26/01/2026
Osalesin 15 tundi töötubades, kes on Kundalini joogat õpetanud juba ligi 25 aastat.
On imetlusväärne kuulata inimest, kes valdab nii täpse tonaalusega lauseid, metafoore ja kohalolu. Tegime palju intensiivseid istudes ülakeha liikumisega meditatiivseid ligi 8 min hingamispraktikaid.
Amir tõi ühe nii tabava metafoori: keha on nagu laps ja hingamine on nagu ema. Läbi hingamise ja kohalolu saab see "laps" uuesti rahuneda ja end turvaliselt tunda.
Ta teadis täpselt, millal mida rääkida ja millal mängida just see "õige" lugu, mis aitas minna sügavale iseendasse.
Ei. ma ei "keeranud" nüüd ära ega hakanud spirituaalseks vaimlejaks😄 Vaatlen seda kogemust puhtalt läbi teaduse ja süsteemsuse prilli. Ma sain sealt lihtsalt väga olulised ja praktilised oskused, kuidas tuua endasse rahu ka siis, kui ümberringi valitseb täielik torm.
Kuidas hingamise juurde tuua sisse keha liikumist koos hästi valitud muusikaga.
See oli kui bioloogiline häkkimine. See andis tehnikaid ja jooga maailma aastatuhandeid vana tarkuseid, kuidas tugevdada eriti justnimelt närvisüsteemi.
Pärast igat intesiivsemat praktikat pidime jääma istuma liikumatuses. See oli väga äge kogemus. Tundsid vaikust peas ja kehas. See on hetk, kus sa ei ela enam pidevas ellujäämisrežiimis ega otsi rahu väljastpoolt, vaid koged seda enda sees.
See nädalavahetus tuletas meelde, et me oleme harjunud end lõputult pingutama, aga sageli unustame, kuidas oma süsteeme päriselt "maha laadida". Läbipõlemise üks suurimaid põhjuseid on oskamatus enda keha päriselt lõõgastada. Stressi ühiskond vajab selliseid füüsilisi praktikaid rohkem.
Täna tundub mulle, et oskus hoida kohalolu ja olla oma keskmes vaikuses on kordades olulisem kui oskus veelgi rohkem saavutada.
Ootan juba tema playlisti ja videomaterjali.