KEHA JA MEELE TUGI

  • Home
  • KEHA JA MEELE TUGI

KEHA JA MEELE TUGI Tervet keha toetab terve meel Suur rõõm kohtuda! Olen Reet Kermas – kogemusnõustaja ja pilatese õpetaja. Olgu see mu elustiili leht natuke : )

Olen läbi tulnud kahest liigesvahetuslõikusest ja mitmest tervisemurest ning olen täna tervem ja tugevam kui iial enne. Minu südamesoov on seista sarnaste katsumustega silmitsi seisvate inimeste kõrval: kuulata, toetada, julgustada, motiveerida, et nad jõuaks minu toe ja abiga lõpuks sellesama tänu- ja õnnetundeni, mida ma ise pärast probleemide seljatamist kogeda sain. Käesoleva lehe olengi loonud selleks, et jagada soovitusi ja huvitavaid ning kasulikke artikleid ja postitusi, parandamaks elukvaliteeti ja heaolu.

08/04/2026

Märkasin kusagil just äsja seda Artifiti kreemi sponsitud reklaami uuemat versiooni ka 😃 aga, tahan kiita - sel talvel tegin kuuri, kus õhtuti määrisin põlvi selle kreemiga, kuid ka allolev kasutusviis on järeleproovimist väärt! Mulle see kreem meeldib! Meeldiva lõhnaga, pehme, siidise tekstuuriga ja põlved olid hommikul kerged. Võib proovida küll 😃

08/04/2026

3 lihtsat asja, mida teha, kui selg või põlv annab tunda

Kui selg või põlv hakkab valutama, on esimene reaktsioon sageli hirm. Kas peaks puhkama? Kas peaks trenni lõpetama? Kas midagi on katki? Enamasti ei vaja keha täielikku paigalseisu, vaid rahulikku ja teadlikku liikumist.

Kui keha annab märku, proovi esmalt:
1. Rahulik liikumine
Jalutamine, kerge võimlemine või igapäevane liikumine aitab hoida verevarustust ja vähendab jäikust. Liikumine toetab paranemist.

2. Koormuse ajutine vähendamine, mitte täielik paus
Väldi mõneks ajaks raskemaid harjutusi, kuid ära jää täiesti paigale.
Keha kohaneb paremini, kui koormust vähendada, mitte nulli viia.

3. Uni ja keha toetamine
Piisav uni, mugav asend, pausid tööpäeva jooksul ja rahulikum tempo aitavad kehal taastuda.

Sageli ongi kõige olulisem säilitada liikumine, kuid teha seda mõistlikult ja rahulikult.

Keha vajab liikumist, mitte täielikku paigalseisu.
Ja kui kahtled, küsi nõu spetsialistilt – see annab kindlust ja aitab õigel teel püsida. ❤

Pühade ajal võib ka puhataOlen palju rääkinud liikumisest, treeningust ja keha tugevdamisest. Täna tahaksin meelde tulet...
05/04/2026

Pühade ajal võib ka puhata
Olen palju rääkinud liikumisest, treeningust ja keha tugevdamisest. Täna tahaksin meelde tuletada midagi sama olulist – puhkust ja taastumist.

Keha ei arene ainult liikumise ajal, vaid ka puhates. Taastumise ajal rahuneb närvisüsteem, taastuvad lihased, tasakaalustub
hormoonsüsteem ja keha kogub uut energiat.
Pidev koormus ilma puhkamiseta ei tee meid tugevamaks. Tasakaal liikumise ja taastumise vahel on see, mis aitab kehal püsida terve ja vastupidav.

Pühade aeg on hea võimalus võtta tempo korraks maha – teha rahulik jalutuskäik, olla perega, puhata ja lubada kehal taastuda.
Ka see on osa tervisest ja liikumiskultuurist.

Soovin teile rahulikku, taastavat ja südantsoojendavat pühadeaega❤️

01/04/2026

Millal pärast endoproteesimist päris-päris trenni minna?🤔
Seda küsitakse väga sageli – millal võib pärast puusa- või põlve endoproteesimist taas jõusaali või rühmatrenni minna?
💃Mina liitusin trenniga umbes 4 kuu möödudes peale nii puusa- kui ka põlveoppi ja need taastumised ja opijärgne kulg olid mul väga erinevad. Tegelikkuses on taastumine alati individuaalne. Seda mõjutavad eelnev treenitus, operatsioonijärgne taastumine, lihasjõud, koormustaluvus, neuromuskulaarne kontroll ja liikumismuster.
Üldine orientiir taastumisel 👇
0–6 nädalat – kudede paranemine, igapäevane liikumine, varajane lihasaktivatsioon ja kõnnimustri kujunemine
6–12 nädalat – liikuvuse ja lihasjõu taastamine, neuromuskulaarse kontrolli parandamine
3–6 kuud – koormuse järkjärguline tõstmine, funktsionaalsed harjutused, treeningusse naasmine
6+ kuud – individuaalne koormuse suurendamine ja tavapärasem treening

❗️Oluline on mõista, et taastusharjutused ja füsioteraapia ei ole lihtsalt kerged harjutused, vaid neuromuskulaarse süsteemi taastamise alus. Nende kaudu taastuvad lihaste aktiveerumine, liigese stabiilsus, tasakaal ja normaalne kõnnimuster.
Kui see etapp vahele jätta ja minna liiga kiiresti jõutreeningule, võib lihasjõud küll kasvada, kuid liikumiskvaliteet jääb puudulikuks.
Tulemuseks võib olla püsiv lonkamine, kompensatsioonimustrid ja ebaühtlane koormus liigestele.

🤓Teaduspõhine taastumine liigub alati samas loogikas:
liikumismuster → neuromuskulaarne kontroll → lihasjõud → koormustaluvus → treening.

🏋️‍♀️Jõusaal ei ole taastumise algus, vaid selle üks hilisemaid etappe.
Päristrenni saab minna siis, kui liikumine on kontrollitud, kõnnimuster on stabiilne ja keha talub koormust ilma kompensatsioonideta.

👌Keha ei vaja kiirustamist – keha vajab järjepidevat, hästi juhitud liikumist.

Seljavalu ja hirm liikumise ees – mida ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnajuht, arst-õppejõud dr Ando...
30/03/2026

Seljavalu ja hirm liikumise ees – mida ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnajuht, arst-õppejõud dr Ando Vaher? Lihtsalt pean jagama, sest on nii mõistlik artikkel.
Toon dr Vaheri mõtteavaldusest välja kaks nüanssi.
Esiteks – see, mida me pildilt näeme, ja see, mida inimene tunneb, ei pruugi alati kokku langeda. Seljapildil nähtavad kulumismuutused, diski sopistused või muud leiud on sageli täiesti loomulik osa vananemisest ega selgita enamikul juhtudel valu.
Teiseks – selg on tegelikult väga tugev ja taastumisvõimeline struktuur. Liikumist ei pea kartma. Vastupidi – taastumise ajal on rahulik ja mõõdukas liikumine sageli just see, mida selg vajab.
Dr Vaher toob välja, et üle 95% seljavaludest ei vaja kirurgilist sekkumist. Enamasti on tegemist lihaste, kõõluste ja pehmete kudede ärritusega, mis paraneb aja, liikumise ja toetava raviga.
Artikkel on väga tasakaalukas ja aitab seljavalu teemat mõista ilma liigse hirmuta.
Jagangi selle siia lugemiseks 👇

Kõige olulisem mõte, mida kaasa võtta:
selg on tugev, valu ei tähenda alati ohtu ja rahulik liikumine on taastumise loomulik osa.

Seljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme, mis puudutab elu jooksul peaaegu iga inimest. Kuigi seljavalu üldine levimus pole aastasadade jooksul märkimisväärselt muutunud, on muutunud viis, kuidas inimesed valu tajuvad ja millal nad abi otsivad. Tervishoiu hea kättesaadavus ja kaasaegsed ...

Mõnikord tuletab keha ise meelde, kui oluline on liikumine.🙃Viimastel päevadel on mul tekkinud kerge iliotibiaaltrakti ä...
30/03/2026

Mõnikord tuletab keha ise meelde, kui oluline on liikumine.🙃
Viimastel päevadel on mul tekkinud kerge iliotibiaaltrakti ärritus põlve piirkonnas. Eile Tartus botaanikaaias ja vanalinnas jalutades sain sellega rahulikult liikudes tehtud üle 7000 sammu – mõnusalt aeglases tempos, sõbra toetusel ja keha kuulates. See tundus põlvele täiesti sobivat. Aga pärast üle kahe tunni rongisõitu olin justkui kinni jäänud. Põlv oli jäik ja ebamugav ning andis selgelt märku, et p**k paigalolek ei meeldi talle sugugi. Öösel aitas padi põlve all ja vahel, täna hommikul jälle rahulik liikumine.
Keha andis üsna selge signaali: kerge ja pidev liikumine on parem kui täielik paigalolek.
Just täna nägin ka ortopeedi ja spordimeditsiini spetsialisti ning pikaealisuse uurija dr Howard Luksi postitust, mis ütles sisuliselt sama mõtet.
Ta kirjutab, et paljud inimesed väldivad liikumist, kui kõõlus annab tunda, sest kardetakse olukorda hullemaks teha. Tegelikult vajab kõõlus enamasti just rahulikku ja kontrollitud liikumist, et paraneda ja tugevaks jääda. Täielik puhkus võib hoopis muuta kõõluse jäigemaks ja nõrgemaks. Kerge koormus, harjutused ja liikumine parandavad verevarustust, toetavad paranemist ja aitavad taastada enesekindlust liikumise suhtes. Oluline on liikuda teadlikult, mitte hooletult. Valu ei tähenda alati kahju – sageli paraneb kõõlus paremini siis, kui teda õrnalt ja targalt koormata.
See mõte kehtib tegelikult palju laiemalt kui ainult kõõluste puhul.
Keha ei taha täielikku paigalolekut. Keha tahab liikumist – rahulikku, toetatud ja enesetundega arvestavat liikumist.

Vahel ongi taastumise moraal väga lihtne:
liigu nii palju kui saad, nii rahulikult kui vaja. 💚

Many people make the mistake of avoiding movement when a tendon hurts. Pain often triggers fear: “If I move, I’ll make it worse.” But in most cases, gentle, controlled movement is exactly what your tendon needs to heal and stay strong. Complete rest can actually make the tendon stiffer, weaker, and more prone to future injury.

Slow, targeted exercises like light resistance work, stretches, or controlled bodyweight movements stimulate blood flow, nourish the tendon, and help it adapt to stress safely. Over time, this helps reduce pain, improve function, and restore confidence in movement.

The key is to move thoughtfully, not recklessly. Pain doesn’t always mean harm tendons heal better when they are gently challenged.

Osteoporoos ja liikumise hirm - kas me kardame valesid asju?Palun kuula seda videot. Dr Lisa on osteoporoosi harjutustel...
26/03/2026

Osteoporoos ja liikumise hirm - kas me kardame valesid asju?
Palun kuula seda videot. Dr Lisa on osteoporoosi harjutustele spetsialiseerunud füsioterapeut. Mulle meeldib juba video algus, kus ta ütleb ausalt: „See sõnum ei pruugi sulle meeldida.“ 🙂
Ja tegelikult on see väga aus mõte.
Dr Lisa räägib, et elamine ise ongi üks suur risk. Iga päev teeme valikuid – mida süüa ja juua, mida selga panna, kas minna jala, ühistranspordiga või autoga, kas liikuda või jääda koju. Kõik on risk ja risk on elu loomulik osa.
Osteoporoosi puhul oleme aga inimesi aastate jooksul väga palju hirmutanud. Ära tee seda. Ära tee teist. Harjutused võivad olla ohtlikud. Me ei tea, mis võib juhtuda.
Aga risk mitte midagi teha on sageli palju suurem!
See viib:
• lihasmassi vähenemisele
• enesekindluse kadumisele
• tasakaalu halvenemisele
• luutiheduse langusele
Sest mida vähem aktiivsed oleme, seda hapramaks muutuvad nii lihased kui luud.
Dr Lisa toob videos välja veel ühe väga mõtlemapaneva tähelepaneku -- tema kui füsioterapeudi juurde tulevad inimesed vigastustega sageli hoopis igapäevaelust. Selg on “ära tõmmatud”, sest mindi kiirelt midagi külmkapist haarama, kummardati hooletult, pöörati end järsult või tehti mõni täiesti tavaline liigutus.
Need ei ole ohtlikud tegevused. Need on lihtsalt igapäevaelu.
Ja samas ütleb ta, et oma pika töö jooksul ei ole ta praktiliselt näinud vigastusi, mis oleks tekkinud kontrollitud jõutreeningu käigus.
See paneb mõtlema.

Meid ohustab kordades rohkem inaktiivsus kui teadlik ja juhendatud liikumine.
Tegelikult ütleb ka meditsiin üsna selgelt:
liikumine ja treening aitavad luid ja lihaseid tugevdada ning vähendada kukkumiste ja luumurdude riski.
Treening:
• parandab lihasjõudu
• parandab tasakaalu
• toetab luude tugevust
• aitab kehal igapäevaeluga paremini toime tulla
Ehk paradoksaalselt võib liikumise vältimine olla suurem risk kui mõistlik treening.
Osteoporoos ei tähenda, et peab liikumist kartma.
See tähendab, et tuleb liikuda targalt, rahulikult ja teadlikult.

Refereerisin siin videos kõlanud mõtteid eesti keeles. Nüansid soovitan siiski videost ise üle kuulata.

Vaata videot ja mõtle kaasa.
Kas sina oled kunagi kartnud liikumist diagnoosi tõttu?

Defining Safety for Osteoporosis // // https://facebook.com/groups/brickhousebones⭐ Journey to Fracture-Proof: The Brick House Bones Blueprin...

Taastumise kõige raskem osa ei ole keha – vaid KANNATLIKKUS.Pärast operatsiooni räägime palju kehast:liigesest, lihastes...
24/03/2026

Taastumise kõige raskem osa ei ole keha – vaid KANNATLIKKUS.
Pärast operatsiooni räägime palju kehast:
liigesest, lihastest, haavast, harjutustest ja liikumisest. Aga on üks osa taastumisest, millest räägitakse harvem.

Ootamine.

Ootamine, et valu väheneks.
Ootamine, et liikumine muutuks kergemaks.
Ootamine, et saaks jälle olla endine.

Ja just seal tekib sageli kõige rohkem ärevust.
„Kas ma paranen piisavalt kiiresti?“
„Miks see nii kaua võtab?“
„Kas see jääbki nii?“

Need mõtted on täiesti inimlikud. Taastumine ei ole sirgjooneline. On päevi, kus tunned edasiminekut. Ja on päevi, kus tundub, et oled jälle alguses tagasi.

See ei tähenda, et midagi on valesti.
See tähendab, et keha paraneb omas tempos.

Kannatlikkus taastumisel ei tähenda lihtsalt ootamist. See tähendab usaldamist.

Usaldamist, et keha teeb oma tööd ka siis, kui me seda iga päev ei märka.
Usaldamist, et väikesed sammud loevad.
Usaldamist, et paranemine võtab aega.

Operatsioon on suur samm.
Taastumine on teekond.

Ja mõnikord on kõige suurem töö lihtsalt see,
et anda endale luba paraneda omas tempos. 💙

Miks tundub pärast puusaoperatsiooni, et üks jalg on pikem?See on üks sagedasemaid muresid pärast puusa endoproteesimist...
23/03/2026

Miks tundub pärast puusaoperatsiooni, et üks jalg on pikem?
See on üks sagedasemaid muresid pärast puusa endoproteesimist.
Inimesed ütlevad sageli:
„Mul on tunne, et üks jalg on pikem.“
„Kas midagi läks operatsioonil valesti?“
Enamasti ei ole asi selles, et jalad oleksid päriselt erineva p**kusega.
Pärast operatsiooni on keha tasakaal mõneks ajaks muutunud:
• lihased on nõrgemad või pinges
• vaagen ei ole veel tasakaalus
• kõnnimuster on muutunud
• keha alles harjub uue liigesega
Lisaks muutub ka keha tunnetus. Närvisüsteem peab õppima uut olukorda ja liikumist uuesti koordineerima, mistõttu võib jalg tunduda pikem, lühem või lihtsalt “teistsugune”.
Sageli vajab keha selleks kuid – mõnikord isegi kuni aasta –, et lihased, vaagen ja liikumismustrid täielikult kohaneksid. Alles siis saab jalgade tegelikku p**kust usaldusväärselt hinnata.
Enamasti see tunne ajaga väheneb, kui lihased tugevnevad ja liikumine muutub ühtlasemaks.
Kui mure püsib, tasub sellest rääkida oma raviarsti või füsioterapeudiga.
Aga väga sageli on see lihtsalt üks osa taastumisprotsessist.

Keha kohaneb.
Ja sellele tuleb anda aega.

21/03/2026

3 asja, mida enne liigeseoperatsiooni teha tasub👇
Kui operatsioon on ees, keskendume sageli ainult kuupäevale.
Aga tegelikult saab juba enne väga palju ära teha, et taastumine läheks sujuvamalt.

1. Liigu nii palju kui saad
Iga liigutus loeb. Sa ei pea treenima – piisab, kui keha ei jää täiesti paigale ja lihased püsivad töös.

2. Valmista ette oma igapäevaelu
Mõtle läbi esimesed nädalad: kuidas liigud, kus magad, kes saab aidata. Väikesed ettevalmistused vähendavad stressi ja annavad kindlustunde.

3. Valmista ette oma ootused
Taastumine võtab aega ja ei ole sirgjooneline. Kui sa seda ette tead, on lihtsam tulla toime ka raskemate päevadega.

Operatsioon on oluline samm. Aga see, kuidas sa sinna lähed, loeb rohkem, kui arvame.🫶

20/03/2026

🤓🤓Eile kirjutasin prehabilitatsioonist – keha ettevalmistamisest operatsiooniks. Täna tahan peatuda ühel selle kõige olulisemal osal: LIIKUMISEL.
Sageli mõeldakse, et enne operatsiooni tuleb lihtsalt “vastu pidada” ja "ära oodata". Keha toetamine enne lõikust on aga oluline, sest operatsioon on kehale suur koormus. Kui minna sellele vastu nõrkade lihaste ja väsinud kehaga, on taastumine sageli raskem.
🧐Uuringud on näidanud, et enne operatsiooni tehtud liikumine ja lihastreening võivad:
• vähendada operatsioonijärgset valu
• parandada liikumisvõimet esimestel kuudel
• toetada lihasjõu taastumist
Kui enne operatsiooni õnnestub kasvõi natukene liikuda ja teha lihtsamaid, kuid funktsionaalseid harjutusi, siis:
• lihased on paremas toonuses ja valmis uuesti tööle hakkama
• liigesed ja liikumismustrid on kehas “meeles”
• närvisüsteem saab jätkuvalt signaali, et liikumine on turvaline ja vajalik
🫵See viimane on eriti oluline. Meie keha ei tööta ainult lihastega – liikumist juhib närvisüsteem. Kui me enne operatsiooni üldse ei liigu, “vaikivad” ka need ühendused. Kui aga liikumine on kasvõi vähesel määral säilinud, on kehal pärast operatsiooni lihtsam uuesti käivituda.
Loomulikult ei pea ega me ette võtma suuri treeninguid või pingutama läbi valu. Sageli piisab täiesti lihtsatest asjadest: jalutamine, kerged harjutused, lihaste aktivatsioon – liikumine vastavalt enesetundele.
Samuti on näha, et aktiivsemad inimesed jõuavad suurema tõenäosusega tagasi oma tavapärase liikumiseni.
See ei tähenda, et kõik peab olema ideaalne ja mõju ei ole alati tohutu.
😉Aga üks asi tuleb üsna selgelt välja: taastumine on sageli lihtsam ja sujuvam, kui keha ei alusta täiesti nullist.

❤Operatsioon annab võimaluse muutuseks. Aga see, millise stardipositsiooniga me sinna läheme, loeb rohkem, kui arvame.

19/03/2026

🤷Kas operatsiooniks saab end ette valmistada?
Jah – ja sellel on isegi oma nimi: PREHABILITATSIOON.
See tähendab lihtsas keeles seda, et me valmistame oma keha operatsiooni jaoks ette. Meditsiinis vaadatakse sellele natuke laiemalt – eesmärk on parandada keha üldist võimekust enne suurt operatsiooni, et:
• tulla paremini toime operatsiooni stressiga
• vähendada võimalikke tüsistusi
• ja toetada hilisemat taastumist
See ei tähenda ainult liikumist. See võib hõlmata ka:
• kerget füüsilist treeningut
• piisavat ja toetavat toitumist
• vajadusel kahjulike harjumuste vähendamist
• ja ka vaimset ettevalmistust
Aga kõige lihtsamalt öeldes:
me ei lähe operatsioonile “nii nagu parajasti oleme”, vaid anname oma kehale enne veidi tuge. See ei pea olema suur ega täiuslik.
Piisab väikestest sammudest. Sest keha jaoks on vahe olemas.🙏

Address

Viimsi

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when KEHA JA MEELE TUGI posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to KEHA JA MEELE TUGI:

  • Want your practice to be the top-listed Clinic?

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram