Psühhosotsiaalne nõustaja, kriisinõustaja ja eripedagoog Kersti Puusild

25/01/2026

Hea väärt lugemine!
Räägib psühhiaater Madis Parksepp.
"Headeks lähisuheteks vajame silmast silma suhtlemist, arutlusruumi ja aega".
"Ükski laps ega noor ei eelda, et tema vanematel on kasvatusteaduste kraad või pereterapeudi kutse, nad tahavad, et nende kõrval oleks toetav inimene, kes oleks tema jaoks olemas, lapsepõlves rohkem suunab, teismelisena on pigem selja taga. Noor tunneb, et häda korral on olemas inimene, kes teda kuulab ja ka mõistab. Sellise suhte loomise eeldusteks on tahe ja ühine aeg, aga mitte mingid spetsiifilised eriteadmised ja vanemlikke oskusi on alati võimalik koos kasvamise perioodil omandada," tõdeb Parksepp.

Psühhiaater Madis Parksepp rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et eestlased usuvad pigem tablettide imejõusse kui iseenda suutlikusse oma elustiilis vajalikud muudatused teha. Parksepp tõdes, et aina enam hääbuva silmast silma suhtlemise tõttu kaotame ajapikku oskuse luua ja hoida läh...

09/10/2025

Kuidas mõjutavad nutiseadmed laste arengut?
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukk selgitab, et just väikelapseeas tuleks olla erinevate ekraanide suhtes eriti tähelepanelik, kuna esimestel eluaastatel areneb aju kõige kiiremini ja toimub aktiivne närviühenduste loomine, mis mõjutab kogu hilisemat arengut.
👶Kui lapsel puuduvad mitmekesised kogemused oma meelte, liikumise ja vahetu suhtlemise kaudu ning need asendatakse passiivse ekraanivaatamisega, võib see avaldada püsivat negatiivset mõju nii kognitiivsetele kui ka kehalistele oskustele, sealhulgas kõne arengule.
📱Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et alla 1-aastased lapsed ei peaks veetma aega ekraanides. Alla 2-aastaste laste ekraaniaeg ei tohiks ületada ühte tundi päevas. Sama reegel – maksimaalselt üks tund – kehtib ka alla 5-aastastele lastele, arvestades nii televiisori kui ka tahvelarvutite, mobiiltelefonide ja mängukonsoolide kasutust. Liigne ekraaniaeg selles vanuses takistab aktiivse mängu ja suhtluse kaudu vajalike oskuste omandamist.
⬇️Pikemalt, kuidas nutiseadmes veedetud aeg mõjutab laste arengut, saab lugeda artiklist.
https://www.kliinikum.ee/kuidas-mojutavad-nutiseadmed-laste-arengut/?fbclid=IwY2xjawNU7DhleHRuA2FlbQIxMQABHiUHdGctQ_pnOfJBWonXegkJo1vRDIcUqwOh4WKfLycVKoL8joeBzwH6PjHp_aem_wXs8XnM4HXvz6MlebaiawQ

Liigne nutiseadmete kasutamine jätab jälje laste loovusele, õppetööle ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Erinevate digiekraanide soovituslikust kauem kasutamine tõrjub kõrvale päriselu mängud ning sotsiaalse suhtluse, ohustades enim just väikelapsi. Tänapäeva digiajastul on üha o...

28/06/2025

Hea lugemine!
Küll on tore, et Kuressaare Haigla jagab tõenduspõhist tarkust.
https://www.facebook.com/photo?fbid=1244816417436153&set=a.207833384467800

Suvi on käes, laste kohustuste koorem on ajutiselt pausil ning üsna pea on oodata koorilaulu nimega "MUL ON IGAV". 🫠

Lapsevanematele hea meeldetuletus, miks on vahepeal hea, et lapsed igavust kogevad ning miks ei peaks kiirustama nende iga päeva meelelahutusprogrammiga sisustama. 🙃

Tänapäeva ühiskonnas on igavus sageli nähtus, mida püütakse iga hinna eest vältida. Lastele pakutakse järjest rohkem struktureeritud tegevusi, ekraane ja juhendatud meelelahutust. Kuid teadlased hoiatavad: liigne stimulatsioon võib takistada lapse loovuse ja iseseisva mõtlemise arengut. Üha enam uuringuid näitab, et just igavus on see vaimne seisund, mis toetab kujutlusvõimet, probleemilahendust ja isegi emotsionaalset küpsust.

🧠 Mida ütleb teadus igavuse kohta?

1. Igavus äratab loovuse

Uuringud näitavad, et kui inimene kogeb igavust, aktiveerub aju loominguline keskus.

Dr. Sandi Mann ja Rebekah Cadman (University of Central Lancashire) viisid 2014. aastal läbi eksperimendi, kus osalejad pidid tegema igavat tegevust – näiteks lugema telefoniraamatut – ja seejärel looma loovaid kasutusviise plasttopsile. Selgus, et igavust kogenud grupid sooritasid loovuse teste paremini kui need, kellel igav ei olnud.

2. Igavus soodustab sisekaemust ja eneseväljendust

BBC artiklis “How boredom can spark creativity” toob dr Teresa Belton välja, et igavus ei ole passiivsus, vaid võimalus süvenemiseks ja enese kuulamiseks. See on hetk, mil aju lülitub ümber sisemisele dialoogile ja hakkab otsima tähendust või looma midagi uut.

3. Igavus toetab probleemilahendust ja eneseregulatsiooni

Kui laps on ilma otsese tegevuseta, seisab ta silmitsi valikuga: leida endale tegevus või jääda rahulolematuks. Just see olukord õpetab last võtma initsiatiivi, hindama oma emotsioone ja suunama neid konstruktiivselt – oskused, mis on eluks hädavajalikud.

👨‍👩‍👧 Soovitused lapsevanematele: kuidas toetada loovust igavuse kaudu?

✅ Luba lapsele "igavuse aega" – näiteks 30 minutit päevas, kus pole ekraane ega organiseeritud tegevusi.

✅ Ära sekku kohe, kui laps ütleb "mul on igav", ära paku kohe lahendust. Küsi hoopis: "Mida sa võiksid välja mõelda?"

✅ Paku loovmaterjale – paber, karbid, värvid, loodusmaterjalid. Lihtsad ja avatud esemed ergutavad loovust rohkem kui valmis mänguasjad.

✅ Ole eeskujuks – näita, et vaikne mõtteaeg või lihtsalt olemine on normaalne ja isegi nauditav.

✅ Piira ekraaniaega – digiseadmed lühendavad tähelepanuvõimet ja pärsivad sisemist motivatsiooni.

Kokkuvõtteks võib öelda, et igavus ei ole tühi ja mahavisatud aeg, vaid väärtuslik arenguruum. Kui anname lastele võimaluse ise oma tähelepanu juhtida, igavust kogeda ja sellele lahendusi otsida, siis kasvatame loovaid, eneseteadlikke ja probleemilahendusvõimelisi inimesi.

Selle asemel, et igavust peita või pehmendada, tasub seda usaldada ja vaadata, millised imelised ideed sealt välja kasvavad. Vahvat suve! 😊

09/05/2025

Eripedagoog vajab kriisinõustamise teadmisi.
https://kriisiteadlik.ee/eripedagoog-vajab-kriisinoustamise-teadmisi/?fbclid=IwY2xjawKK2JdleHRuA2FlbQIxMABicmlkETAwamtBUzRES1cydGU4M3pEAR421nTSssEvJfN0ta4xlIvZTJWCe6VluIEihSL8w3qZcQUc4N42tuy8lB7mXA_aem_pVkT7n7UL-4SL_XjLbwYoQ

Räägib kriisinõustamise pädevusega eripedagoog-nõustaja Kersti Puusild: “Olen pedagoogina töötanud 35 aastat, omandanud magistrikraadi eripedagoog-nõustajana ja töötanud eripedagoogina järjepidevalt viimased 10 aastat. Minu peamisteks klientideks on lapsed alates 3. eluaastast kuni güm...

12/02/2025

Raamatute lugemine on imeline tegevus, mis aitab avardada mõtlemist ja kujutlusvõimet.
📔Raamatute lugemine toetab vaimset tervist: Lugemine on suurepärane viis lõõgastumiseks ja stressi vähendamiseks. Raamatusse süvenemine aitab leevendada ärevust ja pakub vaimset puhkust igapäevastest muredest. See on justkui ajutine puhkus, mis aitab sul end vaimselt paremini tunda.
📔Lapsele raamatu ettelugemine on üks parimaid võimalusi parandada oma lapse kõne arengut. Rohked uuringud näitavad, et väikelastele ettelugemine soodustab lugema ja kirjutama õppimist, keele arengut ning toetab lapse ja vanema vahelist lähedast suhet.
📖Lugemine avardab kujutlusvõimet ja teadmisi: Raamatud viivad seiklustele kaugetes maades, ajarännakutele minevikku ja tulevikku ning õpetavad uusi asju erinevate teemade kohta. Iga raamat on justkui akende avanemine uude ja põnevasse maailma.
📖Lugemine arendab keeleoskust ja sõnavara: Lugedes õpid uusi sõnu ja väljendeid, mis aitavad oma mõtteid paremini väljendada ja teistega suhelda. Mida rohkem lugeda, seda rikkamaks muutub keel ja eneseväljendusoskus.
📖Lugemine aitab arendada empaatiat ja mõistmisvõimet: Lugedes erinevatest tegelastest ja nende eludest, õpime tundma erinevaid tundeid ja olukordi. See aitab paremini mõista ja kaasa tunda teistele inimestele, olles seega hoolivam ja mõistvam inimene.
Haarakem raamat ja fantastilisi seiklusi!

22/03/2024

https://www.facebook.com/share/p/gjhtT8Znys2Mc4ee/

Tallinna Ülikool korraldas koolituse "Abiõpetaja lasteaias", mille raames toimus ka kriisinõustamise valdkonna koolituspäev, mida viis läbi Mahena keskuse kriisinõustaja Kersti Puusild.

Lasteaedade personal on väga oluline seltskond, sest just nemad tegelevad igapäevaselt nende kõige väiksemate hingedega, kes väärivad vaid parima teadlikkusega töötajaid enda ümber, et olla parimal võimalikul moel hoitud. Meil on väga suur rõõm, et juba mitmendat kursust järjest oli meil võimalus abiõpetajate koolituse raames ka kriisinõustamise valdkonnast rääkida.

Kõik huvilised, kes aga soovivad veel põhjalikumalt kriisinõustamise teemal teadmisi koguda, on oodatud liituma mais toimuva Mahena koolitus: Kriisinõustamise A&B grupiga, kuhu veel mõned kohad on.

05/02/2024

16/01/2024

Veebruaris alustavad Viljandis taas uued SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISE GRUPID, mis on mõeldud ainult sügisel 1. klassi minevatele lastele!
Loe lähemalt ja registreeru siin 👇
https://www.mangutera.ee/sotsiaalsete-oskuste-grupp

21/12/2023

Iga lapsevanem, pedagoog, haridusasutuse juht, VÄÄRTUSTAGE PABERRAAMATUT JA -ÕPIKUT! Nii saate ära hoida lapsi ja noori ähvardavaid kriise, mis tulenevad suutmatusest aru saada eluliselt olulisest teabest.
Teadlased on teinud oma töö ja metauuringuga on kokku võetud 45 riigis ligi 20 aasta jooksul tehtud vaba aja lugemisuuringud. Igaüks saab täpsemalt ise lugeda, aga siin mõni keskne ja kokkuvõttev mõte.

- Mida noorem ja väiksema õpivilumusega on inimene, seda vajalikum on lugeda teksti paberkandjalt, et loetust ka aru saadaks ja suudetaks teksti eri osade vahel seoseid luua.
- Kui paberilt lugemine treenib inimese tekstist arusaamise võimet paremaks, siis digitaalse sisu lugemine seda ei tee.
- Kui õpilane loeb vabal ajal kümme tundi paberile trükitud teksti, siis võrreldes ekraanilt lugemisega, saab ta loetust 8 kuni 10 korda paremini aru.
- Digivahend funktsionaalset lugemist ei arenda, vaid täidab lapsel eeskätt meelelahutuse eesmärki.
- Alles areneva keeleoskusega inimese sõnavara jääb üheülbaliseks, kui ta piirdub üksnes digilugemisega.

Metauuringu leiab siit: https://journals.sagepub.com/.../ZWGEZIZQHS3RHNPCJDVD/full
Kokkuvõtva artikli siit: https://phys.org/news/2023-12-digital-leisure-comprehension-students.html

06/11/2023

Lapsevanematena ei märka me alati, kui ütleme mõne lause, mida ikka on alati öeldud ja mis ehk aitab päeva kiiremini õhtusse saata, aga mida täiskasvanud omavahelises suhtluses ei lubaks endale.
Selleks, et vanemad oskaksid märgata oma sõnu ja mõtestada, millisena võib öeldut laps suhtluspartnerina tajuda, peame olema teadlikumad.

Juba saabuval pühapäeval on isadepäev - tee isale kink ja anna talle võimalus mõelda kaasa vaimse vägivalla üle, et ta oskaks alati oma last selle eest kaitsta.

Registreerumine: https://forms.gle/TPvGHyMdp1pJkftK6