TBRI Eesti

TBRI Eesti Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from TBRI Eesti, Mental Health Service, Zhytomyr.

TBRI levib! Suhtepõhised lähenemised ja sekkumised, mis on kiindumussuhte põhised ja traumateadlikud, on tänastes parima...
15/05/2026

TBRI levib! Suhtepõhised lähenemised ja sekkumised, mis on kiindumussuhte põhised ja traumateadlikud, on tänastes parimates praktikates ennast tõendanud väga tõhusateks.

Hea meel on teada anda, et USA-Eesti kogemuse jagamise võimalus on ka ülikoolide tasandil. Tänasest on Eestis õpperesisil Karyn Purvis Institute of Child Development tudengite grupp, kellega on ka Tallinna Ülikooli tudengitel võimalus kohtuda:

Seminar keskendub Eesti ja USA kogemuste võrdlusele lastekaitses ning traumateadliku lähenemise rakendamisele töös laste ja peredega.

Kuna paar inimest ei ole vastanud enam oma varasele registreerumishuvile, on meil nüüd vaba veel kaks kohta Low Arousal ...
08/05/2026

Kuna paar inimest ei ole vastanud enam oma varasele registreerumishuvile, on meil nüüd vaba veel kaks kohta Low Arousal koolitusel. Kui sa oled huviline, ja kuna kursus algab juba järgmisel nädalal, siis mõistame olukorda ja saame rääkida osade kaupa tasumise variandist jne. Ära selle mõtte taha kinni jää, et sul pole kusagilt korraga võtta koolituse maksumust. Selles osas saame teha kokkuleppeid. Ja et tõsise huvi korral sa ei jääks kõrvale, kui see on ainus põhjus. Võta ühendust. Hea asi tuleb Eestisse, ja rangelt piiratud grupi suuruses on veel mahtu.

Eelmisest teatest on aeg jõudnud uude aastasse, seega jätkame teavitamist. Kõige agaramad ja teadlikumad inimesed on endale koha broneerinud, aga enne aastavahetust me ei eeldanudki, et info laiemalt kohale jõuab.

Toome maikuus Eestisse Low Arousal Approaches koolituse.

Lisaks TBRI suurepärastele ja universaalsetele põhimõtetele otsisime lahendust TBRI korrigeerimise neljanda taseme jaoks, mida TBRI otseselt ei paku. Ehk siis juba kaitsva kaasamise (lähenemise) olukordadele, kuidas väga keerulise käitumisega toime tulla. Aga samas soovisime, et ka see oleks teaduspõhine ja toetuks kaasaja parimatele teadmistele ja praktikatele. Lõpuks, kohtudes professor Andrew McDonnelliga Suurbritanniast ja kuulates tema avastusi ja vaadet keerulisele käitumisele, saime aru, et oleme midagi leidnud!

Low Arousal Approach põhineb empiirilistel uuringutel ja parimatel praktikatel ja kogemustel keerulise käitumise haldamise valdkonnas. See on kogu võrgustiku koostööl põhinev lähenemisviis, mis hõlmab multidistsiplinaarset meeskonda, kuhu kuuluvad nii toetust vajava isiku/kliendi lähedased, õpetajad ja/või kõik teised spetsialistid, kes töötavad koos välja ja rakendavad strateegiaid, mis on järjepidevad kõigis keskkondades, kus inimene võib viibida. See koostööl põhinev lähenemisviis tagab käitumise haldamises järjepidevuse, prognoositavuse ja tõhususe, mis aitab kaasa inimese positiivsete tulemuste edendamisele pikas perspektiivis.

Keeruliste vajadustega laste ja täiskasvanutega töötamine võib olla uskumatult mitmekülgne, aga ka huvitav. Nende sise- ja väliskeskkonna keerukus tekitab neis sageli stressi, mis omakorda põhjustab mõtete, tunnete ja käitumise düsregulatsiooni, kui nad üritavad stressiga toime tulla.

Traditsioonilised koolitused mis keskenduvad „agressiivsele käitumisele“ või „keerulisele käitumisele“, pööravad eelkõige tähelepanu jälgitavatele käitumismustritele, käsitlemata neid ajendavat stressi. See traditsiooniline lähenemisviis toob sageli kaasa nii vastumeelsust tekitavate sekkumiste, ebavajalike piiravate praktikate kui traumade märkimisväärse suurenemise, mida kogevad nii toetust vajavad isikud kui ka neid toetavad tugispetsialistid.

Suurbritanniast pärit organisatsioon Studio 3 on sõltumatu organisatsioon, mis pakub mitmesuguseid kliinilisi ja coachingu teenuseid üksikisikutele ja organisatsioonidele. 1990. aastal asutatud Studio 3 edendab positiivse psühholoogia ja Low Arousal Approaches ideaale, filosoofiaid ja kasutegureid ning pakub stressirohkete olukordade haldamiseks Low Arousal Approaches lähenemisviisil põhinevat kursust Managing Signs of Distress. See lähenemine sõnastab ümber käitumisele keskenduva arutelu, juhtides tähelepanu stressile, toimetulekule ja traumakogemustele.

Koolitusel osalejaid ajendatakse mõtlema oma rollile tugevat stressi kogeva inimese toetajana viisil, mis on tõepoolest toetav, etteaimatav ja soodustab usaldusväärsete ja tingimusteta suhete arengut.

Kursus toob välja ka professionaalsete eneseanalüüsipraktikate olulisuse, mis aitavad pidevalt parandada pakutava toetuse kvaliteeti, aidates paremini mõista neid inimesi, kelle heaks me töötame ja keda me toetame.

Nüüd ongi meil rõõm välja hõigata esmane info:
Low Arousal Approach koolitus toimub Tallinnas 11.-13.mai 2026. Koht: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Mäealuse 2/4, Tallinn. (Täpsem info saadetakse juba osalejatele)

Kuna koolitus on aktiivõppega, rohke lisamatarjali ja -lugemisega, samuti võimalusega edasi liikuda koolitaja tasemele, siis koolitus toimub inglise keeles. Seetõttu on ka lisatud koolituse info visuaal inglise keeles.

Koolitusgrupi kohtade arv on kindlalt piiratud, seega anname varakult teada, et tõsised huvilised saaksid mõelda ja otsustada.
Koolituse hind on 720 eur. Hinna sees on ka koolitusel vajaminevad materjalid ja kohvipausid.

PS. Esimese taseme läbimisel on võimalik edasi liikuda Low Arousal Approach koolitaja koolitusprogrammi, mis toimub juba Suurbritannias.

Huvi korral ja registreerumiseks (ja endale koha tagamiseks) palun kirjutage: info@ilp.ee. Saadame ka lähemat infot sisu kohta, mis siia kõik ei mahu.

Kiindumussuhe - imeline võimas instrument, mis on meisse programmeeritud, et meist täisväärtuslik inimene kasvaks - kui ...
16/04/2026

Kiindumussuhe - imeline võimas instrument, mis on meisse programmeeritud, et meist täisväärtuslik inimene kasvaks - kui see on kahjustatud trauma poolt, pole ilus. See võib olla muutunud väga koledaks ja määrdunuks. Selle puhtaks pesemine, et selle tõeline ilu välja tuleks, on väga suur töö.. AGA MITTE VÕIMATU.

TBRI põhimõtted aitavad toksilisest stressist paranema hakata.

Kiindumussuhe, kus on traumat, pole armas. Seal ei ole kallistusi ja kontakti loomist. See on tõrjumine, trots, kontroll ja laps, kes sisuliselt survestab sind esimesena lahkuma. Kui sa jääd ootama, et läheduse pakkumine tõestaks, et see toimib, siis sa jäädki sellest ilma.

Need lapsed on varakult õppinud, et lähedus teeb haiget. Seega, kui nad hakkavad seda tundma, siis nad suruvad vastu. Valetamine, proovilepanek, plahvatavad emotsioonid, sulgumine. See ei ole manipuleerimine. See on kaitse. Nende aju ütleb, et see ei lõpe kunagi hästi.

Sa ei saa last veenda sõnadega usaldama. Sa näitad seda. Ikka ja jälle. Sa jääd rahulikuks, kui tema seda ei tee. Sa teed seda, mida sa lubasid teha. Sa parandad kontakti, kui sa ise selle ära rikud. Usaldus kasvab välja igavatest, tüütutest ja järjepidevatest hetkedest, mitte suurtest emotsioonidest.

Ja jah, tavaliselt lähebki asi kõigepealt hullemaks. Kui ta hakkab arvama, et sa võidki tegelikult jääda, testib ta sind väga sügavuti. Ütleb asju, mis sind haavavad. Loob kaost, sest rahulik olek tundub vale. See ei ole lugupidamatus. Sellega ta küsitleb, kas sa oled ikka veel olemas.

Piirid on endiselt olulised. Aga kõik reeglid, kus pole kontakti, tunduvad tõrjumisena. Igasugune struktuurita kontakt tundub ebaturvaline. Sa pead hoidma mõlemat.

Kiindumus ei paista alati armastuse moodi. Mõnikord tundub, et ta käitub nii ainult sinuga. Või küsib sama asja kümme korda. Või ütleb sulle lõpuks midagi rasket. See on usaldus.

See töö on raske. See keerab sind pahupidi. Aga isegi kui ta läheb, mäletab ta täiskasvanut, kes kunagi ära ei läinud. See jääb temasse.

„Kõik muutub võimuvõitluseks.“Sa palud lapsel teha midagi lihtsat – riidesse panna, nutiseade välja lülitada, õhtusöögik...
18/03/2026

„Kõik muutub võimuvõitluseks.“

Sa palud lapsel teha midagi lihtsat – riidesse panna, nutiseade välja lülitada, õhtusöögiks laua taha tulla – ja äkki oledki PATISEISUS.

Sa hoiad piire.
Laps surub vastu.
Sa tugevdad neid.
Lapse käitumine VÕIMENDUB.

Ei lähe kaua aega, kui olete mõlemad selle pinge sees ja olukord läheb AINA KEERULISEMAKS.
Kui see kordub ikka ja jälle, on lihtne hakata arvama, et laps üritab KÕIKE KONTROLLIDA.

Et ta katsetab su piire.
Paneb sind proovile.

Aga see, mis pealtnäha kontrollina tundub, on sageli midagi hoopis muud.

✨ See on lapse viis TURVATUNNET LUUA

Kui lapse varase elu kogemused olid ettearvamatud, hirmutavad või üle jõu käivad, õppis ta, et peab PIDEVALT VALVEL olema.
See muster ei muutu lihtsalt kasuperes või koolis turvaliste täiskasvanute juures olles.

See on SÜGAVAL ja mõjutab jätkuvalt seda, kuidas laps praegu, olevikus reageerib. Seega tekitavad kõige väiksemad asjad temas jätkuvalt ärevust – isegi kui ta on sinuga täiesti turvalises olukorras ja sügavalt armastatud.

Kui talle öeldakse, mida teha, või ta seisab silmitsi muutustega või ei tea, mis edasi saab, võib see kiiresti ÄREVUSE ESILE KUTSUDA.

Ja kui see juhtub, järgneb KÄITUMINE.

See ei ole sellepärast, et laps tahaks sinuga vastasseisu.

➡️ See on sellepärast, et ta üritab TAASTADA TURVATUNNET.

Üks kõige kasulikumaid viise sellest tsüklist välja saamiseks on HAKATA MÄRKAMA neid hetki, mil sellised vastasseisud kipuvad aset leidma:
• Kooliminekuks valmistumine
• Nutiseadmete väljalülitamine
• Kodust väljumine
• Üleminek ühelt tegevuselt teisele
• Magamamineku aeg

Kui sa tead olukordi, mis kipuvad võimuvõitlust esile kutsuma, on sul võimalus neile TEISITI läheneda.

Selle asemel, et reageerida siis, kui lahing on juba alanud, võid MÕELDA ETTE, mis võiks aidata lapsel end enne seda hetke turvalisemalt tunda.

Mõnikord näeb see välja nii:
• Lapse teavitamine enne muutusi
• Kahe lihtsa valiku pakkumine
• Rutiinide etteaimatavus
• Hetke aeglustamine kiirustamise asemel
• Kontakti loomine enne palve või soovi esitamist

Sellised väikesed muudatused aitavad VÄHENDADA OHUTUNNET, mida laps võib tunda.

Ja kui laps TUNNEB ENNAST TURVALISEMALT, on palju väiksem tõenäosus, et ta võitleb kontrolli enda käes hoidmise eest.

Võimuvõitlus näeb sageli välja nagu trots ja vastuhakkamine.
Kuid väga sageli on see lapse viis sulle öelda, et miski tundub talle ebaturvaline.

✨Kui hakkad reageerima käitumise taga peituvale hirmule, hakkavad vähenema lahingud, mis varem tundusid lakkamatult kestvad.

Kogu haridusvaldkonnale mõeldud koolitus põhineb TBRI'l! Fookus on lihtsalt selles koolidele ja teistele asutustele mõel...
13/03/2026

Kogu haridusvaldkonnale mõeldud koolitus põhineb TBRI'l! Fookus on lihtsalt selles koolidele ja teistele asutustele mõeldud, kus tegeldakse laste ja noorte õppe- ja kasvatustööga, aga miks ka mitte huvitegevusega.

Näpu vahel värskelt trükist tulnud töövihik.. või noh, pigem koolituse materjalid, mis on töövihikusse põimitud. Selle asemel, et vastata pidevalt küsimustele: "kas me slaidid ka saame?" ja vastuseks on üsna kindel "ei saa!" :), panime esitluse töövihikusse, kuhu saab ka märkmeid juurde teha - ehk siis mitu kärbest ühe hoobiga.

Seega - kõik vajalik terviklikust traumateadlikust lähenemisest haridusasutustele on olemas - ootame ainult arenguhuvilisi.

PS. See teema ei puuduta mitte ainult koole, vaid kõiki laste ja noortega tegelevaid asutusi (lasteaiad, noortekeskused, pühapäevakoolid, laste ja noorte suvelaagrid - nimekiri võib väga p**k tulla). Ärge siis ennast ära hirmutada laske sõnast "kool". Pigem on fookus järgmisel lausel "usalduslikel suhetel põhinev lähenemine"!

Koolitust pakub Igale Lapsele Pere (Family For Each Child).

Enamik meist on kasvanud traditsioonilises kasvatusstiilis. Ja see oli üles ehitatud KONTROLLI ümber. Kasvatamiseks ja e...
27/02/2026

Enamik meist on kasvanud traditsioonilises kasvatusstiilis. Ja see oli üles ehitatud KONTROLLI ümber. Kasvatamiseks ja eksimuste korral ümbersuunamiseks:

- Privileegid (hüved) eemaldati.
- (reguleerivast) Kontaktist jäeti ilma.
- Tugevdati tagajärgi.
- Kiiresti võeti jõupositsioon (“sest mina ütlen nii!”).

Need mustrid on kujundanud seda, kuidas meie ise kasvatame.

Seega, kui laps on reguleerimata, tõrjub sind või tema käitumine ja/või emotsioonid eskaleeruvad kiiresti, on loomulik vaikimisi lähtuda sellest, mis on sulle tuttav.

Ja pöörduda traditsiooniliste kasvatusstrateegiate poole.

! Kontroll tundub tõhus.
! Tagajärjed tunduvad olevat jõulised vahendid.

Ja surve all tunduvad jõulised vahendid turvalisemad kui kontakt.

Mõistmine, et käitumine kommunikeerib meile mingit põhjust, on üks asi. Selle silmas pidamine, kui laps sulle näkku karjub, on hoopis midagi muud.

Reguleerituna püsimine, kui laps endast välja läheb, on kõige alus. Kuid selle hoidmine hetkel, kui sa tunned end rünnatuna, kurnatuna või tüdinuna, on oskus, mis nõuab harjutamist.

Tõeline töö traumakogemusega lastega ulatub kaugelt üle koolituste piiride, kus strateegiaid ja tööriistu õpetatakse.

Tegelik töö seisneb võimekuse loomises neile ligi pääseda, kui sinu enda närvisüsteem on rünnaku all ja aktiveeritud.

Mis võib aidata:
• Käitumise läbitegemine (korduvalt) rahulikes tingimustes
• Reguleerumise harjutamine enne, kui seda vaja läheb
• Pausi tegemise (emotsionaalsuse peatamise) võime tugevdamine
• Tolerantsuse suurendamine lapse tugevate emotsioonide suhtes
• Kellegi olemasolu sinu kõrval, kes aitab märgata hetke, mil vana muster hakkab sisse hiilima

Töö traumakogemusega lapsega eeldab sul püsivalt rahulikuks jäämist, samal ajal kui kõik su sees tahab olukorra kiiresti lõpetada.

Ja kui sa suudad seda järjepidevalt teha:
✨ Hakkab laps usaldama, et rasked hetked ei tähenda eemale lükkamist.
✨ Et vigade tegemine ei ole võrdne kontakti katkestamisega.
✨ Et tugevad tunded ei tähenda, et suhe on ohus.

Siin toimubki tervenemine.
Mitte teoorias.
Olukorra kõige pingelisemas hetkes.

PS: Teadmine, mida teha, ja võime seda surve all päriselt teha on kaks eri asja. Kui oled väsinud sama mustri kordumisest keerulistel hetkedel, pöördu meie TBRI praktikute poole. Vaatame, kus salvestunud muster käivitub ja mida on vaja muuta.

Meie laste erutussüsteemid on tänapäeva olukordades (millest iganes need siis tingitud) piiri peale viidud. Või sellest ...
24/02/2026

Meie laste erutussüsteemid on tänapäeva olukordades (millest iganes need siis tingitud) piiri peale viidud. Või sellest piirist ülegi. Nad ei tule toime selle survega, mida neid ümbritsev keskkond tekitab või millele vastupidamist neilt eeldab, arvestamata arengulist võimekust või tõepoolest nende närvisüsteemi stressile reageerimise võimekust. Ära unusta! Sinu laps ei suuda ennast reguleerida nagu sina, täiskasvanu!

Kui laps ei kuula, karjub, ignoreerib või tõrjub sind, jookseb su peas sageli ilmselt ainult üks mõte:
„Kuidas tema selline käitumine lõpetada ja saada ta kuuletuma (ehk koostööd tegema)?“

Kuulekuse saavutamine tundub kõige pakilisem eesmärk.
Aga kui kuuletumisest saab eesmärk, keskenduvad sinu reaktsioonid loomulikult kontrollile:
👉 Valjum hääletoon.
👉 Suurem surve.
👉 Kõrgemad nõudmised.

Ja see tavaliselt eskaleerib olukorda, mitte ei lahenda neid.

Paljude raskeid elukogemusi omavate laste puhul ei ole keeruline käitumine ajendatud trotsist.

➡️ See on ajendatud hirmust.
➡️ Kehast, mis ei tunne end turvaliselt.
Ja laps, kes ei tunne end turvaliselt, ei suuda end reguleerida.

Kõik muutub, kui SINA oma eesmärki muudad.

Selle asemel, et küsida:
👉 „Kuidas panna laps tegema seda, mida talle öeldakse?“
Küsi:
👉 „Kuidas saan suurendada tema turvatunnet ja arendada tema võimet ennast reguleerida?“

Tunnetatud turvalisuse suurendamine ei ole kõige lubamine.
- See on etteaimatavus.
- See on häälestumine.
- See on “ülekeemise” varajaste märkide märkamine ja sekkumine enne, kui asjad halvasti hakkavad minema.

See on teadlik ja läbimõeldud reageerimine, eriti siis, kui lihtsam oleks oma automaatsele (tavapärasele või sinu hinnangul õigele) reaktsioonile järgi anda.

Reguleerumisvõime ei saa areneda võimuvõitluse keskel.
See kujuneb järjepidevate turvaliste kogemuste kordamise käigus.

Kui laps tunneb end turvalisemalt, muutub ta sinu mõjule avatumaks.

Kui ta suudab reguleeruda, suudab ta koostööd teha.
Ja aja jooksul saab kuuletumisest kaasnev tulemus – mitte eesmärk omaette.

Kui asjad tunduvad kodus või koolis praegu ummikus olevat, ei pruugi see olla sellepärast, et sa vajad rangemate tagajärgede kehtestamist.
See võib olla tingitud sellest, et kohandada tuleb hoopis eesmärki.

✨ Tunnetatud turvalisus ennekõike.
✨ Järgmiseks lapse jõustamine.
✨ Kuuletumine järgneb sellele.

Selline järjekord muudab kogu olukorra.

PS: Eesmärgi muutmine on teoorias lihtne. Selle rakendamine reaalse olukorra keskel on raskem. Kui vajad selles tuge, kutsu TBRI praktikud koolitama või nõustama ja vaatame, mis sind sinu töös tegelikult edasi võib viia.

24/02/2026

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad,
Kaitse teda kallist, meie armsamat.
Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon,
Vennaarmu suurus tema võimu troon.

Õnnista me rahvast, saada kosumist.
Puhasta meid kurjast, anna kasvamist.
Aita võita vaevad, vägev Kaitseja!
Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa.

„Ära küsi lapselt „Mis juhtus?”, kui sa juba tead, mis juhtus.“Sa nägid, kuidas ta teist last lõi.Sa nägid, kuidas ta re...
20/02/2026

„Ära küsi lapselt „Mis juhtus?”, kui sa juba tead, mis juhtus.“

Sa nägid, kuidas ta teist last lõi.

Sa nägid, kuidas ta reeglit rikkus.

Sa TEAD, mis juhtus.

Aga sa küsid ikkagi: „Mis juhtus?”

Ja nüüd on lapsel kaks valikut:

- Rääkida tõtt ja silmitsi seista tagajärgedega
- Valetada ja VÕIB-OLLA puhtalt pääseda

Arva ära, millise neist tema ellujäämisaju valib?

Sa andsid talle lihtsalt võimaluse valetada – ja siis karistasid teda valetamise eest.

Tegelikult toimib paremini see:

Ütle, mida sa nägid.

„Ma nägin, kuidas sa oma venda (teist last) lõid. See ei ole hea. Räägime sellest, mida sa tundsid.”

Või „Ma näen, et sa võtsid ilma loata kommi! Ma arvan, et pean neile parema peidupaiga leidma.“

Või „Paistab, et sa viskasid hommikusöögihelbeid WC-potti, tule ja aita mul seda koristada.“

Ei mingit süüdistamist. Ei mingit valet. Ainult tõde ja kontakt.

Oleme ilmselt kõik kasvõi korra kogemata lapse valetama pannud. See võib olla lapsevanema või õpetajana meie sisseharjunud käitumine. Selliste küsimustega seadistame mõlemad kontakti katkemisele ja vastandumisele.

TBRI korrigeerimise põhimõtted annavad juhiseid tuua käitumisse muutusi nii, et säilib täiskasvanu ja lapse/noore kontakt ja mõlemad on tulemusega rahul.

Traumateadlik lähenemine ei ole midagi, mida sa saavutad. Läbid koolituse ja kogemus on - naksti – käes!See on midagi, m...
19/02/2026

Traumateadlik lähenemine ei ole midagi, mida sa saavutad. Läbid koolituse ja kogemus on - naksti – käes!
See on midagi, mida peab harjutama – reaalajas, päris inimestega.

Oskused kujunevad ja tugevnevad väikestes, mitteglamuursetes hetkedes: kuidas sa reageerid pingelistele olukordadele, kuidas sa peatad ennast enne reageerimist, kuidas sa aitad teisi tasakaalustada, kui emotsioonid on laes.

Proovi järjekindlalt harjutada traumateadliku lähenemise praktikaid, mis pideval õppimisel saavad sinu eluliseks kogemuseks:

✔ Reageeri tasakaalukalt, mitte kiirustades
✔ Otsi käitumise taga olevaid põhjuseid või mustreid
✔ Toeta regulatsiooni enne, kui eeldad muutusi
✔ Kujunda ruumid ja keskkond nii, et inimene tunnetab seda etteaimatavalt, lugupidavalt ja turvaliselt
✔ Püsi huvitatud olukorra suhtes – eriti kui see tundub keeruline

Need ei ole abstraktsed mõisted. Need on igapäevased valikud, mis tugevdavad kontakti ja usaldust kodus, klassis ja mujal kogukondades.

Sa ei pea kõike teadma ja kontrollima, et midagi muuta.
Muutus toimub järjepidevuse, refleksiooni ja hooliva lähenemise kaudu.

Sest traumateadliku lähenemise ja oskuste arendamine ei toimu paberil. See toimub vestlustes, pausides ja otsustes – hetk hetke haaval.

Need teadmised ulatuvad kaugemale kui lapse kool või klass.
Traumakogemus mõjutab seda, kuidas inimesed reageerivad stressile, suhetele ja ootustele igas keskkonnas – kodus, tööl ja kogukondades.

Traumateadlik lähenemine aitab meil:
✨ Näha käitumist läbi selle põhjuste mõistmise
✨ Seada esikohale regulatsioon ja tunnetatud turvalisus
✨ Reageerida selgelt ja tasakaalukalt
✨ Luua usaldust etteaimatava ja toetava suhtluse kaudu

Kui muutub meie vaatenurk, muutuvad ka meie reaktsioonid.

Kui on veel huvilisi sellele raamatule, siis tuleb kiirustada!
13/02/2026

Kui on veel huvilisi sellele raamatule, siis tuleb kiirustada!

NicolaMarshalli "KIINDUMUSSUHE. Käsiraamat õpetajatele“ (Praktilised põhitõed õpetajatele, hooldajatele ja koolide tugispetsialistidele) pole enam meie e-poes saadaval, sest see väljaanne on praktiliselt otsas.

Laojääkides aga on veel midagi. Seega viimaste eksemplaride huvilistel palume saata tellimus info ätt ilp . ee (ätt asemel ikka pange õige märk 🙂, veebiavaruste spämmi vältimise eesmärgil ei kirjuta seda välja)

Millest see raamat räägib?

Haridusmaastikul ei ole veel piisavalt laialt arenenud diskussioon koolikeskkonnast, mis on nii miljööteraapiline kui austab lapse arengu bioloogilisi vajadusi. Maailm, milles me praegu elame, on bioloogiliselt lugupidamatu; see ei arvesta paljude meie kõigepõhilisemate inimlike vajadustega ja kisub meid sageli eemale terviklikest eluviisidest kahjulike poole.

Loomulikult saavad mõjutatud ka lapsed, kelle lähisuhetes kujunevad häired liiguvad nendega kaasa kooli ja seal väljendubki suurem osa nendest keerulise käitumisena või nn haridusliku erivajadusena.

Selles kontekstis peavad muutuma ka koolid, mitte ainult perekond ja suhtlemine lastega. Haridussüsteemi jaoks on justkui sundmõtteks kujunenud kognitiivsele arengule keskendumine ja see ignoreerib sageli laste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi.

Eriti tundlikud on sellise ignoreerimise osas lapsed, kes on juba tunda saanud kõige hävitavamat lapse psüühikale - ükskõik kas füüsilise või emotsionaalse kontakti kaotamist oma esmaste hooldajate ja sünniperekonnaga.

Häiritud kiindumusega või varase lapseea traumat kogenud laste jaoks on populaarne „kaasav haridus“ hoopis vastupidise efektiga – sest enne kui lapsel ei ole taastunud turvaline kontakt usaldusväärse täiskasvanuga, on tema kontaktide arendamise eakaaslastega kas pärsitud või ei vasta see nõutavale arengule. Samuti on sotsiaalsetes suhetes ülierutuva lapse õpivõimekus madalam tema kõrgema stressitaseme tõttu. Seda peavad lastega töötavad õpetajad ja teised spetsialistid silmas pidama esmajärjekorras.

Kuigi suunatud inimestele, kes töötavad haridus - ja muudes lastega töötavates keskkondades (noortekeskused, lasteaiad, päevahoiud, pühapäevakoolid jms), on siin kompaktset ja praktilist lugemist ja teadmisi kõigile, kellel on vaja mõista lapse käitumist, reaktsioone ja last läbi kõigi tema väljakutsete aidata.

Address

Zhytomyr
10000 — 10036

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when TBRI Eesti posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share