikemalt kultuuriloolise arhiivi käsikirjakogudel, mis sisaldavad vennastekoguduse materjale.
Teatavasti asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) Tartus Eesti Rahva Muuseumi (ERM) koosseisus 1929. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Ajalooseltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja ERM-i enese arhiivikogude ühendamisel, et eri institutsioonide valduses olevaid arhiive paremini hallata ja nende kasutamist lihtsustada. Sellest tulenevalt moodustavad EKLA-s leiduvate vennastekoguduse materjalide keskse osa käsikirjad, mille kogusid 1910. aasta paiku ERM-i kaastöölised.
Omaaegseid säilituspõhimõtteid järgides on selle kogumi rahvaluulet sisaldavad käsikirjad antud hoiule Eesti Rahvaluule Arhiivi.
1930ndatel tegeles antud koguga Rudolf Põldmäe ning temast kujunes kauaks ajaks ainus selle valdkonna asjatundja Eestis.
👉Vennastekoguduse käsikirjakogus (f 252) on esindatud kõik vennaste käsikirjaliigid, vaimulikud tarbetekstid, nagu kõned, jutlused ja manitsused, lauluraamatud, elulood, aga ka apokriivaline lugemisvara ja trükis ilmunud raamatute ärakirjad. Suurem osa neist on tõlkelist päritolu, kuid on ka algselt eesti keeles koostatud tekste, enamik lõunaeesti keeles. Põldmäe hinnangul pärineb põhiosa vennastekoguduse käsikirju XIX sajandi esimesest veerandist.
👉Omaette rühma moodustavad vennastekoguduse arhiivis elulood, mida praegu on fondis 252 üle kolmekümne. Enamasti on need muust rahvusest vendade elulood, aga kogumis on ka kaheksa naise elulood. Neist üks, aastaga 1863 dateeritud käsikiri jutustab 4-aastasest tütarlapsest: „Lühhikenne tähhele pannemisse wäärt ellokäük üttest nelia ajastalissest Latsekessest nimmega Anna Maria Sundberg…”.

🧐Loe artiklit lähemalt siit:
https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/38873
📷 Vennastekoguduse käsikirjade hulka kuulub ka Mihkel Sarapuu „Ühe mehe elu lugu mödaminewast aasta saajast temast enesest üles kirjodetu” EKLA, Esimene leht Mihkel Sarapuu eluloost.

24/09/2025

Kuidas eestlased 300 aastat tagasi vestlesid? Hea pildi saame Anton Thor Helle 1732. aasta keeleõpetuse lõpus olevatest dialoogidest, kus räägivad omavahel nii talupojad kui ka saksa kirikuõpetaja ja eesti talupoeg.

Pastori ja talupoja suhtluses keskendutakse haridusele, Piibli lugemise kasulikkusele ja hingehoiule. Talupoegade omavaheline suhtlus käis aga maistel teemadel, nagu linakasvatus ja mesilaste pidamine.

Kuidas võisid omavahel vestelda 18. sajandi eestlased? Kõige parem võimalus sellest aimu saada on lugeda Anton Thor Helle 1732. a keeleõpetuse lõpus olevaid vestlusi, mille ütlemised on väljaandja Eberhard Gutsleffi eessõna kohaselt nopitud otse talupoja suust, kirjutas "Keeleminutites" EKI ...

09/09/2025

Kust on pärit Arvo Pärdi meesliinis esivanemad ja nende perekonnanimi.

Pärt on tuntumaid Eesti isikunimesid kogu maailmas. Selle on teinud kuulsaks muidugi helilooja Arvo Pärt, kes tähistab neil päevil oma 90. sünnipäeva. Perekonnanimena on Pärt kakssada aastat vana – selle said nimeks 30 eri perekonda üle Eesti, kirjutas EKI vanemleksikograaf-nooremteadur Fr...

07/07/2025

"Aktuaalne kaamera" kõneles eile veidi pereloo uurimisest, küll väga üldiselt, kuid mõne uue mõtte ehk saab juurde: https://jupiter.err.ee/1609729961 (alates 12:00).

20/03/2025

Üle antavad raamatud on digiteerituna juba varem Saagas olnud, ent originaalide säilimine on samuti väga oluline. Uudises näeb ka konsistooriumi arhiivi ja teisi kirikuraamatuid.

Paljudes kirikutes puudub võimalus vanu kirikuraamatuid säilitada, sest puuduvad selleks vajalikud tingimused. Seetõttu kinkis Põlva Maarja kogudus vanad kirikuraamatud rahvusarhiivile, et need säiliksid ja nendes olevad andmed oleksid kõigile kättesaadavad.

03/02/2025

📜 Rahvusarhiiv avas 1,2 miljoni isikukirjega pereregistri. Vaata, kas leiad oma esivanemad pereregistrist üles siit:
👉https://ais.ra.ee/et/content/family 👈

📜Konkreetse perekirje digipildi juurde juhatab otsingutulemuste juures olev kaadrinumber. Andmetele ligi pääsemiseks on vajalik Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali kasutajakonto loomine.

📜 Lähemalt saab lugeda pereregistrist Rahvusarhiivi koduleheküljelt: https://www.ra.ee/leia-lihtsa-otsinguga-arhiivist-ules-oma-esivanemad-rahvusarhiiv-avas-12-miljoni-isikukirjega-pereregistri/

📜 Illustratsioon: Jaan Tõnissoni perekirje (RA, ERA.5130.4.471)

05/12/2024

Eugeenika ja genealoogia olid lähedalt seotud, neid ühendas üks selts, mis asutati Tartus täpselt 100 aastat tagasi. Eugeenikast oli juttu eilses "Ringvaates".

Genealoog Fred Puss rääkis "Ringvaates", et sada aastat tagasi asutati Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis", mille eesmärk oli Eesti rahvas suureks kasvatada ning seetõttu võeti vastu seadus, mis lubas sundsteriliseerida inimesi, keda peeti alaväärseks.

18/11/2024

Kas kasutad veel igapäevakeeles sõna lell ja sõtse?

Mõned sugulasi tähistavad sõnad on eesti keeles püsinud väga kaua ja neile on leitud vasted ka Uurali algkeelest, mida kõneldi umbes 6000–4000 aastat tagasi, kirjutas "Keeleminutites" Eesti Keele Instituudi arhiivispetsialist-nooremteadur Liis Ermus.

03/09/2024

Superema hüpoteesi järgi sünnitavad mitmikuid keskmisest tugevamad ja elujõulisemad naised. Nüüd õnnestus Eesti teadlastel sellele hüpoteesile tõestus leida. Eesti 19. sajandi naiste andmed kinnitavad, et pärast 80. eluaastat oli kaksikute emade suremus madalam kui teistel. Seejuures oli rannikul elavate ja maanaiste eluiga suhteliselt pikem.

Superema hüpoteesi järgi sünnitavad mitmikuid keskmisest tugevamad ja elujõulisemad naised. Nüüd õnnestus Eesti teadlastel sellele hüpoteesile tõestus leida. Eesti 19. sajandi naiste andmed kinnitavad, et pärast 80. eluaastat oli kaksikute emade suremus madalam kui teistel. Seejuures oli r...

15/07/2024

Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss kõneleb intervjuus ka suguvõsauurimist mõjutanud suurematest muututest.

Eestlased on väga agarad oma suguvõsa ajalugu uurima ja see on muutunud aina populaarsemaks.

11/06/2024

Palju õnne, Johannes!
Aga kas Johannes Eesti Rahva Muuseum? Vahva ju oleks, aga siiski mitte. Johannese perekonnanimi tuleb Torist, kus tema esivanemad elasid perekonnanimede paneku ajal 1820. aastail rootsiaegse ehk 1680. aastate peremehe Songa Hermi ehk Hermani maadel. Kas Herm oli ka Johannese esiisa, pole allikate nappusel võimalik kindlaks teha. Nimi Herman tähendab vanasaksa keeles 'sõjamees, rahvamees'.