09/04/2026
"Laula, laula, suukene, mõlgu marja meelekene".
Eile alustasime hooldekodus uue põneva ühistegevusega - muusika- ja hääleteraapia ringiga.
Muusika ja helid puudutavad igat inimest. Meie enda hääl on paljude jaoks õrn teema. Sellega on seotud traumad, ilusad ja sageli ka ebameeldivad mälestused.
Hääle vägi aitab meil väljendada seda, kuhu sõnad lõpuni ei ulatu.
Paljudel meil on sisimas soov, et tahaks laulda, aga ei oska või ei julge. Või on meile kunagi öeldud, et parem on kui sina ei laula? Või oleme olnud sunnitud vaikima ja sõnu alla neelama seal, kus tahaks nutta, ennast väljendada, südamelt rääkida või kasvõi ohata. Hoiame keelt hammaste taga ja ei luba endal väljendada seda, mida südamest tegelikult tahaksime öelda. Oleme leppinud sellega, et meie hääl on nii või naasugune ja kartnud teha häält, sest mis teised arvavad, kui seda kuulevad? Oleme tundund, kuidas lauldes või rasketest asjadest rääkides kõri pitsitab?
Hääle- ja muusikateraapias õpime tundma oma häält ja selle väljendusjõudu läbi erinevate mänguliste elementide. Vabastame hääle ja keha pingetest, vabastame ja puudutame tundeid, mis on häälega seotud traumade või mälestustega kehas kogunenud.
Juba vanasõna ütleb, et laul teeb rinna rõõmsaks ja muusika on üks parimaid meeleolu ravimeid. Hääle- ja muusikateraapia ringis saame uuesti oma häälega sõbraks, õpime
Igaühele on antud hääl, mis vabalt kõlades on imekaunis ning väljendab meie sügavamat olemust. Oma imekauni häälega sõbraks saamiseks ei ole kunagi liiga hilja!
Meie maja esimeses muusikateraapia ringis tegime erinevaid näo- ja kõrilihaseid vabastavaid harjutusi. Oli palju nalja ja elevust, kui näiteks tuli puristada nagu hobune või ajada keel suust välja ja puudutada ninaotsa. Rääkisime lemmiklauludest, mängisime rütmipille, õppisime oma hääleaparaati tundma läbi erinevate häälitsuste, kuulasime laulude sõnu ja jagasime, mis tundeid ja mälestusi mingi laul kelleski tekitas. Ja muidugi laulsime, täpselt nii, nagu igal ühel tuli. Laulsime südamest ja hingest.
Nõnda näiteks rääkis Malle, kuidas temale meenus ühe lauluga metsa lõhn, kui ta noorena metsa all jalutas ja armunu hing südames õitses. Jürile meenus jälle see, kuidas ta ühe teise lauluga esimest korda õppis ära akordioni mängimise või kuidas ta lauluga "Esimene tüürimees" oli krooniteenistuses, kaugel merel võõrastes vetes ja igatses nii kangesti koju. Mitmed osalejad said esimest korda julguse teha suu lahti ja laulda kaasa, sest nendelt ei oodatud viisipidamist või "ilusti laulmist". Sest meil igaühel on kaunis ja särav hääl, mis on kauni ja särava hinge peegelduseks. Vahel on selle üles leidmiseks ja välja näitamiseks vaja teistsugust ruumi ja toetavat sõna.
Soovime kõikidele ilusaid kauneid ühendusi oma imekaunite häältega! Olge julged ja vabad nagu kevadised linnud, kes ennastunustavalt kogu oma olemusest siristavad, mõtlemata sekundikski, mida keegi nende häälest arvab:)
Ja suur tänu Häälepärlid laulustuudiole, kellelt saadud teadmisi ja praktikaid saame kasutada nüüd ka meie maja memmede ja taatide juures! 🥰